Legislator Case Law & Legislation
2-14-60667/6 AI generated

2-14-60667/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-14-60667/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista Märt Puusepalt (Puusepp) (isikukood 37701122710) Janek Matini (isikukood 37505062746) kasuks 9. septembril 2014. a. sõlmitud laenulepingu alusel välja 12 458 (kaksteist tuhat nelisada

Legislator headnote

AI generated

2-14-60667/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: septembril 2014. a. sõlmitud laenulepingu alusel välja 12 458 (kaksteist tuhat nelisada

Keywords

AI generated
payment by instalments accord and satisfaction meeting the threshold deficiency of pledge european order for payment procedure irregular pledge
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-60667

Tsiviilasi

Janek Matin hagi Märt Puusepp vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 458,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Janek Matin; isikukood 37505062746; elukoht XXXX.

Hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Cardo

Soosaar;

e-post

cardo@casus.ee

Kostja: Märt Puusepp; isikukood 37701122710; elukoht XXXX;

e-post XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Janek Matin hagi Märt Puusepp vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Märt Puusepalt (Puusepp) (isikukood 37701122710) Janek Matini (isikukood 37505062746)

kasuks 9. septembril 2014. a. sõlmitud laenulepingu alusel välja 12 458 (kaksteist tuhat nelisada

viiskümmend kaheksa) eurot ja 70 senti (sealhulgas põhivõlg 6290 (kuus tuhat kakssada

üheksakümmend) eurot, intress 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 70 senti ja kuni 11.

novembrini 2014 sissenõutavaks muutunud viivis 6000 (kuus tuhat) eurot).

3. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Märt Puusepa (Puusepp) kanda.

5. Mõista Märt Puusepalt (Puusepp) Janek Matini kasuks välja menetluskulu 1048 (üks tuhat

nelikümmend kaheksa) eurot ja 50 senti.

6. Mõista Märt Puusepalt (Puusepp) Janek Matini kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

2(3)

ASJAOLUD

Janek Matin esitas 12. novembril 2014 Tartu Maakohtule hagi Märt Puuseppa vastu võla

väljamõistmiseks. Hageja palub kohtul mõista kostjalt 9. septembril 2014 sõlmitud laenulepingu alusel

välja põhivõlg 6290 eurot, intress 168,70 eurot ja viivis 6000 eurot.

Kostja esitas 16. detsembril 2014 kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt kostja on hageja

haginõudega nõus ja kostjal vastuväiteid ei ole. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jaotada pooleks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtu hinnangul on

kostja kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu

vastuvõtmisest keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

2. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus

asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus

asja kirjalikus menetluses ja võtab kohtule esitatud avalduse toimikusse.

3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks 9.

septembril 2014 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõla summas 6290 eurot, intressi summas

168,70 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 6000 eurot, kokku

12 458,70 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Hageja poolt kohtule 23. detsembril 2014 esitatud avalduse kohaselt oli hageja sunnitud kohtusse

pöörduma, kuna kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingut ega reageerinud hageja

järelepärimistele ning kohtuväliselt esitatud nõuetele. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid

esitanud. Kostja on vaid märkinud, et menetluskulud tuleks jaotada pooleks. Seega ei ole täidetud

TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused ning menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

5. Hageja poolt kohtule 23. detsembril 2014 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1152 eurot, sh riigilõiv summas 600 eurot ja

esindajakulu summas 552 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab asja materjalidega

tutvumist, hagiavalduse koostamist, menetluskulude jaotuse kohta seisukoha koostamist ja

menetluskulude nimekirja esitamist, ajakulu kokku 4 tundi. Hageja esindajakulu summas 552 eurot

sisaldab käibemaksu. Hageja on kohtule kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kostja

ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.

6. Kuivõrd hageja on 12. novembril 2014 tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 600

eurot (tl 1), siis leiab kohus, et tasutud riigilõiv summas 600 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese

lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust ning

asjaolu, et kostjat esindas vandeadvokaat, on kostjale osutatud õigusabiteenuse ühe tunni hind 115

eurot ilma käibemaksuta põhjendatud (vt ka Riigikohtu 9. detsember 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-145-13, p 14).

8. Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabiteenuse osutamise käigus teostatud toimingud ning neile

kulunud aeg on põhjendatud üksnes osaliselt. Avalduse kohaselt kulus hageja esindajal

menetluskulude jaotuse kohta seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamisele kokku üks

tund. Kohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi

ja menetlusosaline saab need kohtule esitada ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole tegemist

põhjendatud ega vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 11. novembri 2014. a

3(3)

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Arvestades, et hageja seisukoht menetluskulude

jaotuse kohta koosneb ainult kolmest lühikesest lõigust ega hõlma õiguslikult keerulist analüüsi,

siis on kohtu hinnangul hageja esindajal menetluskulude jaotuse kohta seisukoha koostamisele

maksimaalselt kulunud aeg 15 minutit. Hageja esindajal menetluskulude jaotuse kohta seisukoha

ning menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud asjast on seega põhjendatud 15 minutit.

9. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning esitatud hagiavalduse mahtu, leiab kohus, et antud

asjas õigusabi osutamiseks tehtud ülejäänud toimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud.

Seega on hagejale õigusabi osutamiseks kulunud vajalik aeg kokku 3 tundi ja 15 minutit ning

põhjendatud õigusabikulu 373,75 eurot. Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et hageja ei ole

käibemaksukohuslane, siis tuleb hageja esindajatasu TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt mõista kostjalt

välja koos käibemaksuga, so summas 448,50 eurot.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 600 eurot ja esindajatasu

448,50 eurot, kokku 1048 eurot ja 50 senti.

11. Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik