4-15-1002/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-15-1002

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.01.2015.a. otsus väärteoasjas nr: 064256 Sandra Sirge karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg.1 alusel

Kaebuse esitanud isik Sandra Sirge, isikukood 48008010230, elukoht XXX, XXX

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.01.2015. otsus väärteoasjas nr: 064256 Sandra Sirge karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg.1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel

kassatsioonkaebuse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsuse sisu:

Kaebuse esitanud isik Sandra Sirge on vaidlustanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.01.2015.a. otsuse väärteoasjas nr: 064256, millega karistati teda ühistranspordiseaduse §

547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. Otsuse kohaselt sõitis menetlusalune isik ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, kontrollimisel puudus paberpilet või muu sõiduõigust tõendav dokument, esitas Ühiskaardi nr 90006456135, millel puudus pilet. Menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruses nr 29, 13.112014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 6 p 2, mille kohaselt sõitja on kohustatud igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi.

Ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi valideerimist; § 6 p 3, mille kohaselt sõitja on kohustatud tuvastama sõiduõiguse olemasolu, mille olemasolust või puudumisest annavad valideerimisel märku helija valgussignaal ning seadme ekraanil kuvatav tekst ja § 15 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama sõiduõigust tõendava dokumendi. Koos isikustatud Ühiskaardiga esitatakse isikut tõendav dokument.

Kaebuse sisu:

Kaebus on esitatud Harju Maakohtusse 10.02.2015.a. Kaebaja leiab, et ta on korduvalt kirjutanud vastulauseid trahviotsustele, viidates keerulistele eluoludele, kiirele elurütmile ning probleemidele isiklikus elus. Põhimõtteliselt on vastu igasugusele süsteemile ning pealesunnitud valideerimisele, trammist välja tõstmisele ja lõpututele vaidlemistele antud teemal. Kaebaja ei pea õiglaseks ega otstarbekaks temalt raha sisse nõuda ning teda käsistjalust kinni siduda kohtutäituri korraldustega kontot arestida. Soovib tühistada kõik trahvimäärused ning tagastada kohtutäituri poolt tema kontolt maha võetud 53 eurot.

Seega palub määratud rahatrahvi tühistamist.

Lisaks esitas kaebaja kohtule 13.04 täiendava selgituse, mille kohaselt selgitas Ühiskaardi valideerimata jätmise põhjuseid. Ta ei mõista, mis alusel saab pidevalt trahvi, kuivõrd Tallinna elanikel on tagatud tasuta transport.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S. Sirge kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor R. Helenurme 2701.2015.a tehtud otsus nr 410115000700 muutmata.

Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS §

547 lg 1. Vastavalt ÜTS § 547 lg 1 „sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis - karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut." Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid kontrollisid 08.01.2015 Tallinnas Põhja pst 21A vastas trammis nr 2 kella 18.48 ajal sõitjaid ning tuvastasid, et S. Sirge sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Viive Koplimets koostas väärteoprotokolli nr 064256/410115000700, mille rikkumise lühikirjelduse kohaselt „Sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. TLVK 13.11.2014 määrus nr 29 "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad", § 6 p 2, § 6 p 3 ja § 15 lg 2. Ühistranspordiseadus § 547 lg 1." Rildcumine „[...] seisnes selles, et: puudus [...] paberpilet, muu sõiduõigust tõendav dokument, esitas Ühiskaardi nr 90006456135, millel puudus pilet", ja menetlusosakonna vaneminspektor Riina Helenurm määras 27.01.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 410115000700, mille rikkumise lühikirjelduse kohaselt ,JHenetlusalune isik sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, kontrollimisel puudus pabeipilet või muu sõiduõigust tõendav dokument, esitas Ühiskaardi nr 90006456135, millel puudus pilet. Menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määmses nr 29, 13.11.2014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 6 p 2, mille kohaselt sõitja on kohustaud igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi.

^iskaardi Kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi valideerimist; § 6p 3, mille kohaselt sõitja on kohustatud tuvastama sõiduõiguse olemasolu, mille olemasolust või puudumisest annavad valideerimisel märku heli-ja valgussignaal ning seadme ekraanil kuvatav tekst ja § 15 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama sõiduõigust tõendava dokumendi. Koos isikustatud Ühiskaardiga esitatakse isikut tõendav dokument. " ÜTS § 547 lg 1 alusel 5 trahviühiku suuruse rahatrahvi (20 eurot).

Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord tuleneb Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määrusest nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" (edaspidi määrus). Selle määruse § 6 p 2 kohaselt sõitja on kohustatud „[...] igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi. Ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi valideerimist;".

Arvestades, et Sandra Sirge käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ülalnimetatud määrusega, s t ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei olnud tal inspektorile ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

Kohtuvälises menetluses on kaebaja kirjutanud 08.01.2015 koostatud väärteoprotokollis menetlusaluse isikuna antud ütlustes omakäeliselt järgmist: „Põhimõtteliselt ei valideeri kaarti juba aasta aega." KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna S. Sirge sisenes ühistransporti teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti, pani S. Sirge toime ÜTS 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut (40 eurot). Kuna sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise hetkel S. Sirgel ei olnud esitada sõidupiletit ega muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, ja ta ise põhimõtteliselt ei valideeri Ühiskaarti, siis pani ta süüteo toime tahtlikult, s t S. Sirgelt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sõiduõiguse kasutamisel Ühiskaardi valideerimist, ning sellega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid.

Sandra Sirge puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 5 trahviühiku suurune rahatrahv (20 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et Sandra Sirge kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele. Uuritud tõendite põhjal leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, see on õigesti kvalifitseeritud ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei esine antud asjas väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ega VTMS § 29 väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Sandra. Sirge sõitis 08.01.2015 kl 18:48 trammis nr 2 ja tal puudus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Sandra Sirge esitas kohtuvälisele menetlejale valideerimata ühiskaardi. Samuti ei ole vaidlust, et Sandra Sirge rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas. Kaebaja ei mõista, miks ta peab Ühiskaarti valideerima, kui tema elukoht on Tallinnas ning tallinlastele kehtib tasuta sõiduõigus. Kohus ei nõustu Sirge seisukohtadega, et tallinlasena ta ei peagi Ühiskaarti valideerima. Kaebaja on ise andnud ütluseid, et ta juba aasta aega põhimõtteliselt ei valideeri Ühiskaarti.

Ühistranspordiseaduse § 29 lg-s 3 omavalitsustele antud sõidusoodustuste kehtestamise õigus annab kohalikule omavalitsusele õiguse ise reguleerida, kes ja millist soodustust saab kasutada. Samuti tuleneb ühistranspordiseadusest ja Majandusja kommunikatsiooniministri 26.mai 2004.a määrusest nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhiveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi: MKM määrus), et Tallinna Linnavolikogul on õigus ise otsustada, kas ühistranspordi kasutamisel kehtestada sõidusoodustusi, määrata isikute kategooriad, kellele ja mis ulatuses rakendub sõidusoodustus ning kuidas seda kasutada ja tõendada.

Kohalikule omavalitsusüksusele on seadusega antud võrdlemisi ulatuslikud volitused kavandada ning korraldada ühistransporti (KOKS § 6 lg 1), selline pädevus hõlmab ka vajadusel kohaliku omavalitsusüksuse õigust kehtestada sõiduõigust tõendavate dokumentide loetelu (RK 3-1-1-120-13, p 12).

MKM määruse § 7 lg 3 p 2 kohaselt on sõitja kohustatud ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama.

Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014.a määrus nr 29 täpsustab seda - validaator ehk ekomposter on ühissõidukis paiknev elektronseade, mille juurde e-kaardi asetamisel sõiduõigus valideeritakse (Linnavolikogu määrus nr 29 § 2 p 6). Valideerimine on aga e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. Sama määruse § 6 p 2 sätestab, et Sõitja on kohustatud: igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi. Ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi valideerimist; § 6 p 3 sätestab, et sõitja on kohustatud tuvastama sõiduõiguse olemasolu, mille olemasolust või puudumisest annavad valideerimisel märku helija valgussignaal ning seadme ekraanil kuvatav tekst. Sama määruse § 15 lg 2 sätestab aga, et sõitja on kohustatud kontrollõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama sõiduõigust tõendava dokumendi. Koos isikustatud Ühiskaardiga esitatakse isikut tõendav dokument.

Seega tuleneb kehtestatud õigusaktist üheselt, et sõitja on kohustatud igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi. Ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi valideerimist.

Eelnimetatud sätetest saab teha järelduse, et isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Tallinna linnas ja kellel on isikustatud ühiskaart, saab ühistranspordis tasuta sõidu õigust tõendada üksnes igal ühissõidukisse sisenemisel valideeritud ühiskaardi ja isikut tõendava dokumendi abil. Juhul, kui isik jätab ühiskaardi valideerimata, ei esita seda sõidupiletit kontrollivale ametiisikule või tal puudub isikut tõendav dokument, on alust rääkida sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmisest ÜTS § 547 lg 1 mõttes (RK 3-1-1-120-13 p 7.2). Seega tuleneb eelnevast, et kaebuse esitaja oleks pidanud Ühiskaardi ühistransporti sisenemisel valideerima ehk e-kompostriga (validaatoriga) märgistama.

Tallinlastel ja kõigil teistel sõidusoodustuse tingimustele vastavatel isikutel on õigus sõidusoodustusi kasutada õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Seega on isikul õigus kasutada sõidusoodustusi vaid juhul, kui ta järgib õigusaktides kehtestatud nõudeid, sh samasugused nõuded kehtivad ka kaebajale. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene, et sõidusoodustuse kehtestamisel tekib isikul õigus kasutada soodustust oma suva ja äranägemise järgi. Kui aga isik õigusaktides kehtestatud nõudeid ei järgi, siis ei teki isikul soodustingimustel (nt tasuta) sõiduõigust.

Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määrus nr 29 § 5 lg 1 p 15 sätestab, et tallinlasel on tasuta sõiduõigust tõendavaks dokumendiks valideeritud isikustatud Ühiskaart koos isikut tõendava dokumendiga. Seega ei piisa tasuta sõiduõiguse saamiseks pelgalt tallinlaseks olemisest (rahvastikuregistrijärgne elukoht) ja isikut tõendavast dokumendist ning isikustatud ühiskaardi omamisest. Ühiskaart ei ole sõidupilet ega muu sõiduõigust tõendav dokument. (Määruse § 2 p 4), vaid tegemist on vahendiga, et tõendada sõiduõiguse olemasolu. Määruse §

5 lg 3 sätestab, et lõike 1 punktis 15 nimetatud sõidusoodustuse (ehk tasuta sõiduõigus) tõendamiseks on tallinlane kohustatud igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima isikustatud Ühiskaardi (kehtib koos isikut tõendava dokumendiga). Isiku rahvastikuregistrijärgset elukohta kontrollib e-piletisüsteem automaatselt üks kord kuus. Kui isik registreerib enda elukohaks väljaspool Tallinna linna asuva aadressi, kaotab ta õiguse saada sõidusoodustust.

Ainuüksi Ühiskaardi olemasolu ei näita sõiduõigust ega loo sõidusoodustust, vaid tegemist on vahendiga, mille abil sõiduõigus omandatakse. Ühiskaart aga muutub sõiduõigust tõendavaks dokumendiks pärast valideerimist ning seda kasutatakse ka ühistranspordi sõiduõiguse kontrollimiseks. Analoogselt ei piisa ka isikul pelgalt pangakaardi omamisest või ettenäitamisest, et teostada erinevaid maksetoiminguid. Isikustatud e-kaart muutub kaebajale sõiduõigust andvaks dokumendiks ehk sõidupiletiks alles pärast selle valideerimist.

Sarnane olukord oli ka siis, kui Tallinnas kehtisid paberkandjal sõidupiletid. Paberkandjal sõidupiletid andsid õiguse ühistransporti kasutada alles pärast pileti komposteerimist, st ainult sõidutalongi omamisest ei piisanud, et saada sõiduõigust. Kui varasemalt tekkis sõiduõigus paberpileti komposteerimisel selleks mõeldud kompostri abil, siis ühiskaardiga sõiduõiguse tekkimiseks tuleb Ühiskaart valideerida validaatoris.

Seega järeldub eelnevast, et Tallinna Linnavolikogu määruse nr 29 kohaselt peab tallinlane, st antud juhul kaebaja, kes soovib kasutada ühistranspordis sõidusoodustust (sõita tasuta), omama samaaegselt isikut tõendavat dokumenti ning isikustatud ja ühtlasi ka valideeritud ühiskaarti.

Seetõttu on ekslik kaebaja väide, et tal oli hoolimata Ühiskaardi valideerimata jätmisest õigus kasutada ühistransporti tasuta, sest ta on tallinlane.

Kohus märgib, et kaebaja keeruliste isiklike probleemide olemasolu on kahetsusväärne ning kohus mõistab neid, kuid nagu kohus juba eelnevalt põhjendas, on Ühiskaardi valideerimine kohustuslik selleks, et aktiveeruks tasuta sõiduõigus ehk sõidusoodustus. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus varasemates lahendites. Kohtul ei ole võimalik tühistada trahviotsuseid inimeste isiklike probleemide olemasolu tõttu.

Ühiskonnas kehtivad teatud reeglid, nn kirjutatud normid ehk õigusnormid ning selliseid reegleid tuleb järgida kõikidel kodanikel selleks, et vältida erinevate probleemide esinemist. Reeglitest üleastumisel (käesoleval juhul Ühiskaardi valideerimata jätmisel) järgneb sellele ka isiku vastutus, mis kajastub tehtud trahviotsuste näol. Selleks, et kaebaja ei peaks oma puhkeaega kulutama erinevate vastulausete vormistamisele ning saaks oma elu vabalt elada, tuleb ka järgida ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisja õigusnorme. Kaebaja väide, et ta põhimõtteliselt on vastu igasugusele süsteemile ning pealesunnitud valideerimisele, on kohtu hinnangul ennast õigustav ning selline suhtumine ei tee kaebaja elu kergemaks. Selleks, et elada õiguskuulekat elu, tuleb kodanikuna järgida ettekirjutatud norme. Olles tallinlane ning soovides kasutada ühistranspordis tasuta sõiduõigust, tuleb valideerida oma Ühiskaart. Ka selline nõue on kohaliku omavalitsuse ehk Tallinna linna poolt kehtestatud.

Antud väärteoasjas on tuvastatud nii väärteo objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, millele on viidanud põhjalikult ka kohtuväline menetleja. Sirge pani väärteo toime tahtlikult, kuivõrd ta põhimõtteliselt ei valideeri kaarti juba aasta aega.

Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta Sandra Sirge kaebus rahuldamata ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.01.2015.a. otsus väärteoasjas nr: 064256 Sandra Sirge karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg.1 alusel muutmata. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud arvestades isiku rikkumist ja süü suurust.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/