2-13-28649/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. aprillil 2015

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-28649

Kohtuasi

UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (õiguseellane Codan

Forsikring A/S Eesti filiaal) hagi Xxxx; Xxxxja Xxxx vastu

solidaarselt

võlgnevuse

2531,44

eurot

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3 085.31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal (registrikood

12378577, asukoht Sõpruse pst 145 B-korpus 13417

Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa, nõustaja Arvi

Luhakooder

Kostja 1: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline

esindaja Tiina Pill

Kostja 2: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja 3: Xxxx (isikukood 45106100336; elukoht Xxxx-26;

10152 Tallinn)

Kohtuistungi aeg

4. märts 2015

Resolutsioon

1. UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali hagi Xxxx,

Xxxxja Xxxx vastu solidaarselt võlgnevuse 2531,44 eurot ja

viivise väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Xxxx , Xxxxja Xxxx solidaarselt UAB

DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kasuks põhivõlg 2531,44

eurot (kaks tuhat viissada kolmkümmend üks eurot ja 44

senti), seisuga 10.06.2014 sissenõutavaks muutunud viivis

345,02 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 02 senti)

ja alates 11.06.2014 VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel

arvutatav viivis põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 99% ulatuses solidaarselt kostjate Xxxx,

Xxxx ja Xxxx kanda ja 1% ulatuses hageja UAB DK „PZU

Lietuva“ Eesti filiaali kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

1. 07.06.2013 esitas Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, kelle õigusjärglaseks on UAB DK

„PZU Lietuva“ Eesti filiaal (edaspidi hageja) hagi Xxxx (edaspidi kostja 1) vastu 2569,84

euro ja viivise väljamõistmiseks.

Kuna 15.10.2012 seisuga oli kahju põhjustanud korter kolme omaniku kaasomandis, siis

esitas hageja 12.06.2014 hagi ka Xxxx (edaspidi kostja 2) ja Xxxx (edaspidi kostja 3) vastu

solidaarselt põhivõla 2531,44 euro ja seisuga 10.06.2014 viivise 345,02 euro välja

mõistmiseks ning alates 11.06.2014 VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel arvutatava viivise

väljamõistmiseks põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 15.10.2012 aadressil xxxx, Tallinn korteris

kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Kahju toimumise kohta

esitas e-posti teel kahjuteate korteri Xxxx, Tallinn omanik Xxxx. Nimetatud korter oli

kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga, poliis nr xxxx. Kahju põhjustas

kaasomandis oleva korteri xxxx köögis asuva kraani purunemine. Kahju toimumise fikseeris

korteriühistu juhatuse esimees Xxxx, kes korraldas korteriühistu poolt katki läinud kraani

vahetuse.

3. Kahjujuhtumi toimumiskoha ülevaatuse teostas hageja koostööpartner Xxxx OÜ ning

koostas seejärel sündmuskoha ülevaatuse kokkuvõtte. Xxxx OÜ kirjeldas dokumendis „akt

kahju põhjuste kohta“ korteri nr 24 kahjustusi alljärgnevalt: „Kahjustatud sauna eesruum 6

m2. Kipsist laes veekahjustused. Seinakapi ülemine puidust sokli osa kahjustatud. Samuti

kahjustatud kipsist värvitud sein 6 m2 (maha arvestada uks). Kahju avastamise hetkel oli

laelamp vett täis. /…/“. Sündmuskohal pildistati kahjustatud sauna eesruum ja seinakapp.

4. xxxxOÜ esitas hagejale arve nr 13027 summas 1632,04 eurot. Kuna remondi käigus selgus,

et tegemist oli kahekordse kipsiga ning enamus karkassist ei olnud võimalik tagasi panna,

siis suurenes esialgne hinnapakkumine 527,52 euro võrra. Seetõttu, et tegemist oli

kahekordse kipskonstruktsiooniga, on hinnapakkumisel nr 1302081 uuesti rida „kipsplaadi

demontaaž ja montaaž seintest ning laest koos materjaliga“. Kuna Xxxx OÜ on ekslikult

hinnapakkumisel nr 1212183 liitnud kokku hinnapakkumise viimase rea „materjalide

tarnimine, transport objektile ja firmakaudsed kulud“, siis hageja vähendas kahju hüvitamise

nõuet 38,40 euro võrra.

5. Kahjustatud seinakapi taastamiseks tegi hinnapakkumise nr HP25/13 XxxxOÜ summas

681,50 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga on hinnapakkumise summa 817,80

eurot). Hageja hüvitas nimetatud lepingu alusel kahju 1632,04 euro ulatuses korteri Xxxx

remontinud ettevõttele Xxxx OÜ ning kahjustatud seinakapi asendusmaksumuse summas

817,80 eurot ettevõttele XxxxOÜ. Kahju suuruse aluseks on Xxxx OÜ hinnapakkumine nr

1212183 ja hinnapakkumine nr 1302081; XxxxOÜ 50% ettemaksu arve nr 13081; XxxxOÜ

arve nr 13110. Kahjusummast on võetud maha kindlustusvõtja omavastutus 191,00 eurot.

6. Kahju suurus summas 2531,44 eurot koosneb järgmistest elementidest: 1295,52 eurot Xxxx

OÜ hinnapakkumine 1212183, 527,52 eurot Xxxx OÜ hinnapakkumine 1302081, 408,90

eurot XxxxOÜ arve nr 13081, 408,90 eurot XxxxOÜ arve nr 13110, 80,00 eurot Xxxx OÜ

arve, -191,00 eurot omavastutus, -38,40 eurot materjali transpordi summa vähendamine,

40,00 eurot nõude esitamise kulu. Hagi nõue kokku on 2531,44 eurot.

7. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.10.2012, s.o

kahju toimumisele järgnevast päevast.

8. Viiviste arvutus: Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014 oli 0,25%. Viivise määr: 8+0,25=8,25% aastas

ehk 8,25/365=0,0226% päevas. Põhinõude suurus: 2531,44 eurot. Viivised hagi täiendamise

seisuga 10.06.2014 (periood 16.10.2012 – 10.06.2014 ehk 603 päeva eest): 2531,44 * 603 *

0,0226% = 345,02 eurot.

Kostjate vastuväited

9. Kostja 2 hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjad 1 ja 3 esitatud kirjalikes vastustes hagi ei

tunnista.

10. Kostja 1 vastuväidete kohaselt on tõendamata, et kahju põhjustas kostja 1 oma õigusvastase

teoga. Kostja 1 ei kasuta alates 2006 nimetatud korteriomandit ega vett, gaasi, elektrit. 2011

juunis sõlmiti korteriomanike ja korterühistu vahel kokkulepe, mille alusel kasutavad teised

korteriomanikud Tsemuli ja kostja 3 selles korteris vett, gaasi ja elektrit, maksavad selle eest

ja vastutavad tehnilise seisukorra eest. Korteriühistu nõustus selle kokkuleppega ja tegi

tasaarvelduse kostja 1 võla osas perioodil 2009 ja ka edasiulatuvalt ei nõudnud korteriühistu

kostjalt vee kasutamise ja kanalisatsiooni eest.

11. Kostja 1 on seisukohal, et veekahju põhjustajaks oli seal korteris elav kostja 2, kes kostja 3

sõnul lõhkus joobes olekus ära köögis oleva kraani, mille tagajärjel tekkis avarii, mistõttu

saavad kõik võimalikud kahjunõuded olla suunatud tegeliku kahju põhjustaja vastu. Teine

süüdlane on kostja 3, kes kasutas katkist kraani, ei kutsunud torumeest, et parandada ära

kraan, ei teavitanud korteriühistut ega teisi omanikke, mille tagajärjel toimus veeleke.

Kumbki korteris elavatest omanikest ei teinud midagi, et vältida õnnetusi.

12. Hageja ei teatanud juhtunust kostjale 1 ega teistele kaasomanikele, neil puudus võimalus

tutvuda avarii tagajärgedega ning sellest tulenevalt puudus võimalus ise teha kahju

kannatanule tema korter korda või leida alternatiivsed ehitusfirmad odavamate

pakkumistega. Hageja kahjunõue on põhjendamatult suur ning kannatanule põhjendamatult

suurte kahjusummade väljamaksmine ei saa tingida selles ulatuses nõude rahuldamist. Kostja

oleks ise või läbi teiste ehitusfirmade remondi saanud teostada oluliselt odavamalt. Hageja ei

ole kontrollinud, kas kahju on kõrvaldatud või kuidas on raha kulutatud.

13. Kostja 3 vastuväidete kohaselt ei põhjustanud veekahju tema, vaid vesi voolas 15.10.2012

öösel läbi tema korteri lae ülemistelt korruselt korterist nr 30. Kostja 3 ärkas selle peale, et

vesi tilkus talle voodisse. Tema korterit on aastate jooksul üheksa korda veega üle ujutanud

viiendal korrusel asuva korteri nr 30 omanik, kelle nimi on Tanel.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• 15.10.2012 toimus aadressil Xxxx, Tallinn korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud

vesi rikkus korteri siseviimistluse,

• korter Xxxx oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga,

• hageja hüvitas nimetatud lepingu alusel kahju 1632,04 euro ulatuses korteri Xxxx

remontinud ettevõttele Xxxx OÜ ja kahjustatud seinakapi asendusmaksumuse summas

817,80 eurot ettevõttele XxxxOÜ,

• kahjusummast võeti maha omavastutus 191,00 eurot.

15. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle ning selle üle, kas kahju põhjustasid kostjad.

16. Kodukindlustuse poliisiga nr xxxx (I kd lk 8-10) on tõendatud, et korteri Xxxx Tallinnas

kindlustuslepingu on sõlminud Xxxx.

17. Hagiavalduses esile toodud asjaolud selle kohta, et veekahju Xxxx korteris nr 24 põhjustas

selle peal asuvas korteris nr 26 asuva köögi kraani purunemise tagajärjel toimunud veeleke,

et vesi valgus kannatanu korterisse läbi põranda ning rikkus sauna (6 m2) eesruumi lae,

seinad ja seinakapi, on tõendatud alljärgnevate tõenditega:

• hagejale esitatud Xxxx 17.10.2012 kahjuavaldusega (I kd, lk 123-124), millest nähtub, et

ülemise korruse torudest on tekkinud veekahju Xxxx Tallinnas,

• Xxxx 19.10.2012 seletuskirjaga kahjujuhtumi kohta (I kd lk 127), millest nähtub, et ta

avastas veekahju 15.10. õhtupoolikul sauna eesruumis ning, et lekkima oli hakanud

ülemise korruse torustik, et ajutiselt keerati vesi kinni ja järgmisel päeval läks PLM

Halduse seda parandama,

• OÜ Xxxx aktiga kahju põhjuse kohta (I kd lk 128), millest nähtub, et kahjustatud on

sauna eesruum 6 m2, et kipsist laes on veekahjustused, et seinakapi ülemine puidust sokli

osa on kahjustatud ning samuti on kahjustatud kipsist värvitud sein (maha arvestada uks),

kahju avastamise hetkel oli laelamp vett täis ning kahju põhjustajaks oli ülemine korter

26,

• OÜ Xxxx kokkuvõttega kindlustusobjekti ülevaatusest (I kd lk 125-126), millest nähtub,

et korteris 26 toimus uputus köögis, kus purunes kraan, et korter 26 uputas alumist

korterit, kahjustada said sauna eesruum, kipsist lagi ja seinad, samuti seinakapi ülemine

puidust sokli osa,

• sündmuskoha fotodega (I kd lk 132-140), millest nähtuvad veekahjustused korteri nr 24

sauna eesruumi lael, seintel ja seinakapil,

• tunnistajana üle kuulatud Xxxx ütlustega (II kd lk 43-44) selle kohta, et kahjustada said

tema korteris asuva sauna eesruumi lagi, seinad, seinakapi sokli osa ja ka seinakapi

uksed, mis olid deformeerunud ning kappi ei oleks saanud korda ainult sokli vahetusega,

• tunnistajana üle kuulatud Xxxxi ütlustega (II kd lk 46) selle kohta, et talle teatati

15.10.2012 õhtul veekahjust korteris 24, kus ta nägi veekahjustusi laes, et ta läks ka

korterisse nr 26, kus ta nägi, et köögi kraan logiseb, lõdvikud on katki, vesi tilgub sealt

alla ämbrisse, ämber on vett täis ja vesi tilgub põrandale. Tunnistaja sulges peakraanist

veevoolu ja võttis ühendust avariiteenust pakkuva PLM Hoolduse OÜ-ga, kes tuli samal

päeval kohale ja vahetas kraani. Tunnistaja korteri nr 26 laes veekahjustusi ei näinud,

• tunnistaja Xxxx ütlustega (II kd lk 50), kes elab korteris nr 26, selle kohta, et ta nägi

15.10.2012 köögi põrandal palju vett ja hakkas seda koristama. Tunnistaja ei näinud,

kuskohast vesi oli tulnud, kuid teab, et probleem oli köögi kraaniga, millele sidus kostja 3

lapi ümber ja mis hiljem vahetati ära.

• kostja 1 vastuväidetega selle kohta, et veekahju põhjustajaks oli korteris elav kostja 2, kes

kostja 3 sõnul lõhkus joobes olekus ära köögis oleva kraani, mille tagajärjel tekkis avarii.

18. Eelnevate tõenditega ja kostja 1 vastuväidetega on vastuolus Xxxx korteris nr 28 elava

tunnistaja Xxxxütlused selle kohta, et 14.-ndal või 15.-ndal oktoobril 2012 toimunud

veekahju sai alguse 30-st korterist ning see põhjustas kahjustusi ka tema korteris.

19. Kohus on seisukohal, et üksnes tunnistaja Xxxx ütluste põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et

vaidlusalune veekahju sai alguse korterist nr 26. Kuna kostjate ja tunnistajate ütlustest

nähtuvalt toimus elamus Xxxx sageli veelekkeid ning 15.10.2012 toimunud sündmusest on

ütluste andmise ajaks möödunud rohkem kui kaks aastat, siis on võimalik, et tunnistaja

kirjeldas kohtule ekslikult mõnda teist veekahju juhtumit.

20. Kinnistusraamatu väljavõttega (I kd, lk 25-26) on tõendatud, et kostjad on korteriomandi

Xxxx kaasomanikud, kusjuures kostja 1 kaasomandi suuruseks on 62/100, kostja 2

kaasomandi suuruseks on 21/100 ja kostja 3 kaasomandi suuruseks on 17/100.

Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et kõigil korteriomanikel on ühine köök.

21. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma

korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

22. Nimetatud kohustus hõlmab ka korteri valdamist viisil, et veekahju ei tekiks. Kuivõrd

veekahju sai alguse kostjatelele kuuluva korteri köögi katkisest kraanist, siis kostjad

eelnimetud kohustust täitnud ei ole. Kostjate kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise

vahel on põhjuslik seos, sest kui kostjad oleksid järginud oma kohustust tagada, et nendele

kuuluva korteri nr 26 valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg korteri nr 24

omanikule tekkinud. Kostja 1 vastuväited selle kohta, et tema ei vastuta veekahju eest, kuna

ta ei ela korteris, ei ole asjakohased, sest KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt ei sõltu kohustus hoida

korteriomandi reaalosa korras korteris elamisest. Järelikult on kõik kostjad rikkunud KOS §

11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust.

23. KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta

tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

24. Kohus asub seisukohale, et kostja 3 vastuväiteid, et veekahju põhjustas korteriomandi nr 30

omanik, ei saa lugeda tõendatuks, kuna tunnistaja Xxxx ütlused olid vastuolus kõigi teiste

asjas kogutud tõenditega. Seega puudub alus KOS § 11 lg 3 kohaldamiseks.

25. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

26. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

27. Kahju hüvitise suurus summas 2531,44 eurot on tõendatud alljärgnevate tõenditega:

• Xxxx OÜ hinnapakkumisega nr 1212183 summas 1295,52 eurot (I kd lk 14), millest

nähtub, et korteris teostati seinte ja lae kipsplaadi demontaaži ja montaažitööd, seinte ja

lagede viimistlemine, laelambi, pistikute, stepslite, ventilatsiooni, ukseliistude jms

demontaaži ja montaažitööd, katmis- ja koristustööd, põrandaliistude demontaaži ja

montaažitööd, kahjustatud kapi demontaažitööd. Tööde maksumusele lisandus

materjalide maksumus ja transpordi maksumus, samuti ehitusprügi utiliseerimise,

jäätmekäitluse ja prügilasse transportimisega seonduvad kulud. Hageja vähendas

arvutusvea tõttu arvel märgitud transpordikulu -38,40 euro võrra,

• Xxxx OÜ hinnapakkumisega nr 1302081 summas 527,52 eurot (I kd lk 15), millest

nähtub, et teostati täiendavad seinte ja lae kipsplaadi demontaaži ja montaažitööd, uute

karkasside montaažitööd, toimus lisamaterjalide tarnimine ja transport, samuti lisaprügi

utiliseerimine, jäätmekäitlus ja prügilasse transportimine,

• Xxxx OÜ arvega nr 13027 20.02.2013 (I kd lk 122) ja maksekorraldusega nr 59

22.02.2013 (I kd lk 11), millest nähtub teostatud tööde eest tasumine summas 1632,04

eurot,

• XxxxOÜ hinnapakkumisega nr HP25/13 (I kd lk 129) summas 681,50 eurot

(käibemaksuta), koos käibemaksuga 817,80 eurot, millest nähtub kapi korpuse, sokli,

uste, käepidemete ja riiulite valmistamise ja paigaldamise ning transpordi maksumus,

• XxxxOÜ arvetega nr 13081 (I kd lk 16) ja nr 13110 (I kd lk 17) ning maksekorraldustega

nr 38 ja 20 (I kd lk 12-13), millest nähtub kapi valmistamise, transpordi ja paigalduse eest

tasumine summas 817,80 eurot Xxxx OÜ-le;

• OÜ Xxxx arvega nr 1148/12 (I kd lk 131) ja maksekorraldusega nr 27 (I kd lk 18),

millest nähtub kahjukäsitlusteenuse eest tasumine kokku summas 80,00 eurot.

28. Vaidlust ei ole, et kahjusumma ei sisalda kindlustusvõtja omavastutust 191,00 eurot.

29. Kohus on seisukohal, et Xxxx OÜ arve nr 13027 summas 1632,04 eurot, mis suurenes

527,52 euro võrra täiendava kipsplaadi ja karkassi materjali ning demontaaži ja

montaažitööde eest on põhjendatud täies ulatuses, kuna OÜ Xxxx kokkuvõttest nähtuvalt

selgus remondi käigus, et tegemist oli kahekordse kipsplaadiga ning enamus karkassist ei

olnud võimalik tagasi panna. Kahekordselt paigaldatud plaat nähtub kokkuvõttes olevalt

fotolt (I kd lk 126).

30. Kohus, võttes arvesse korteri nr 24 kahjustusi, peab korteri sauna eesruumi taastamistöödele

kulunud summat põhjendatud kuluks. Kostjad ei ole tõendanud, et korteri kahjustused olid

väiksemad või, et korteri oleks saanud taastada kahju eelsesse olukorda odavamalt. Xxxx

ütlustest nähtuvalt pöördus ta kahjunõudega hageja poole sellepärast, et kostja 1 küll lubas

ühel korral teha remondi ise aga jättis selle tegemata. Hagejal ei ole seadusest ega lepingust

tulenevalt kohustust arvestada kahju tekitaja soovi korraldada ise kahju kannatanud isiku

korteris taastamistöid.

31. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses

üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.

26.02.2013 kirjaga on tõendatud, et kostjale 1 esitati eeltoodust tulenevalt tagasinõue

summas 1883,24 eurot, mida kostja 1 ei ole täitnud.

32. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 3

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

33. Kostjad on korteriomandi kaasomanikud. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad

täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lõike 2

kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille

täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või

tehingu alusel. Seega on hagi tekitatud kahju summas 2531,44 eurot solidaarselt

väljamõistmiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

34. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

35. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.10.2012 kahju toimumisele järgnevast päevast.

Kostjad ei ole hüvitise maksmise kohustust täitnud. Hageja viivise arvestus on kontrollitav ja

põhineb seadusel. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis seisuga 10.06.2014

summas 345,02 eurot ning TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras

põhivõlalt alates 11.06.2014 kuni nõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

36. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja vähendas

põhivõlga 38,40 euro võrra, siis rahuldab kohus hagi võrreldes esialgselt esitatud hagiga

ligikaudu 99% ulatuses. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest

kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb

menetluskulud jätta 99% ulatuses solidaarselt kostjate ja 1% ulatuses hageja kanda.

37. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

38. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/