3-15-955/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-955

Haldusasi E.V. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON

1. Jätta E.V. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Sekretäril edastada määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest otse Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD 1. 13.04.2015 sai kohus E.V. avalduse/taotluse, milles kaebaja palub peatada väärteoasjas nr 4-14-6986 Harju maakohtu 30.10.2014 kohtumäärusega E.V.le määratud asenduskaristuse kohaldamine. 2. Taotlusele on lisatud Harju maakohtu 30.10.2014 kohtumääruse koopia väärteoasjas nr 4-14-6986, millest nähtuvalt on kohus rahuldanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) taotluse ja: 1) asendanud E.V.le Tallinna Linnavalitsuse (MUPO kaudu) 22.04.2013 otsusega väärteoasjas nr 13004067 määratud rahatrahv 800 euro ulatuses arestiga 20 päeva (resolutsiooni p 1); 2) 29.04.2013 otsusega väärteoasjas nr 13010113 määratud rahatrahv 800 euro ulatuses arestiga 20 päeva (resolutsiooni punkt 2); 3) E.V.l tuleb asenduskaristusena kohaldatud 20-päevane arest väärteoasjas nr 13004067 ära kanda 3 kuu jooksul pärast kriminaalasjas nr 1-14-8035 mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist (resolutsiooni p 3); 4) E.V.l tuleb asenduskaristusena kohaldatud 20-päevane arest väärteoasjas nr 13010113 ära kanda 3 kuu jooksul pärast kriminaalasjas nr 1-14-8035 mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist (resolutsiooni p 4); 5) E.V.le määratud arestid kuuluvad ärakandmisele PPA Põhja prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6 Tallinn) (resolutsiooni p 5).

3. E.V. põhjendab taotlust sellega, et 14.05.2013 ja 16.05.2013 trahvid (protokollid) olid välja kirjutatud MUPO poolt ilma kaebaja juuresolekuta ja kaebajale mittekuuluvale autole, so ebaseaduslikult. Kaebaja väitel sai ta sellest teada 07.04.2015, kui uuris dokumente. Kaebaja palub „määrata uurimine või anda mulle ja advokaadile selline võimalus“.

KOHUS LEIAB

4. Kohtule esitatud avalduse/taotluse alusel kohus tõlgendab, et E.V. soovib, et halduskohus peataks Harju maakohtu 30.10.2014 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-14-6986 määratud asenduskaristuse kohaldamise. Seega on kohtu hinnangul tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, mis on esitatud väljaspool kohtumenetlust. 5. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik.

6. HKMS § 249 lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Nõuded taotlusele on sätestatud HKMS §-s 250, mille kohaselt taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid: vaidluse ese, esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud, soovitav esialgse õiguskaitse abinõu, vastustaja andmed. Lisaks tuleb taotlust põhistada (HKMS § 250 lg 2). Et tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk kohtuotsuse täitmise tagamine ja seetõttu kaebaja õiguste kaitsmine kohtumenetluse ajal, siis peab taotlus olema lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks tuleb arvestada muude lubatavuse eeldustega, eelkõige sellega, et põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse, tegemist on õige kohtualluvusega, ei ole esitatud korduvat taotlust (HKMS § 55 lg 3), taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt, kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. Tulenevalt HKSM § 251 lg-st 1 saab esialgset õiguskaitset taotleda kaebuse eseme suhtes. 7. Kohus selgitab, et antud juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Esiteks ei ole esitatud nõuetekohast taotlust vastavalt HKMS § 249 lg-le 5, st taotlus ei ole esitatud ei vaidemenetluse ajal, koos kaebusega ega ka pärast kaebuse esitamist. Teiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse teiste kohtute lahendite, (sh Harju maakohtu määruse) õiguspärasuse hindamine ja lahendites tehtud otsustuste esialgse õiguskaitse korras peatamine. Harju maakohtu 30.10.2014 määruse vaidlustamiseks väärteoasjas nr 4-14-6986 oli õigus esitada

10 päeva jooksul määruskaebus Harju maakohtule. Täiendavalt selgitab kohus, et ka võimalik põhivaidlus väärteoasjas tehtud lahendite peale ei kuuluks edaspidi nagunii lahendamisele halduskohtus, kuna väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 1 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale:1) käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. Sama seaduse § 114 lg 4 kohaselt kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Tulenevalt VTMS § 14 lg-st 1 väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Seega on väärteoasjades tehtud kohtuvälise menetleja otsuste (trahvi määramise otsus) vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. Eeltodudt tulenevalt on tegemist esialgse õiguskaitse taotluse niisuguste oluliste puudustega, mis ei ole kõrvaldatavad, mistõttu kohus ei pea vajalikuks taotluse käiguta jätmist HKMS §

55 lg 1 alusel. Seega, kuna taotlus ei ole lubatav (taotlus ei ole HKMS § 250 kohaselt nõuetekohane ja põhivaidluse lahendamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse), siis kohus jätab taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Sellega seoses puudub vajadus taotluse muude puuduste (nt tasumata riigilõiv) analüüsimiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik