3-14-52789/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52789 Haldusasi kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks 15 300 euro ulatuses ja viivise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – VV, volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus VV määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VV määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52789 osas, millega kohus lõpetas menetluse VV kaebuses 18.03.2011 eelnenud perioodil tekitatud kahju hüvitamise nõudes ning jätta VV kaebus selles osas läbi vaatamata.

3. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52789 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. VV esitas 18.03.2014 (registreeritud 04.04.2014) Tallinna Vanglale taotluse alates 2007. a-st ebainimlikes tingimustes hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 11). 2. Tallinna Vangla tagastas 30.09.2014 otsusega nr 5-18/14/10210-2 kahju hüvitamise nõude 18.03.2011 eelnenud perioodi osas läbivaatamatult põhjusel, et nõue selle perioodi osas

3-14-52789 2(6) ei ole tähtaegne (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3) ning taotleja ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks tähtaja ennistamise. Sama otsusega jättis vangla VV kahjunõude perioodi 04.07.2011-18.03.2014 osas rahuldamata. VV sai otsuse kätte 01.10.2014 (tl 12-15). 3. VV esitas 12.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15

300 eurot, millele lisandub viivis 8,15% aastas. Kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja sõlmis advokaadibürooga (AB) Magnusson lepingu kohtus esindamiseks alles 07.11.2014. Eelnevalt antud asjaga tegelenud advokaadi volitused lõppesid ning volitusi ei pikendatud. Kutsealase esindajata on hüvitamiskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja pidanuks ise kaebuse esitama. Tähtaja ennistamist toetab asjaolu, et kaebus on esitatud vähem kui nädala jooksul pärast AB-ga esindamiseks lepingu sõlmimist. Samuti toetab tähtaja ennistamist tõik, et kaebuse ese omab kaebajale olulist tähtsust. Tegemist on vanglas kinnipeetavaga, mistõttu on tal võrreldes tavakodanikuga piiratud võimalused ja oskused enda esindamiseks ja/või esindaja leidmiseks. MTÜ Auxilio sõlmis kaebaja nimel AB-ga Magnusson lepingu kohtus esindamiseks 07.11.2014 ja kaebus esitati vähem kui nädal pärast lepingu sõlmimist. Samuti on tegemist vene keelt emakeelena kõneleva isikuga, mis veelgi raskendab kaebuse esitaja suhtlemist kohtuga ja nõuetekohaste menetlusdokumentide esitamist. 4. Tallinna Vangla palus 06.02.2015 vastuses haldusasja menetlus lõpetada. Kaebus on esitatud ilmselgelt tähtaja rikkumisega, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 alusel oli kaebuse esitajal Tallinna Vangla 30.09.2014 vastuse nr 5-18/14/9692-2 kättesaamisest 30 päeva aega kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Kuna kaebaja sai vastuse kätte 01.10.2014, oli kaebuse esitamise tähtaeg 31.10.2014. Kaebus aga laekus kohtule alles 12.11.2014.

D. Piskunovi põhjendused ei saa olla kaebetähtaja ennistamise aluseks (vt Riigikohtu praktika asjades nr 3-3-1-26-06, 3-3-1-57-02, 3-3-1-41-02 ja 3-3-1-75-08). Ebapiisava kambripinna vaidlustes on kinnipeetavaid juba pikemat aega nõustanud ja kinnipeetavate nimel tegutsenud MTÜ Auxilio, kelle palgatud on ka vandeadvokaat D. Piskunov. Asjaolu, et MTÜ Auxilio omaalgatuslikult esindajaid vahetab ja ei suuda hallata oma esindatavate dokumentide liikumist, ei ole käesoleval juhul asjakohane põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Käesolev haldusasi ei ole loomu poolest keeruline ning kuna VV on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla on taotluse lahendanud, suutnuks ta esitada kaebuse halduskohtule ka iseseisvalt. Kui kohus hinnanuks, et kaebus ei ole arusaadav ja selgunuks, et kaebaja vajab kohtumenetluses esindajat, saanuks kaebaja seda taotleda ka kohtumenetluse ajal. Tähtaegsuse järgimisel ei ole takistuseks ka keeleoskamatus, kuna kahju hüvitamise taotlus vanglale on esitatud eesti keeles ning kaebetähtaegade järgimine oli MTÜ Auxilio kohustus. Vastustaja ei nõustu põhjendusega, et kaebetähtaeg tuleb ennistada kaebuse eseme olulisusest lähtuvalt. Enne kahju hüvitamise taotluse esitamist ei kaevanud kaebuse esitaja Tallinna Vanglas viibimise ajal ruumipuuduse üle. Kaebuse esitaja kannab kuuendat vanglakaristust ja on viibinud Tallinna Vanglas ka varasema vangistuse ajal. Seega pidid kaebuse esitajale Tallinna Vangla vangistustingimused olema väga hästi teada.

3-14-52789 3(6) 5. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2015 määrusega VV taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Kaebaja esitas MTÜ Auxilio vahendusel Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse 01.04.2014 ning sai Tallinna Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 01.10.2014, mistõttu oli kaebuse esitamise tähtaja viimane päev 31.10.2014. Kaebus laekus kohtule 12.11.2014, seega on kaebus esitatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega.

Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Vastustaja on õigesti viidanud kohtulahenditele, mille kohaselt on tähtaja ennistamisel loetud mõjuvaks põhjuseks eelkõige objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mille tekkimist ja kulgemist isik vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Asjakohane ei ole väide, et kaebajal on piiratumad oskused ja võimalused enda esindamiseks või endale esindaja leidmiseks, kuna ta on kinnipeetav. Kaebaja on juba 2014. a märtsis suutnud endale MTÜ Auxilio vahendusel leida advokaadi ning esitanud sama MTÜ vahendusel ka vanglale kahju hüvitamise taotluse. Asjaolu, et kaebajale teenust osutav MTÜ Auxilio on esindajat vahetanud ning seetõttu pole suudetud kaebetähtaega järgida, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-56-01 leidnud, et esindaja muutus või tegevus esindaja valikul ei õigusta hilinenult kohtusse pöördumist.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse saanuks kohtule esitada ka ilma esindajata, kuna uurimisprintsiibist tulenevalt saab kohus kaebajat kaebuse vormivigade ja nõude puuduste kõrvaldamisel suunata. Seega ei ole esindaja olemasolu esmatähtis ning esindaja puudumine menetlustähtaja järgimata jätmist põhjustada ei saa. Asjakohatu on ka viide kaebajale kui vene keelt emakeelena kõnelevale isikule, kuivõrd kaebetähtaja järgimiseks piisanuks ka venekeelse kaebuse esitamisest. Tallinna Halduskohtu järjekindla praktika kohaselt korraldatakse kohtus kinnipeetavate venekeelsete kaebuste tõlkimine. Nagu näitab Tallinna Halduskohtusse saabunud väga suur hulk sarnastes haldusasjades (ebapiisava kambripinnaga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamine) esitatud kaebusi, on Tallinna Vangla kinnipeetavad üldiselt hästi informeeritud kohtusse pöördumise võimalustest ning suudavad iseseisvalt kohtusse pöörduda ja menetluses osaleda ka ilma professionaalse õigusabita.

6. Tallinna Halduskohus jättis VV määruskaebuse 25.03.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. VV esitas 02.03.2015 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 19.02.2015 määruse tühistamiseks ja asja saatmiseks esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Käesolevas asjas esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja näol on tegemist kinnipeetavaga, mistõttu on tal piiratud võimalused ja oskused enda esindamiseks ja/või esindaja leidmiseks, võrreldes tavakodanikuga. MTÜ Auxilio sõlmis määruskaebuse esitaja nimel AB-ga Magnusson lepingu kohtus esindamiseks 07.11.2014 ja kaebus esitati vähem kui nädal pärast lepingu sõlmimist. Ilma kutsealase esindajata on hüvitamiskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et määruskaebuse esitaja pidanuks kaebuse esitama iseseisvalt. Samuti on tegemist vene keelt emakeelena kõneleva isikuga, mis veelgi raskendab määruskaebuse esitaja suhtlemist kohtuga ja nõuetekohaste menetlusdokumentide esitamist. Tähtaja ennistamist toetab täiendavalt tõik, et kaebuse ese omab kaebuse esitajale olulist tähtsust.

3-14-52789 4(6) Kaebetähtaega on ületatud minimaalselt. Määruskaebuse esitaja sai vastustaja vastuse kätte 01.10.2014 ja kaebus esitati halduskohtusse vaid kaheteistkümne päevase hilinemisega. Kaebaja esitas vastustajale kahjunõude juba 18.03.2014. Vastustaja jättis kahjunõude rahuldamata 30.09.2014 otsusega, s.o vastustaja vastas kuus kuud pärast taotluse esitamist. Seega ei ole vastustaja ise tähtaegselt määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlust menetlenud. 8. Tallinna Vangla palub 25.03.2015 vastuses jätta VV määruskaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohus on õiguspäraselt jätnud VV kaebuse tähtaja ennistamata ja menetluse lõpetanud. Vastustaja nõustub Tallinna Halduskohtu põhjendustega. Määruskaebuse esitaja põhjendused ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust. Kuna VV on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla on taotluse lahendanud, suutnuks VV kaebuse halduskohtule esitada ka iseseisvalt. Kui kohus hinnanuks, et kaebus ei ole arusaadav ja selgunuks, et kaebaja vajab kohtumenetluses esindajat, saanuks kaebaja seda taotleda ka kohtumenetluse ajal. Tähtaja järgimisel ei saanud takistuseks olla ka VV rahvus, sest kaebaja on esitanud vanglale eestikeelse kahjunõude, millel on märkinud esindajana MTÜ Auxilio. Juhul, kui kaebaja ei ole nõuet ise kirjutanud ja keeleoskamatus oli takistuseks kaebuse esitamiseks, oli esindaja MTÜ Auxilio kohustus järgida kaebetähtaegu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Halduskohus võttis 21.01.2015 määrusega kaebuse menetlusse, jättis vaidlustatud määrusega kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel menetluse. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on kinnipeetava kahju hüvitamise kaebusega, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, sest vastasel juhul tuleb menetlusse võetud kaebus jätta osaliselt või tervikuna HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu läbi vaatamata. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sama paragrahvi lg 81 näeb ette, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Riigikohus on 29.04.2014 määruses asjas nr 3-3-1-78-13 (p-d 18-19) VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga tõlgendades asunud seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise (mh põhjusel, et vaiet ei ole esitatud tähtaegselt), ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kuigi VangS § 11 lg 5 käsitleb vaide esitamist ja lg 8 kahju hüvitamise taotluse esitamist, on need sätted sama sisuga, mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on jäetud nõude esitamise tähtaja rikkumise tõttu vangla poolt sisuliselt läbi vaatamata, asuda seisukohale, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada või jätta menetlusse võetud kaebus HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Mõistagi ei saa kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel piir-

3-14-52789 5(6) duda formaalse kontrolliga, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 20). 10. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Vangla on tagastanud VV kahju hüvitamise nõude 18.03.2011 eelnenud perioodi osas õiguspäraselt ning seetõttu ei ole VV kahjunõude kohustuslikku kohtueelset menetlust selles osas läbinud. Millal täpselt kaebaja 18.03.2011 eelnenud perioodil Tallinna Vanglas viibis, vangla 30.09.2014 otsusest ei nähtu, kuid VV kaebuse kohaselt on ta viibinud Tallinna Vanglas ajavahemikul 19.09.2008-08.10.2009 ja taas alates 04.07.2011. Seega viibis kaebaja 18.03.2011 eelnenud perioodil Tallinna Vanglas 19.09.2008-08.10.2009. VangS § 11 lg-st 8 ja RVastS §

17 lg-st 3 tulenevalt tuleb kinnipeetaval esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus on 06.03.2014 otsuses nr 3-3-1-93-13 (p 14) leidnud, et jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kaebuse esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem.

Praeguses asjas vaatluse all olev jätkuv haldustoiming (kinnipidamine perioodil 19.09.2008-08.10.2009) lõppes 08.10.2009 ning hiljemalt seda hetke tuleb pidada kaebaja poolt kahjust teadasaamise ajaks. Seega pidanuks kaebaja nimetatud perioodil kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks esitama vanglale kahju hüvitamise taotluse hiljemalt novembris 2012. 18.03.2014 taotlus on esitatud tähtaja ilmselge rikkumisega ning vangla on tagastanud selle õiguspäraselt.

11. Ajavahemikus 18.03.2011-18.03.2014 tekitatud kahju hüvitamise taotlust käsitlevas osas nähtub vangla 30.09.2014 otsusest, et kaebaja paigutati Tallinna Vanglasse 04.07.2011. Vaadeldaval perioodil, s.o alates 04.07.2011 kuni taotluse esitamiseni tekitatud kahju hüvitamise nõude jättis vangla 30.09.2014 otsusega rahuldamata, kaebaja sai otsuse kätte 01.10.2014 ning esitas 12.11.2014 kaebuse kohtule. 18.03.2011 järgnenud kinnipidamise perioodi puudutavas osas on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, kuid on halduskohtule kaebuse esitamisega hilinenud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise kaebus on esitatud kohtule tähtaja rikkumisega ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud.

12. Halduskohtu seisukoha ja põhjendustega selle kohta, et kaebaja on mõjuva põhjuseta kaebetähtaega ületanud, ringkonnakohus nõustub ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. Halduskohus on määruskaebuses korratud seisukohtadele vastanud piisava põhjalikkusega. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja halduskohtu kaalutlusotsusega ei nõustu, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

13. Kuna halduskohus on 18.03.2011 eelnenud perioodil tekitatud kahju hüvitamise nõudes menetluse lõpetanud, kuid pidanuks jätma selles osas kaebuse läbi vaatamata, tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse osaliselt ja jätab uue määrusega kaebuse selles osas läbi vaatamata. 18.03.2011 järgnenud perioodil tekitatud kahju osas on halduskohus lõpetanud menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu õigesti, mistõttu jääb määrus selles osas muutmata. Kaebaja määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb tervikuna rahuldamata.

3-14-52789 6(6) /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets