2-14-60667/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Märt Puusepalt (Puusepp) (isikukood 37701122710) Janek Matini (isikukood 37505062746) kasuks 9. septembril 2014. a. sõlmitud laenulepingu alusel välja 12 458 (kaksteist tuhat nelisada
Legislator headnote
AI generated2-14-60667/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: septembril 2014. a. sõlmitud laenulepingu alusel välja 12 458 (kaksteist tuhat nelisada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2015, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-60667
Tsiviilasi
Janek Matin hagi Märt Puusepp vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 458,70 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Janek Matin; isikukood 37505062746; elukoht XXXX.
Hageja
esindaja:
vandeadvokaat
Cardo
Soosaar;
e-post
cardo@casus.ee
Kostja: Märt Puusepp; isikukood 37701122710; elukoht XXXX;
e-post XXXX
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Janek Matin hagi Märt Puusepp vastu võla väljamõistmiseks.
2. Mõista Märt Puusepalt (Puusepp) (isikukood 37701122710) Janek Matini (isikukood 37505062746)
kasuks 9. septembril 2014. a. sõlmitud laenulepingu alusel välja 12 458 (kaksteist tuhat nelisada
viiskümmend kaheksa) eurot ja 70 senti (sealhulgas põhivõlg 6290 (kuus tuhat kakssada
üheksakümmend) eurot, intress 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 70 senti ja kuni 11.
novembrini 2014 sissenõutavaks muutunud viivis 6000 (kuus tuhat) eurot).
3. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud Märt Puusepa (Puusepp) kanda.
5. Mõista Märt Puusepalt (Puusepp) Janek Matini kasuks välja menetluskulu 1048 (üks tuhat
nelikümmend kaheksa) eurot ja 50 senti.
6. Mõista Märt Puusepalt (Puusepp) Janek Matini kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Kui
apellant
soovib
asja
arutamist
kohtuistungil,
peab
ta
seda
apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses.
2(3)
ASJAOLUD
Janek Matin esitas 12. novembril 2014 Tartu Maakohtule hagi Märt Puuseppa vastu võla
väljamõistmiseks. Hageja palub kohtul mõista kostjalt 9. septembril 2014 sõlmitud laenulepingu alusel
välja põhivõlg 6290 eurot, intress 168,70 eurot ja viivis 6000 eurot.
Kostja esitas 16. detsembril 2014 kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt kostja on hageja
haginõudega nõus ja kostjal vastuväiteid ei ole. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jaotada pooleks.
KOHTU SEISUKOHT
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil
või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtu hinnangul on
kostja kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu
vastuvõtmisest keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.
2. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse
avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus
asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus
asja kirjalikus menetluses ja võtab kohtule esitatud avalduse toimikusse.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks 9.
septembril 2014 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõla summas 6290 eurot, intressi summas
168,70 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 6000 eurot, kokku
12 458,70 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Hageja poolt kohtule 23. detsembril 2014 esitatud avalduse kohaselt oli hageja sunnitud kohtusse
pöörduma, kuna kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingut ega reageerinud hageja
järelepärimistele ning kohtuväliselt esitatud nõuetele. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid
esitanud. Kostja on vaid märkinud, et menetluskulud tuleks jaotada pooleks. Seega ei ole täidetud
TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused ning menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta
TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
5. Hageja poolt kohtule 23. detsembril 2014 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja
kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1152 eurot, sh riigilõiv summas 600 eurot ja
esindajakulu summas 552 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab asja materjalidega
tutvumist, hagiavalduse koostamist, menetluskulude jaotuse kohta seisukoha koostamist ja
menetluskulude nimekirja esitamist, ajakulu kokku 4 tundi. Hageja esindajakulu summas 552 eurot
sisaldab käibemaksu. Hageja on kohtule kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kostja
ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
6. Kuivõrd hageja on 12. novembril 2014 tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 600
eurot (tl 1), siis leiab kohus, et tasutud riigilõiv summas 600 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks
välja mõista.
7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma
teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese
lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust ning
asjaolu, et kostjat esindas vandeadvokaat, on kostjale osutatud õigusabiteenuse ühe tunni hind 115
eurot ilma käibemaksuta põhjendatud (vt ka Riigikohtu 9. detsember 2013. a määrus tsiviilasjas nr
3-2-1-145-13, p 14).
8. Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabiteenuse osutamise käigus teostatud toimingud ning neile
kulunud aeg on põhjendatud üksnes osaliselt. Avalduse kohaselt kulus hageja esindajal
menetluskulude jaotuse kohta seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamisele kokku üks
tund. Kohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi
ja menetlusosaline saab need kohtule esitada ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole tegemist
põhjendatud ega vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 11. novembri 2014. a
3(3)
kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Arvestades, et hageja seisukoht menetluskulude
jaotuse kohta koosneb ainult kolmest lühikesest lõigust ega hõlma õiguslikult keerulist analüüsi,
siis on kohtu hinnangul hageja esindajal menetluskulude jaotuse kohta seisukoha koostamisele
maksimaalselt kulunud aeg 15 minutit. Hageja esindajal menetluskulude jaotuse kohta seisukoha
ning menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud asjast on seega põhjendatud 15 minutit.
9. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning esitatud hagiavalduse mahtu, leiab kohus, et antud
asjas õigusabi osutamiseks tehtud ülejäänud toimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud.
Seega on hagejale õigusabi osutamiseks kulunud vajalik aeg kokku 3 tundi ja 15 minutit ning
põhjendatud õigusabikulu 373,75 eurot. Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et hageja ei ole
käibemaksukohuslane, siis tuleb hageja esindajatasu TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt mõista kostjalt
välja koos käibemaksuga, so summas 448,50 eurot.
10. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 600 eurot ja esindajatasu
448,50 eurot, kokku 1048 eurot ja 50 senti.
11. Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Vahur-Peeter Liin
Kohtunik