3-14-52785/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52785 Haldusasi II kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 9000 eurot ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – II, esindaja v.adv Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Menetluse alus ringkonnakohtus II määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta II määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52785 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. II esitas 29.07.2014 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temale ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas (kokku 23 kuud alates 2007. aastast). Tallinna Vangla jättis 09.10.2014 vastusega nr 5-18/14/21028-2 IIi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, märkides, et II on olnud alates 2007. aastast paigutatud Tallinna Vanglasse üksnes perioodil 26.01.2012–25.07.2014. 2. II esitas 12.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 15.12.2014), milles taotles Tallinna Vanglalt nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 9000 eurot, millele lisandub viivis 8,15% aastas. Kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, taotleb kaebaja kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist. Kutselise esindajata ja emakeelena vene keelt kõneleval isikul on hüvitamiskaebuse ettevalmistamine ja menetlusdokumentide nõuetekohane vormistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja pidanuks kaebuse esitama ise. Kaebajal on vanglas viibiva kinnipeetavana tavakodanikuga võrreldes piiratud võimalused ja oskused enda esindamiseks ja/või esindaja leidmiseks. MTÜ Auxilio sõlmis kaebaja nimel advokaadibürooga Magnusson lepingu kohtus esindamiseks 07.11.2014 ja kaebus esitati

3-14-52785 2(3) vähem kui nädal pärast lepingu sõlmimist. Eelnevalt asjaga tegelenud advokaadi volitused lõppesid ja neid ei pikendatud. Tähtaja ennistamist toetab ka see, et kaebuse ese omab kaebajale olulist tähtsust.

3. Tallinna Vangla palus 04.02.2015 kirjalikus vastuses haldusasja menetlus lõpetada, sest kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 alusel oli kaebajal Tallinna Vangla 09.10.2014 vastuse kättesaamisest alates 30 päeva aega pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kuna kaebaja sai vastuse kätte 10.10.2014, lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 10.11.2014, kuid see esitati alles 12.11.2014. Objektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks antud juhul ei esinenud ning esindaja poolt välja toodud põhjendused ei kaalu üles teiste isikute huvi õiguskindluse suhtes. Väide esindaja leidmise raskendatusest on asjakohatu, sest MTÜ Auxilio oli kaebaja esindajaks juba haldusmenetluses.

4. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2015 määrusega II kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas HKMS § 124 lg 2 ja § 151 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

RVastS § 18 lg-s 2 on sätestatud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas MTÜ Auxilio vahendusel Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse 29.07.2014 ning sai Tallinna Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 10.10.2014, mistõttu oli kaebetähtaja viimane päev 10.11.2014 ning kohtule 12.11.2014 esitatud kaebus on hilinenud.

Mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad, mistõttu tuleb ennistamistaotlus jätta rahuldamata. Kaebaja väited tema kui kinnipeetava piiratumatele oskustele ja võimalustele kohtumenetluses osalemiseks või endale esindaja leidmiseks, ei ole asjakohased, sest kaebaja on juba 2014. a juulis suutnud leida endale advokaadi MTÜ Auxilio vahendusel ning esitanud ka vanglale kahju hüvitamise taotluse. Asjaolu, et kaebajale teenust osutav MTÜ Auxilio on esindajat vahetanud ning seetõttu pole suudetud kaebetähtaega järgida, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

Kaebuse saanuks halduskohtule esitada ka ilma esindajata, sest uurimisprintsiibist tulenevalt saab kohus kaebajat kaebuse vormivigade ja nõude puuduste kõrvaldamisel suunata. Seega ei ole esindaja olemasolu esmatähtis ning esindaja puudumine ei saa põhjustada menetlustähtaja järgimata jätmist. Kaebetähtaja järgimiseks piisanuks ka venekeelse kaebuse esitamisest. Tallinna Halduskohtu järjekindla praktika kohaselt korraldatakse kohtus kinnipeetavate venekeelsete kaebuste tõlkimine. Väga suure hulga sarnaste kaebuste halduskohtule esitamine kinnitab, et Tallinna Vangla kinnipeetavad on kohtusse pöördumise võimalustest üldiselt hästi informeeritud ning suudavad kohtusse pöörduda ja menetluses osaleda ka ilma professionaalse õigusabita.

5. II esitas halduskohtu määruse peale 02.03.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 20.03.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. II palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 määrus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Kaebetähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus. Kaebaja on kinnipeetav, kellel on tavakodanikuga võrreldes piiratud oskused ja

3-14-52785 3(3) võimalused kohtumenetluses osalemiseks ja/või esindaja leidmiseks. MTÜ Auxilio sõlmis kaebaja nimel advokaadibürooga lepingu kohtus esindamiseks 07.11.2014 ning kaebus esitati vähem kui nädal pärast lepingu sõlmimist. Ilma kutselise esindajata on hüvitamiskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja oleks pidanud esitama kaebuse iseseisvalt. Kaebaja emakeeleks on vene keel, mis raskendab tal kohtuga suhtlemist ja nõuetekohaste menetlusdokumentide esitamist. Tähtaja ennistamist toetab ka asjaolu, et kaebuse ese omab kaebajale olulist tähtsust. Kaebetähtaega on ületatud üksnes minimaalselt (kaks päeva). 7. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. II oleks suutnud esitada kaebuse halduskohtule ka iseseisvalt, taotledes vajaduse korral esindaja abi kohtumenetluse ajal. Kaebetähtaja järgimist ei saanud takistada II rahvus, sest kaebaja on vanglale esitanud eestikeelse kahjunõude, millele on esindajana märkinud MTÜ Auxilio. Kui kaebaja ei ole kahjunõuet ise kirjutanud ja puudulik keeleoskus takistas kaebuse esitamist, oli tähtaegade järgimise kohustus MTÜ-l Auxilio.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Vaidlust ei ole selles, et II kaebus halduskohtule on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Halduskohus leidis 19.02.2015 määruses, et antud juhul puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. II on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses üksnes korranud halduskohtule juba esitatud põhjendusi, mille suhtes on halduskohus seisukohad esitanud. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 määruses esitatud põhjendustega, pidamata HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel vajalikuks neid üle korrata. 9. Tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks kaebajat juba kohtueelses menetluses esindanud MTÜ Auxilio poolt esindaja vahetamine ja viivitus uue esindaja leidmisel. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi usutavat põhjust, mis takistanuks tal esitada kaebetähtaja järgimiseks kohtule esialgne kaebus vastavalt enda oskustele ja võimetele ning seda hiljem advokaadi abiga täiendada. Tallinna Vangla 09.10.2014 vastus kahju hüvitamise taotlusele sisaldab muu hulgas korrektset vaidlustamisviidet. Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta iseseisvalt ka asja olulisus kaebaja jaoks ega seegi, et tähtaega ületati üksnes kahe päeva võrra. Tähtaja ennistamiseks peab igal juhul esinema tähtaja möödalaskmist õigustav mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja rikkumise kestus omab tähtsust üksnes tähtaja ennistamist tingivate põhjuste kaalukuse hindamisel. Mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 20). Kui aga igasugune mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks puudub, ei ole alust ennistada ka minimaalselt ületatud kaebetähtaega. 10. Eelneva põhjal jääb II määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets