4-15-2397/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2397 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi F.U kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.03.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,15,002832 Menetlusalune isik F.U, isikukood XXX, elukoht XXX Väärtegu LS § 201 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 EUR Kaebuse esitaja taotlus Vähendada karistust

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.03.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,002832 ja teha uus otsus.

2. Liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel mõista F.U-le karistuseks rahatrahv

25 trahviühiku ulatuses, s.o 100,00 eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 100,00 eurot tasuda 4 (neli) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 25,00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 17.03.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

4-15-2397

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul.

1. Asjaolud ja menetluse käik

25.02.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Maris Mitt väärteoprotokolli nr

20150225441303. Protokolli kohaselt juhtis F.U 25.02.2015 kell 11:17

Pärnamäe tee 101 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 17.01.2015. Nimetatuga rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 07.03.2015 otsusega karistati F.U LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes vähendada mõistetud karistust ning määrata karistuse kandmine ositi. Kaebuse kohaselt oli tegemist esimese sellise rikkumisega. Asjaolu, et juhiloa kehtivus lõppes, läks meelest. Kahetseb. Hetkel on elus finantsprobleemid. Kaebuse esitajaga koos elav ema vajab vähi tõttu erihooldust, mistõttu tulu ei ületa 200 eurot kuus. On nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha, milles on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Isiku süüline käitumine LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud süü suurust – tegu ja selle tagajärge, tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust ning rikkumise esmakordsust. Karistust määrates on kergendava asjaoluna arvestatud isiku kahetsusega ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, kelle kehtivaid väärteokaristusi ei ole, avaldab eripreventiivset mõju rahatrahv, milline on alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja palub karistuse suuruse osas jätta karistuse muutmata, kuid ei vaidle vastu kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on F.U juhtimisõigus peatunud alates 18.01.2015. Tunnistaja Raimo Esopi ütluste kohaselt täitis ta tööülesandeid 25.02.2015 Harjumaal Pärnamäe tee 101 juures ja kell 11:17 liikus Astla tee suunas sõiduauto Peugeot 307 (reg nr XXX). Andmebaasist kontrollides selgus, et sõiduki kasutajal on juhiloa kehtivus lõppenud. Sõidukit kontrollides selgus, et sõidukit juhib F.U, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Juhtimisõigus on peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega. 25.02.2015 F.U kõrvaldati sõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kohtu hinnangul on tegu toime pandud KarS § 18 lg 3 tähenduses hooletusest – isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Kohtuvälise menetleja otsusega on F.U karistatud LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Isikule karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et tegu on toime pandud hooletusest ning juhtimisõiguse peatumisest möödunud aeg ei olnud pikk. Seega saab F.U süüd lugeda pigem väikeseks. Isik ei oma kehtivaid karistusi, mistõttu puudub alus arvata, et ta alluks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele halvasti. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et kohaldamisele kuuluv karistus peab selliste asjaolude esinemisel olema alla keskmise määra.

Esitatud kaebuse kohaselt vajab kaebaja ema haiguse tõttu erihooldust ning see on põhjustanud finantsprobleeme. XXX esitatud tõendi kohaselt töötab F.U juuksurina ning tema palk on viimase poole aasta vältel olnud 100 eurot kuus, milliselt summalt kuuluvad maha arvamisele maksud.

Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja kaebuse esitaja isikut puudutavaid erandlikke asjaolusid, täidab karistuse eesmärgi kohtu hinnangul karistus, milline jääb sanktsiooni miinimumi lähedale. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja poolt tehtud karistuse ja mõistab uue karistusena rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses summas 100 eurot.

KarS § 66 lg 1 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus.

Arvestades kaebuse esitaja sissetulekute väiksust, kuulub tema taotlus määrata karistuse tasumine ositi, rahuldamisele. Rahatrahv kuulub tasumisele neljas osas.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik