2-15-3105/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2015. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3105 Tsiviilasi Fahle Law Office OÜ hagi Õigusbüroo Tulemus OÜ, Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma ja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Läänema Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Fahle Law Office OÜ, registrikood 12651808, asukoht Tartu mnt 80, Tallinn, e-post * Hageja lepinguline esindaja Andres Jermošin Kostjad: 1) Õigusbüroo Tulemus OÜ, registrikood 12519084, epost * 2) Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, asukoht Kotzebue 9, 10412 Tallinn, epost * 3) Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis), registrikood 12265666, asukoht Heltermaa mnt 11-2, 92414 Kärdla, Hiiu maakond, e-post *, seaduslik esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Fahle Law Office OÜ poolt 26.02.2015. a esitatud hagiavaldust nõude tunnustamiseks Läänema Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Edastada määrus hagejale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindalksmääramine

Jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 300 eurot so tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud

26.02.2015. a esitas Fahle Law Office OÜ hagi Õigusbüroo Tuemus OÜ, Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma ja Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Läänema Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduses palub hageja võtta kohtul seisukoht, kas hageja nõue on PankrS § 103 lg 4 toodud nõue ning tunnustada Fahle Law Office OÜ nõuet Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 416 829,23 eurot esimeses järgus PankrS § 153 lg 1 p1 alusel. 06.03.2015 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta, kohustades hagejat esitama esindaja pädevust tõendavad dokumendid ning tasuma riigilõivu summas 300 eurot. 20.03.2015 esitati kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus ning elektronkiri, milles Andres Jermoš selgitab kohtule, et ta on Fahle Law Office OÜ töötaja. 23.03.2015 kohtumäärusega jättis kohus teistkordselt hagi käiguta. 27.03.2015 kohtumäärusega jättis kohus kolmandat korda hagi käiguta, kohustades hageja esindajat esitama kohtule vähemalt juristi kvalifikatsiooni bakalaureuse tasemel omandatud haridust tõendav dokument. Vastavalt TsMS § 314 1 lg 2 loeti 27.03.2015 kohtumäärus hagejale kättetoimetatuks 01.04.2015. Viimane päev kohtu nõudmise täitmiseks oli 06.04.2015.

A. Jermošin on menetlusdokumendi avanud AET-s 08.04.2015. Isegi kui arvestada tähtaega alates 08.04.2015, ei ole kohtu nõuet täidetud, kuna on jäetud esitamata dokument, mis kinnitaks hageja esindaja vähimatki juristi kvalifikatsiooni.

Kohtu seisukoht

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisadega ning kohtule täiendavalt esitatud dokumentidega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p

12 alusel. TsMS § 371 lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

Hageja esindaja A. Jermošin ei ole kohtule esitanud oma haridust tõendavat dokumenti, mida kohus palus esitada 06.03.2015, 23.03.2015 ja 27.03.2015 kohtumääruses. TsMS § 218 lg 2 kohaselt menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi töölepingu esitamine, mille järgi isik töötab juristi ametikohal, ei ole piisav näitamaks, kas isikul on piisavad teadmised ja kogemused kohtus esindamiseks. Eraõiguslik juriidiline isik võib juristi ametikohale võtta tööle isiku, kellel puudub juristi haridus, kuid kohus ei ole sellega seotud. TsMS § 218 lg 2 esindamise eelduseks on eelkõige asjaolu, et isik on pädev kohus menetlusosalist esindama. A. Jermošini senine käitumine menetluses ei ole kinnitanud tema pädevust. Kui isik esitab kohtule ilmselgeid eksitavaid andmeid oma esindusõiguse kohta juristina pankrotimenetlustes, omamata seejuures juristi kvalifikatsiooni, siis kinnitab see, et tegemist on isikuga, kes püüab kohut eksitusse viia ning ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu infosüsteemist 27.03.2015 tehtud päringust nähtub, et A. Jermošin on osalenud alates 2004 aastast kokku 18 menetluses, kuid osades menetlustes on ta võlgnikuna, osades tunnistaja, mõnes üksikus menetluses olnud Maksuja Tolliameti esindaja. Kohus on seisukohal, et kohtu infosüsteemist tehtud päring ei kinnita hageja esindaja väiteid tema kogemuste kohta olla menetlusosalise esindaja.

26.03.2015 esitati kohtule tööleping, mille p 2.1. järgi asub A. Jermošin tööle hageja juristi ametikohale. Töölepingu p 3.3. kohaselt makstakse töötajale töötasu üks kord kuus iga kuu 10. kuupäeval. Kohus on teinud 23.03.2015 ja 14.04.2015 päringu e-maksuametisse, kust saadud vastusest nähtub, et hageja Fahle Law Office OÜ ei ole teinud A. Jermošinile mitte ühtegi väljamakset, kuigi töölepingu järgi võiks ja saaks eeldada, et palga näol on talle tehtud väljamakseid juba vähemalt kahel korral. Nimetatud asjaolu annab aluse arvata, et kohtule on esitatud fiktiivne tööleping.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et A. Jermošin ei ole kohtule esitanud andmeid, mis annaks kohtule aluse arvata, et tegemist on hageja lepingulise esindajaga, kellel on piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindajaks. Seega on hagi allkirjastatud isiku poolt, kes ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu vaatamata asjaolule, et kohus on selles osas teinud puudusi kolmel korral.

TsMS § 372 lg 4-6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja kandund menetluskulusid summas 300 eurot so tasutud riigilõiv Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik