1-15-3027/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

14. aprill 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-3027 (kohtueelses menetluses nr 15284000127) riik L.T versus kiirmenetlus järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav L.T (isikukood xxx; elukoht - xxxxxxx x xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 9 järgi Kaitsja advokaat Valli Murde (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.T (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 1 kuu;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 12.- (üks) KarS §

13.01.2015, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus

64 lg 1 alusel lugeda

28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 65 lg 1 ja KarS § käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu 18. detsembri 2014 otsusega mõistetud karistusega vangistus 4 kuud ja 1 päev, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 242 tundi, mis on seisuga 26. veebruar 2015 tehtud; karistus lugeda kantuks; tunnistada L.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (12.04.2015 episood) ja mõista talle vangistus 1 (üks) kuu

; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 12.-14.04.2015, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda

kandmata karistuseks vangistus 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus 27 päeva üldkasuliku tööga L.T-le

(

30. juuli 2015 kakskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §

1 sätestatud käitumis L.T

75 lg-s kontrollile

alalise elukohaga -xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; xxxxxxx x määrata L.T-le

75 lg 2 p 2 alusel kontrolli ajal kohustustena mitte tarvitama KarS § käitumis alkoholi. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 Selver AS L.T-lt VÕS § 1043 alusel rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista

2 (kaks eurot 70 senti Selver AS-i kasuk

) s;

2.2 välja mõista üheksakümmend kaks L.T-lt sundraha 292 (kakssada ) eurot 50 senti

ja riigi õigusabi tasu üheksakümmend kuus määrata kriminaalmenetluse

96 ( ) eurot riigi kasuks;

kulud 388 ( eurot ja 50 senti tasumisele os aasta kolmsada kaheksakümmend kaheksa) iti jooksul 15.a. maikuust igakuise menetluskulu osa 32 ( järgmiselt: 1) alates 20 kolmkümmend kaks eurot 38 senti ) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend jätta kriminaalasja juurde id 2 -plaati CD ;

2.4 L.T-le ajaja 51,84 eurot (s.h õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 k -des 318 321, mille kohaselt ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitum kontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi is naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süü est nähtuvalt on distus L.T toime pannud kuritegudena: 1)

süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS §

199 lg 2 p 9 (pannes toime pisivargusi 12.11.2014 ja järgi, mis seisnesid: 1) süstemaatiliselt

24.10.2014 vargusi toime pannud isikuna, varastas 27.11.2014 Viljandis Tallinna mnt 22 ) Centrumi Selverist ühe paki LD sigarette väärtusega 2.70 eurot süstemaatiliselt vargusi toime ; 2) pannud isikuna, varastas 12.04.2015 Viljandis Tallinna mnt 22 asuvast Centrum Selver’ist Pagari saiakese „Suitsulihapirukas“ väärtusega 1,44 eurot. Vargusega põhjustas Selver AS-le varalist kahju 1,44 eurot, mille hiljem hüvitas.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistamiseks vangistusega 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 12.01.2015

– 13.01.2015. Seega lugeda kandmata karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.12.2014 otsusega mõistetud karistusega vangistus 4 kuud ja 1 päev, mis asendati üldkasuliku tööga 242 tundi, mis on seisuga 26.02.2015 tehtud. Karistus lugeda kantuks.

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (12.04.2015

episood) karistamiseks vangistusega 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 14.04.2015. Seega lugeda kandmata viibitud aeg 3 päeva s.o 12.04.2015 – karistuseks 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (27 päeva vangistust = 1 tund x 27 päeva), s.o üldkasuliku tööga 27 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 3 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 sätestatule. rS § 75 lg 2 p 2 on L.T - Tulenevalt Ka kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

3. Kohtuliku uurimise tulemused

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või

M -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe . menetluse sätteid 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

karistamise § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega

. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

P tamiseks õhjendused tekitatud kahju hüvi KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Selver AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2,70 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada L.T-lt 2 (kaks) eurot ning välja mõista

70 senti Selver AS-i kasuks.

4. Kohtu põhjendused k netluse kulude hüvitamiseks riminaalme

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 292,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava tasu arvestamise ajutised alused, maksmise ajutine kord ja ajutised ajutine kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud L.T hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 147,84 eurot.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus L.T-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 96 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu L.T-le 51,84

eurot ( tuleb s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) moodustavad olulise osa est õigusabi kulud , on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormavad ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse ko -le 1 rral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lgs

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

välja mõista L.T-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 292,50 eurot ja

96 (48 48) eurot riigi riigi õigusabi tasu + kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine igakuiste võrdsete osade ositi aasta jooksul, kaupa.

5.

Kohtu m ja vangistusaja arvestus uud põhjendused eel Kriminaalasja juures olevad id 2 -plaati

3 p 1 alusel asitõend CD tuleb KrMS § 126 lg jätta kriminaalasja juurde. L.T on kahtlustatavana kinni peetud 12-13.01.2015, seega on L.T viibinud eelvangistuses - .

2 päeva ja 12. 14.04.2015, seega on L.T viibinud eelvangistuses 3 päeva KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele eel päevale vangistus karistusaja hulka, kus vangistus vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik