1-11-11066/104 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-11066

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-11066 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Lõuna uuri prokuröri abi Liane Peets Ringkonnaprokurat

Kriminaalasi Süüdimõistetu P.F tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamise ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu P.F

elukoht (vabanemisel):

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: XXX garanteeritud : puudub. ; töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. P.F temale Jätta Pärnu Maakohtu 23.12.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11066 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2. P.F . Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 23.12.2011. a otsusega tunnistati P.F süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi

ning karist alusel 3 aastat 11 kuud vangistust. useks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 Kinnipeetava karistusaeg algas 02.06.2011. a 02.05.2015. a. ja lõppeb

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid P.F tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja tema

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangl ei toeta P.F htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu P.F selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegselt vabaneda, kuna tema karistusaeg lõpeb 02.05.2015. a, mis langeb nädalavahetusele ja seega ta vabaneb juba 30.04.2015. a. Lisaks ei soovinud P.F, et tema suhtes kohaldatakse set olli, kuna see takistaks

karistusjärg käitumiskontr tema töökäike.

Prokurör leidis, et ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutelu langeb ära, kuna süüdimõistetu

seda ise ei soovi. Prokurör toeta karistusjärgse käitumis s P.F suhtes kontrolli

kohaldamist. P.F suhtes on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Prokuröri hinnangul ka materiaalsed eeldused. P.F on alustanud kuritegude toimepanemist alaealisena, nüüd on 30-aastane, 7 korda karistatud ja kannab neljandat

korda vangistust. Eelnev elukäik annab alust arvata, et P.F jätkab kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse koostamise ajal oli 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest suurem osa oli määratud vangla ametniku korraldusele mitteallumise eest. Iseloomustuse kohaselt on järgnevatel aastatel P.F puhul suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära P.F

, leiab, et ristuse kandmiselt P.F tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt ka vabastamata. Samuti tuleb P.F suhtes jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Kohus käsitleb esmalt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimust ja seejärel hindab karistusjärgse käitumiskontrolli vajalikkust. 2. P.F tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise kannab käesoleval ajal karistust eest.

KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kaks kolmandikku kui neli kuud.

KarS § 76 lg 3 misi enne tähtaega ei süüdlast, keda on karistatud kohaselt ei vabastata tingi vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Käesolevaks ajaks on P.F temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kol ndikku. P.F on j

kuu, kuna P.F ma äänud karistust kanda vähem kui 1 karistusaeg lõp ei ole KarS § 76 lg 3 kohaselt peb 02.05.2015. a. Seega P.F tingimisi

3

ennetähtaegne võimalik. Lisaks sellele on P.F ise avaldanud, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.F tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad formaalsed alused. 3. Kohus on seisukohal, et P.F suhtes esinevad formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Pärnu Maakohtu 23.12.2011 süüdi KarS § 200 lg p 4, 7 järgi . a otsusega tunnistati P.F ja talle mõi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 steti alusel karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust.

Kuritegu, mille eest P.F on eelnimetatud otsusega süüdi mõistetud, koosseisuliseks

tunnuseks on vägivalla kasutamine. Seega puudub vajadus, et P.F-ile karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks oleks vajalik tema eelnev karistatus vähemalt 1-aastase vangistusega (KarS § 871 lg 2).

Seega on P.F suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

4. 7 KarS § 8 1

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise KarS - asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 4.1 P.F on varasemalt kriminaal- Toimepandud ja väärteokorras korduvalt karistatud. süütegude eest on P.F-ile mõistetud eriliigilisi karistusi, st rahatrahvi, vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust. tingimuslikult P.F on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid ka isi h kahel korral kuvastaseid vägivallategusid, s

on karistatud teda e eest. Samuti on röövimist P.F karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest mitmel korral. kannab P.F karistust grupis toimepandud Käesoleval ajal

röövimise eest P.F lõi kannatanule rusikaga vastu lõugu, millega tõukas kannatanu (

pikali, kuriteokaaslane hoidis kannatanu suud kinni, et viimane karjuda ei saaks ning P.F hõivas kannatanu rahakoti, tekitades kuriteoga kannatanule füüsilist valu ja varalise kahju). Seega

on P.F-ile toimepandud süütegude eest mõistetud korduvalt karistu , kuid sellele si

vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Seda kinnitab kohtu arvates fakt, et vaatamata sellele, et P.F on noor inimene, on teda kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ja vangistuses viibib P.F juba neljandat korda. See näitab ilmselgelt, et P.F-ile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna P.F on

vabaduses jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Enne karistust, mida P.F

käesoleval ajal kannab, mõisteti P.F-ile karistusena röövimise ja varguse

toimpanemise eest vangistus, millest määrati kohesele ärakandmisele osa, s.o 5 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti Pärnu Maakohtu 08.12.2010. a otsusega täitmisele pööramata 2-aastase

4

katseajaga. Vaatamata mõistetud šokivangistusele pani P.F katseajal toime uue kuriteo, mille eest P.F kannab käesoleval ajal karistust. P.F selgitas kohtule, et kuritegusid on ta toime pannud sõprade mõju all olles ja põhjusel, et ta ei olnud oma elus dnud. P.F on soov elada seadusekuulekat elu ja ta eesmärke sea arvab, et selleks peab tal soovib luua perekonda ja omada olema ametlik töökoht. P.F töökohta. Kohus, hinnates

P.F varasemat elukäiku, leiab, et P.F kuritegelik käitumine on püsinud pika perioodi jooksul. tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis P.F talle on mõistetud. Oluline on seegi, et P.F-ile mõistetud karistused on olnud eriliigilised. P.F varasemast elukäigust nähtuvalt on tema kuritegelik käitumine alguse saanud juba

alaealisena. Seega ei ole käesolevaks ajaks käitumist mõjutanud ka vanusega P.F kaasnev teatav elukogemus, kuna . P.F on vabaduses jätkanud õigusvastast käitumist Eeltoodu näitab kohtu h on õiguskorrale mitte käitumine innangul, et P.F jaoks vastav

kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Vaatamata sellele, et P.F on korduvalt pidanud kandma karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. Kohus peab oluliseks arvestada ka sedagi, et P.F-ile mõistetud karistused on olnud lühiajalised pidanud reaalselt ära kandma ja varasemalt ei ole P.F

pikemaajalisemat vangistust kui 1 aasta (Pärnu Maakohtu 16.12.2010. a otsusega kuulus ärakandmisele osa karistusest, s.o 5 kuud vangistust; Pärnu Maakohtu 30.06.2009. a otsusega

7 kuud 27 päeva vangistust; Pärnu Maakohtu 08.01.2009. a otsusega 5 kuud 28 päeva vangistust) (peamiselt karistused alla 1 aasta vangistust), v.a käesolev karistus, mis annab aluse karistusjärgset käitumiskontrolli arutada, kuna on vägivallategu ja mõistetud karistus ületab 2 aastat vangistust.

Kohtu arvates annab P.F-ile varasemalt mõistetud karistused alust arvata, et P.F süü kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur. Seda järeldab kohus faktist, et mõistetud karistused on olnud alammäära lähedased. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna

esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just

mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui

sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust

kalduvuskuritegude toimepanemist ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul

põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist.

4.2 P.F puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Materjalidest

nähtuvalt on P.F-ile varasemalt korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, sh

vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest. Asjaolu, et käesolevaks ajaks on

distsiplinaarkaristused aegunud, kinnitab, et P.F on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma. P.F on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ta osales kõikides tundides, kodused tööd esitas õigeaegselt, töötas kaasa ning tema arvamused olid alati läbimõeldud

ning analüüsitud. P.F on vangistuses viibides läbinud ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kus samuti osales kõikides tundides aktiivselt. Tartu Vangla on seisukohal, et P.F

on olemas motivatsioon muutusteks. Käesoleval ajal õpib P.F vanglas puidupingitöölise eriala, õpinguid alustas Tallinna Vanglas. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalpro võivad grammid vabanemise korral aidata kaasa P.F

paremale resotsialiseerumisele. Sotsiaalprogrammides on tegeletud probleemidega, mis P.F puhul kuritegude riskifaktoriteks on olnud - alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. P.F on vangistuses vestelnud ka sotsiaaltöötajaga.

5

4.3 Vabanemise korral soovib P.F minna tööle Tallinnasse. Konkreetset töökohta ta nimetada ei tea, mainib lihtsalt, et läheb tööle tuttava sugulaste juurde ning ta pole firma nime

küsinud, kuid tegemist on ehitusfirmaga. Elama plaanib P.F hakata Haapsalus ning emaga läbisaamine väga hea. on tal

P.F on Eestis olemas kindel elukoht ema juures - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEnne vangistust elas ta ikorterites erinevates kohtades. P.F koos elukaaslasega üür väitel elas ta enne vangistust Haapsalus. Vabanemise korral P.F kindel töökoht puudub. Kuigi P.F sõnul on tal võimalik minna tööle Tallinnasse, puudub igasugune kindlus, et P.F reaalselt töökoht tagatud oleks. Siinjuures on oluline, et P.F ise ei ole osanud

vastata konkreetsetele (nt milline küsimustele, mis väidetavat töökohta puudutavad firma tööd pakub). Lisaks on P.F väitnud, et karistusjärgne käitumiskontroll takistab tema töökäike ja tööle asumist väljaspoole Eesti Vabariiki. Seega ei ole P.F enda väited töökoha kohta olnud järjepidevad ja selgelt arusaadavad. Kohus peab oluliseks veel arvestada, et P.F on vabanemise korral olemas ema ja vanaema toetus, kellega ta on vangistuses viibides suhelnud nii kirja - kui ka telefoni teel. Kohtu hinnangul suurendab lähedaste materiaalne ja moraalne toetus

võimalusi, et P.F leks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda o ühiskonnas seada endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid ning ja nendele vastavalt kohandada

oma käitumist võimeline tööd tegema ja . Oluline on ka fakt, et tegelikkuses on P.F

seeläbi püsivat sissetulekut teenima. Kohus peab oluliseks, et P.F kindlasti endale

vabanedes töö leiaks, kuna see võimaldab olla tegevuses ja saada regulaarset ning legaalset sissetulekut ja kuriteoriske. seeläbi vähendada

P.F on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ka mitmed kuriteod on P.F toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab P.F, et

alustas alkoholi tarvitamist 7. klassis ning väidetavalt jõi ainult õlut. P.F on kohtule selgitanud, et kuna ta on pikalt vangistuses viibinud, siis on tal alkohol ilmselgelt ununenud. P.F

väitel narkootikumidega probleeme tal ei ole. Kohus on seisukohal, et P.F suhtes on kahtlematult kuriteoriskiks alkoholi tarvitamine. 5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi P.F suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis

tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamis , ei pea kohus karistusjärgse e

käitumiskontrolli kohaldamist põhjendatuks. Kuigi P.F on toime pannud erinevaid kuritegusid, ei ole P.F näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb

oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega võimalik mõjutada õiguspärasele käitumisele.

Raina Pärn Kohtunik