4-15-1852/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1852 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

V.Z-i väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja V.Z sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156,

§157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 04.03.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,15,000910 V.Z-i karistamise osas Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi rahatrahviga 265 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1060 (üks tuhat kuuskümmend) eurot ja lisakaristusena Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 kuud – jätta muutmata.

V.Z-i kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 13.04.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Sergei Sei koostas 06.02.2015 väärteoprotokolli nr. AB 1211556 V.Z-i kohta selles, et viimane juhtis 06.02.2015 kell 00.15 Ida-Virumaal Narva linnas Kangelaste tänaval mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 0,65 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 tüüp MK 111 EST nr.ARAF-0027.

Sellega rikkus V.Z Liiklusseaduse §69 lg.3 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 04.03.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,15,000910 määrati V.Z-ile Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 265 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1060 € ja lisakaristusena Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga

3 kuud.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 17.03.2015 määrusega lükati V.Z-i väärteoasjas määratud rahatrahvi 1060 € täitmisele pööramine edasi 20.03.2015 – 20.03.2016.

V.Z esitas 18.03.2015 maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt elavad tema vanemad xxx, seoses töö otsimisega on tal vaja palju liikuda.

Ida Prefektuur oma 07.04.2015 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/7271-6 palub kaebus jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt on kaebuse esitajale määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine arvestades asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholisisaldus on oluliselt ületatud, on üks peamistest liiklusohutusprobleemidest. Kohtuväline menetleja arvestas, et tegemist on tahtlik ult toimepandud enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seadis juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses perekonnaülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et V.Z-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.04.2015 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/7271-

6 Viru Maakohtu 01.04.2015 päringule nr.4 1852 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistuse määratud Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 06.02.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1211556 ja vaidlustatavast 04.03.2015 otsusest väärteoasjas nr.2330,15,000910, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Joobeseisundi tuvastamine ja piirmäära ületamine toimub Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Vastavalt Korrakaitseseaduse §37 lg.1 võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist.

Vastavalt Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 06.02.2015 protokollist koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul 06.02.2015 kell 00.15 tuvastatud indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr.A111243 ja 06.02.2015 kell 00.33 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr.ARAF-0027. Indikaatorvahendi näit oli 0,65 mg/l ja tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,65 mg/l. Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli protokolli tutvustatud ja na nõustus alkomeetri näitudega.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi. Kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §69 lg.3 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 265 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust.

Nimetatud rahatrahvi suurusega on kaebuse esitaja nõustunud ja ei ole seda vaidlustanud.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Arvestades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi piirmäära ületuse suurust, samuti tema kahetsust ja varasemate karistuste puudumist, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult määranud lisakaristuse miinimummääras. Lisakaristuse kohaldamine alla miinimummäära või lisakaristuse kohaldamata jätmine ei ole käesolevas väärteoasjas põhjendatud.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata.

Vastuseks kaebus väidetele märgib maakohus, et Tallinnas elamine ja töö otsimine ei ole sellised asjaolud, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks ja lisakaristuse kohaldamise tühistamiseks. Tegemist on piirkonnaga, kus on hästi toimiv ühistranspordisüsteem ning seega tuleb kaebuse esitajal oma elu teatud perioodiks korraldada teisiti. Samuti on võimalik ühistranspordiga liikuda Tallinnast xx, kus vanemate abistamine tuleb taaskord korraldada teatud perioodiks teisiti. Sellised kaebused väited ei ole aluseks lisakaristuse kohaldamise tühistamiseks. Asudes mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes, pidi menetlusalune isik aru saama, et sellisele teole järgneb karistus koos võimaliku lisakaristusega. Maakohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mida kohtuvälise menetleja esindaja ei oleks juba arvestanud ja mille nüüdsel arvestamisel oleks alust otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik