3-14-52029/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52029 Haldusasi AB kaebus Harju Maakohtu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 800 € Menetlusosalised Kaebaja – AB Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Alar Must Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2014. a määrus haldusasjas 3-14-52029 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn Vangla kinnipeetav AB esitas 05.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega mõista riigilt välja hüvitis talle tekitatud varalise kahju eest summas 800 €. Kaebaja väitel on talle tekitatud varalist kahju seoses sellega, et 10.03.2010 kriminaalasjas nr X-XX- XXXX tehtud kohtuotsuse (jõustus 18.08.2010) alusel hävitati (konfiskeeriti) arvuti, mille kaebaja oli ostnud oma tütrele ja mis oli kriminaalasja menetluses võetud asitõendina uurimisele. Lisaks taotles kaebaja menetlusabi, paludes kaasata tõlk ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.

2. Tallinna Halduskohtu 23.10.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas, et kaebuse puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Muu hulgas selgitas kohus, et menetlusabi taotlemiseks tuleb kohtule esitada nõuetekohane taotlus ja taotleja majandusliku seisundi teatis (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111, § 115, blanketid lisatud määrusele) ning kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu vangla isikukonto väljavõte.

3-14-52029 2(4)

3. Kaebaja täpsustas kaebust 23.11.2014.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.12.2014 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Kaebuselt tuli tasuda riigilõivu 24 €. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuid ei ole ka kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul nõuetekohaselt menetlusabi taotlenud: esitamata on blanketil nõuetekohaselt vormistatud taotlus ja taotleja majandusliku seisundi teatis. Lisatud ei ole ka tõendit, millest nähtuks, et kaebaja oleks riigilõivu tasunud.

Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Lisaks ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 111 lg 3).

Menetlusabi andmise välistaksid edaspidi suure tõenäosusega kaebuse vähesed eduväljavaated, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, samuti ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused, mistõttu ei ole kaebusega suure tõenäosusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning seega ei pruugi menetluses osalemine osutuda edukaks. Kaebaja nõuab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud alusel kahju hüvitamist võib taotleda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

Kaebusest ei nähtu ja kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et asja lahendanud kohtunik oleks kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluse käigus toime pannud kuriteo. Ei nähtu isegi seda, et kohtunik oleks teinud vale kohtulahendi (vastupidi, see on jõustunud Riigikohtu lahendiga). Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kõrgemad kohtud ei ole leidnud, et nimetatud kriminaalasjas oleks kohus teinud vale otsuse. Halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalasjas tehtud erinevate kohtuastmete kohtulahendite õiguspärasust.

Kaebus on seetõttu perspektiivitu. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuselt on tasumata riigilõiv ja kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust. Lisaks on ilmselgelt täitmata kahju hüvitamise eeldused, mistõttu ei ole võimalik kaebusega saavutada selle eesmärki. Seetõttu esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel.

5. AB esitas 17.01.2015 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 23.12.2014 määruse peale, mille halduskohus jättis 10.03.2015 rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. AB palub määruskaebuses halduskohtu 23.12.2014 määrus tühistada. Kinnipeetav ei pea esitama menetlusabi taotlust justiitsministri määrusega kehtestatud blanketil. Blanketi p I ei käsitle kinnipeetava sotsiaalset seisundit. Blanketi p II.3.2.2 kohaste andmete esitamine perekonnaliikmete kohta ei ole võimalik. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012 määruses nr 3-7-1-3-61-12 selgitati kinnipeetavate majandusliku seisundi

3-14-52029 3(4) hindamist. Kaebaja ei ole võimalik vanglas esitada dokumente oma majandusliku seisundi kohta. Halduskohus sai ise kontrollida K-Raha väljavõtte kaudu kaebaja majanduslikku seisundit. Harju Maakohus ignoreeris 10.03.2010 otsuses asjas nr X-XX-XXXX kaebaja arvutit konfiskeerides ja selle hävitamist ette nähes Riigikohtu 21.06.2007 lahendi asjas nr 3-1-1-27-

07 seisukohti, milles selgitati, et arvutit ei saa lugeda esemeks, mis ohustab ühiskonna turvalisust karistusseadustiku § 83 lg 1 mõttes. Kaebaja vaidlustas maakohtu otsuse ning on seega kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. RVastS § 15 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) ja põhiseaduse §-ga 25 ning kohtuniku poolt kuriteo mittetoimepanemisest ei saa järeldada kaebuse perspektiivitust. Maakohtu toimingu õigusvastasus tuleb tuvastada teistel materiaalõiguslikel alustel kui RVastS.

7. Justiitsministeerium palub 09.03.2015 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud, vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega. Tulenevalt HKMS § 115 lg-st 5 rakendatakse menetlusabi taotluse ja majandusseisundi teatise näidisvormi, selles sisalduvate andmete loetelu ning esitatavate dokumentide nõuete osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 185 lõike 5 alusel kehtestatud justiitsministri 25.10.2013 määrust nr 32 „Menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“. Antud määruses on välja toodud andmete loetelu, mida menetlusabi taotlus peab sisaldama, muu hulgas peab taotleja esitama andmed oma varaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kohta (määruse § 6 ja 7). Kuivõrd kaebaja vaatamata kohtu nõudmisele nõutavaid andmeid kohtule ei esitanud, siis ei olnud kohtul võimalik kaebaja majandusseisundit hinnata ja kaebajale menetlusabi määrata.

Kuna kaebajale seetõttu menetlusabi ei olnud antud ja kaebaja ei olnud riigilõivu tasunud, oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel õige.

RVastS § 15 lg 31 kohaldamiseks ei ole alust, sest kaebaja ei väida, et Euroopa Inimõiguste Kohus oleks tuvastanud kaebaja õiguste rikkumise kaebaja kohtuasja arutamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 115 lg 2 kohaselt lisab taotleja menetlusabi taotlusele allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. HKMS § 115 lg 5 esimese lause kohaselt rakendatakse menetlusabi taotluse ja HKMS § 115 lg-s 2 nimetatud teatise näidisvormi, selles sisalduvate andmete loetelu ning esitatavate dokumentide nõuete osas TsMS § 185 lõike 5 alusel kehtestatut. TsMS § 185 lg 5 volitab justiitsministri kehtestama andmete loetelu ja taotluse näidisvormi. Menetlusabi taotluses ei olnud esitatud andmeid, mis on nõutavad justiitsministri määruse kohaselt. Kinnipeetavate esitatavatele menetlusabi taotlustele ei ole kehtestatud teistsugust näidisvormi ega sätestatud erandeid viidatud määrusest.

9. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12.03.2012 määruse asjas nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 järgmist: „HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Isikukonto väljavõttest nähtuv

3-14-52029 4(4) kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk taotluse esitamise hetkel ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele.“ Riigikohtu halduskolleegium selgitas aga 12.03.2014 määruse nr 3-3-1-82-13 p-s 10: „Põhialused menetlusabi andmiseks sätestab HKMS § 111 lg 1. On tõsi, et TsMS § 186 lg 1 võimaldab menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel paindlikkust, kuid TsMS § 186 lg 1 ei ole erinorm HKMS § 112 lg 1 p 1 suhtes, vaid täpsustab üksnes HKMS § 111 lg 1 alusel isiku majandusliku seisundi hindamise korda. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 186 lg 1 on HKMS § 116 lg 2 alusel kohaldatav vaid juhul, kui isik vastab HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud menetlusabi saamise tingimustele. HKMS § 112 lg 1 sõnastus ei võimalda teistsugust tõlgendust – see välistab võimaluse anda menetlusabi füüsilistele isikutele, kes ei vasta sättes nimetatud tingimustele.“ Seega on vajalik ka kinnipeetavate menetlusabi taotluste lahendamisel hinnata nende muud varalist seisu lisaks K-Raha konto väljavõttele. See saab aset leida aga alles siis, kui K-Raha väljavõttest nähtub, et menetlusabi andmine ei ole välistatud.

10. K-Raha väljavõtet ei ole kaebaja kohtule esitanud. Ekslik on kaebaja arvamus, et kohtul on võimalik endal pääseda juurde K-Raha konto väljavõttele. Justiitsministri 15.07.2009 määrusest nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (§ 6 lg 4 ja § 12) sellist võimalust ei nähtu. Uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg 4) tulenevalt peab kohus aga olukorras, kus kaebaja sellist tõendit ise ei esita, küsima neid andmeid vanglalt, mitte kaebust tagastama.

11. Isegi kui kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 alusel ei ole välistatud, on kohtu poolt kaebaja majandusliku seisu hindamine justiitsministri 25.10.2013 määruses nr 32 märgitud andmete põhjal menetlusabi andmiseks möödapääsmatu. Seetõttu oli kaebuse tagastamine põhjusel, et kaebuselt ei ole kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul tasutud riigilõiv ega esitatud nõuetekohast menetlusabi taotlust, õiguspärane.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebuse eduväljavaated on väga väikesed. Kaebaja arvuti konfiskeerimine otsustati maakohtu otsusega. RVastS § 15 lg 1 välistab õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise, kui kohtunik ei ole õigusemõistmisel toime pannud kuritegu. Seda kaebaja ei väida. Kohtuotsuse, mis kaldub kõrvale senisest kohtupraktikast, tegemine ei tekita iseenesest kahtlust, et selle raames pandi toime kuritegu.

13. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe