1-15-2484/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-2484

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26.märtsil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav G.H, IK XXX; sünniaeg: 18.novembril 1979.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.märtsist 2015.a, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

G.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud omastamise

- 16.märtsil 2014.a kella 12:01 paiku võttis Viljandis Tallinna mnt 41 asuvast Rimi Eesti

Food AS kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina Beloff vodka 0,5 l maksumusega 4,79 eurot, pannes selle endale põue ja läbides kassaliini kauba eest tasumata;

- 16.märtsil 2014.a kella 13:37 paiku võttis Viljandis Tallinna mnt 41 asuvast Rimi Eesti

Food AS kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli õlut Aleksander 0,5 l maksumusega 1,03 eurot, pannes selle endale põue ja läbides kassaliini kauba eest tasumata;

- 16.märtsil 2014.a kella 21:15 paiku võttis Tartus Turu tn 2 asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest Rimi Tasku Supermarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina lauaviin 0,7 l maksumusega 8,35 eurot, pannes selle endale põue ja läbides kassaliini kauba eest tasumata.

Sellega pani G.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui G.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse G.H-le 28.märtsil 2013.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega mõistetud rahaline karistus 480 eurot ja 17.septembril 2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud rahaline karistus 800 eurot täide iseseisvalt.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

G.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendiks on videosalvestistega CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja juures. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub.

Tsiviilhagi on esitanud kannatanu Rimi Eesti Food AS summas 14,17 eurot (kaks iseseisvat hagi summas 5,82 eurot ja 8,35 eurot). Süüdistatav on kokkuleppega kannatanu haginõuded omaks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 5 alusel rahuldada.

Menetluskuludena kuulub G.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistataval kindla töökoha puudumist, tema olemasolevaid rahalisi kohustusi ning tema enda taotlust on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud G.H vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.H ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse G.H kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna G.H Kuressaare talituse (asukoht: Kuressaare, Lossi 2) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

G.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagina kannatanu G.H-lt Rimi Eesti Food AS (arveldusarve EE092200221001172813 Swedbank) kasuks neliteist (14) eurot 17 senti.

KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud videosalvestistega CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha G.H-lt viissada kaheksakümmend viis (585) eurot ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud G.H

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700022280. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirj alikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/