2-14-53384/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-53384

Tsiviilasi

KÜ Outukumpu 7 hagi Ilja Salajõe vastu võlgnevuse

1825,31 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1825,31 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 04. märtsi 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KÜ Outukumpu 7 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): KÜ Outukumpu 7 (registrikood:

80258115), lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja (kostja): Ilja Salajõe (isikukood: XXX),

lepinguline esindaja Irina Kuzmina

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda KÜ Outukumpu 7 apellatsioonkaebuse Viru

Maakohtu 4. märtsi 2015 otsuse peale tsiviilasjas nr

2-14-53384

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus KÜ-le Outukumpu 7.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. KÜ Outukumpu 7 on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

4. märtsi 2015 otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata KÜ Outukumpu 7 hagi 1825,31

euro nõudes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Outukumpu 7 apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 4. märtsi

2015 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

üldisi

menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus

on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohus on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu hagi

täpsustamise ja selgitamise vajadusele. Hageja ei ole täpsustanud võlgnevuse tekkimise

kuupäeva, põhinõude ja viivisenõude kujunemist, vaid on muutnud nõude summat, lähtudes

kostja poolt jooksvalt tasutud arvetest. Kohtul peab olema võimalik nõude kujunemist

kontrollida, kuid asja materjalidest nähtuvalt, ei ole apellant kogu menetluse ajal ka kohtu

nõudmisel esitanud nõude kujunemise arvutusi, sh väidetava võlgnevuse tekkimise algusaega.

Viited korteriühistu põhikirjale ja seadustele ei ole käsitletavad nõude selgitamisena, sest

vaidluse all ei olnud nõude esitamise õiguslik alus, vaid nõude summa kujunemine.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei

anna iseenesest alust tuvastamaks, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi

või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/