1-15-870/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-870

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-870 Kohtukoosseis Meelika Aava, Urmas Reinola Pavel Gontšarov, Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 26. veebruari 2015. a otsus Juri Gaifulini süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses

199 lg 2 p 7,8,9

Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta äe kui ilmselt põhjendamatu Juri Gaifulini kaitsja advokaat Merike Allikm apellatsioon läbi vaatamata.

Välja mõista Juri Gaifulinilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale advokaat Merike Allikmäele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26. veebruari 2015. a otsusega menetluses tunnistati J. Gaifulin

lühi süüdi KarS §

199 lg 2 p 7,8,9 karistuseks vangistus 2 aastaks. järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas

kohus karistust karistuseks vangistuse 1 aastaks 4 mõistetavat ühe kolmandiku võrra ja mõistis kuuks. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks on vanglasse asumise päev.

2. J. Gaifulin selles, et tema isik

tunnistati süüdi una, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 13. augustil, 19. augustil ja 21. augustil 2014. a tungis üksi või isikute grupiga sisse Harju maakonnas asuvasse pooleliolevasse elamusse, kahte asutusse ja veokisse ning varastas mitmesugust vara ko

kku ca 3710 euro väärtuses.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni , kes vaidlustab

kaitsja M. Allikmäe kohtuotsust üksnes

J. Gaifulinile mõistetud karistuse osas, taotledes karistusmäära vähendamist kahe aastani ning selle tingimuslikult kohaldamata

jätmist.

Taotlust karistusmäära vähendamiseks põhjendab kaitsja sellega, et J. Gaifulin ei olnud üheski episoodis kuriteo initsiaatoriks. 19. augusti 2014. a episoodis ta hoonesse ei sisenenud ning tema roll kuriteo toimepanemises seisnes väljas valvamisega. Ka 21. augusti 2014. a episoodis piirdus tema roll väljas valvamisega. Lisaks sellele sai ta sündmuskohale saabunud viie mehe käest omakohtu korras peksa. Kaaskohtualused jõudsid ära joosta, tema aga mitte. Peksa saades on ta oma karistuse sisulisel M.I-le, kellel t kätte saanud. 13. augusti 2014. a episoodis sai vargus võimalikuks tänu olid kaasas kuriteo vahendid akna avamiseks. Kohtueelse uurimise ajal kohaldati J. Gaifulini suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu ja ta ei ole seda rikkunud.

J. Gaifulini suhtes on võimalik jätta talle mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, sest ta on oma tegu tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Varguste toimepanemine ei ole kujunenud J. Gaifulini elustiiliks, sest ta on omandanud keskhariduse ja lukksepa ameti. Ta on leidnud endale töökoha ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

3(4)

4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning J.

Gaifulin ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel 1-3 J. Gaifulin ).

antud ütluste õigus viibida oma asja juurde. Seega oli esimese astme kohtus tagatud J. Gaifulini arutamise juures ja o s lla ära kuulatud. Apellatsiooni ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust, so vangistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Lisaks sellele on apelleeritud kohtuotsuses kohus väga põhjalikult selgitanud, miks ei ole võimalik jätta J. Gaifulinile mõistetud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata või asendada seda üldkasuliku tööga.

Maakohus mõistis KarS § 199 lg 2 sanktsiooni

J. Gaifulinile karistuseks vangistuse tunduvalt alla keskmist määra. kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat Kuna karistust ühe kolmandiku võrra.

Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse seda, et kahes episoodis piirdus J. Gaifulini osa väljas valvamisega. Samas võttis aga maakohus karistuse mõistmisel arvesse varastatud esemete väärtust ja tekitatud kahju suurust. Seetõttu leidis maakohus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et J. Gaifulini süü on keskmise suurusega. märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem Samuti kriminaalkorras korduvalt karistatud

, kuid see ei ole tema käitumisele mõju avaldanud.

J. Gaifulini suhtes on juba varem s jäetud talle mõistetud vangistus tingimu likult täitmisele pööramata, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ning karistus pöörati täitmise le. Nimelt on KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 69 kohaselt on süüdimõistetul - samasugused kohustused ka üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 74 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel või katseajal uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise.

Käesoleva vähem kui kuu möödudes pärast vanglast vabanemist. d vargused pani J. Gaifulin toime

Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Kohtuistungil ei ole J. Gaifuli

n oma tegude üle kahetsust avaldanud.

Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks.

Seega on J. Gaifulini kaitsja apellatsiooni taotlus karistusmäära vähendamiseks ning selle tingimuslikult kohaldamata jätmiseks ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab läbi selle vaatamata.

4(4)

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et J. Gaifulinile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab

J. Gaifulini kaitsja selle -st 3

juhindudes KrMS § 326 lg läbi vaatamata.

Meelika Aava Pavel Gontšarov Urmas Reinola /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/