3-11-2146/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2146 Haldusasi FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus kaebus Maksuja Tolliameti 16.06.2011 intressinõude nr 13-3/25936 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus (isikukood xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Lõpetada haldusasja nr 3-11-2146 menetlus Maksuja Tolliameti 16.06.2011 intressinõude nr 13-3/25936 tühistamise nõudes osaliselt, 4504,34 euro ulatuses.

2. Jätta ülejäänud osas FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus kaebus rahuldamata.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 302,89 eurot (kolmsada kaks eurot ja 89 senti).

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Valmer Soodla (isikukood xxxxxxxxxxxx) tasutud riigilõiv 135,13 eurot (ükssada kolmkümmend viis eurot ja 13 senti) arveldusarvele nr EE41 2200 2210 1949 1366 (AS Swedbank). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13. mail 2015.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet määras 21.04.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/8784-35 FIE-le Valmer Soodla Krei Kalakasvatus käibemaksu summas 9759,69 eurot, tulumaksu summas 6093,21 eurot ja sotsiaalmaksu summas 9486,66 eurot.

FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus esitas Tartu Halduskohtule 21.04.2011 maksuotsuse nr 12.2- 3/8784-35 tühistamiseks kaebuse haldusasjas nr 3-11-1268.

2(7) Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2014 otsusega nr 3-11-1268 tühistati vaidlustatud maksuotsus nr 12.2- 3/8784-35 osaliselt Arvington Arenduse OÜ-d ja OÜ-d Lindver Invest puudutavatelt tehingutelt käibeja tulumaksu määramise ning Intersell OÜ-ga sõiduautode müügitehingutelt tulumaksu määramise osas ning neid tehinguid hõlmavas osas sotsiaalmaksu määramise osas. Riigikohus jättis 11.12.2014 kohtuotsusega nr 3-3-1-61-14 ringkonnakohtu otsuse sisuliselt muutmata, muutes üksnes menetluskulude jaotust.

2. Maksuja Tolliamet esitas 16.06.2011 FIE-le Valmer Soodla Krei Kalakasvatus intressinõude nr 13-3/25935 tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi osas summas 9920,52 eurot.

FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus esitas 04.07.2011 Maksuja Tolliametile 16.06.2011 intressinõude peale vaide, mille Maksuja Tolliamet jättis 04.08.2011 vaideotsusega rahuldamata.

FIE Valmer Soodla Krei Kalakasvatus esitas 05.09.2011 kaebuse Maksuja Tolliameti 16.06.2011 intressinõude nr 13-3/25936 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab oma kaebust järgmiselt:

1. Kaebajale on pandud suures ulatuses täiendavaid maksukohustusi, milliste kandmiseks kaebaja seaduse järgi ei ole kohustatud. Intressinõuded on aktsessoorsed ega saa kehtida ilma põhinõude kehtivuseta. Põhinõudeid sisaldav haldusakt on kaebaja poolt vaidlustatud halduskohtus.

2. Intressinõue ei ole selge ega üheselt mõistetav, sellest on raske saada ülevaadet maksuhalduri järeldustest ning nende õiguslikust ja faktilisest alusest. Intressinõudest ei tulene, milliste maksukohustuste täitmata jätmisega nõue seondub.

3. Kaebaja elukoht on Põlvamaal ja seega olnuks lähim haldusorgan Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus, haldusakti andis välja aga territoriaalset pädevust rikkudes Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus. Intressinõue ei ole antud seega pädeva haldusorgani poolt ning on tühine.

3. Tallinna Halduskohtu 29.11.2011 määrusega peatati haldusasja 3-11-2146 menetlus kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-11-1268, milles vaidlustati kaevatava intressinõude aluseks olev maksuotsus. Kohus uuendas menetluse 11.12.2014 määrusega.

4. Maksuja Tolliamet tunnistas 30.12.2014 otsusega nr 13-1/4768 16.06.2011 intressinõude nr 13- 3/25936 osaliselt kehtetuks 4504,34 euro ulatuses, tuginedes maksuotsuse osalisele tühistamisele.

5. Pärast menetluse uuendamist esitas kaebaja 17.02.2015 kohtule kaebuse täpsustuse, milles taotleb osaliselt menetlus lõpetamist 16.06.2011 intressinõude kehtetuks tunnistatud osas (4504,35 eurot), Kaebaja jääb kaebuse täpsustuses järgmise nõude juurde: tühistada 16.06.2011 intressinõue kehtetuks tunnistamata jäänud osas (5416,18 euro ulatuses). Kaebaja põhjendab oma nõuet järgmiselt:

1. Intressinõue on motiveerimata ega ole kontrollitav. Intressinõude lisast pole arusaadav, kuidas on vaidlusalune summa kujunenud. Kaebajat on kohustatud tasuma intresse, mis on tekkinud alates 2009 aastast, samas ei ole toodud ajaliselt järjest. Ka 30.01.2014 MTA seletusest tulenevalt ei ole intressiarvestus kontrollitav. Lisas 1 on küll toodud ajaliselt päevade kaupa, kuid ka see on kontrollimata, näiteks ei selgu, kust tuleneb saldo.

2. Intressinõudes ei ole märgitud, mille alusel on tekkinud maksuvõlg, millelt intresse arvestatakse (ei ole kontrollitav, kust on tekkinud summa (jääk), millelt on arvestatud intress või intressivähendus).

3. Kuna kogu maksuarvestust ei ole esitatud, ei ole arusaadavad ega kontrollitavad ka intressinõudes märgitud vähendused.

4. Intressinõudest ei tulene, millal ja millistes suurustes on toimunud põhimaksude tasumised. Kuna kaebaja on pidevalt tegutsenud ning makse pidevalt maksnud, peaksid olema varasemad maksusummad loetud juba varem tasutuks ning intressivõlg saab tekkida hilisemate tasumata maksude eest. Seega pole kontrollitav, kas on järgitud MKS § 105 lg 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda.

3(7)

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1. Sisuliselt on kaebaja oma 17.02.2015 kaebuse täpsustamisega loobunud 05.09.2011 kaebuse kahest ajendist (haldusakti andmine väidetavalt ebapädeva asutuse poolt ja põhinõude kehtivuse küsimus), korrates 17.02.2015 kaebuse täpsustuses üksnes 05.09.2011 kaebuse kolmandat ajendit, et vaidlustatud intressinõue ei ole kaebaja jaoks piisavalt motiveeritud.

2. Kaebaja arvamus, et maksuhaldur ei ole kaebaja pidevat tegutsemist ning jooksvate maksude tasumist arvestanud, on ekslik. Seega on väär ka 17.02.2015 kaebuse täpsustust läbiv hinnang, et intressinõue ei arvesta potentsiaalse asjaoluga, et varasemad maksusummad on loetud tasutuks. 16.06.2011 intressinõudes nr 13-3/25936 on üheselt märgitud, et intressisumma arvestamisel lähtuti MKS § 119 lg-s 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõttest, mille kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele viidatud seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Kaebaja ei sisusta, mis vastustaja esitatud intressiarvestuses ja ülevaates kaebajas konkreetselt segadust tekitab. Seega on väär kaebaja esitatud üldsõnaline seisukoht, et MTA 30.12.2014 otsusest ja 30.01.2015 vastusest ei tulene täpselt intressisumma kujunemist. Alusetud on ka kaebaja paljasõnalised etteheited intressinõude väidetavast kontrollimatusest ja arusaamatust saldo seisust. MTA on nimetatud asjaolusid 30.01.2015 üksikasjalikult selgitanud. Kui kaebajal on aga kahtlusi MTA intressiarvestuses näidatud saldoseisudes või erinevad kaebaja arvutuste tulemused maksuhalduri esitatud andmetest, peaks kaebaja ka tõendama oma vastuväiteid.

3. 17.02.2015 kaebuse täpsustuse p-s 5 märgib kaebaja õigesti, et ta peab ise intresse arvestama. Kaebaja seda teinud ei ole, kuna 17.02.2015 kaebuse täpsustuse p-s 5 ei selgu, miks kaebaja talle MKS §-s 115 lg-s 1 pandud kohustust täita ei soovi. Seega on vastustaja seisukohal, et üksnes olukorras, kui kaebaja poolt on MKS § 115 lg-s 1 sätestatud kohustus täidetud (kaebaja esitab omapoolse ja MTA-st erineva intressiarvestuse kaebusega ja põhjendab selles MTA-st erinevat tulemit) ning konkureerivad intressiarvestused on erinevad, tekkib kaebajal sisuline alus väiteks, et MTA poolt tehtud arvutused võivad mingil kaebajale teadaoleval põhjusel olla ekslikud. Sellist olukorda käesoleval juhul 17.02.2015 kaebuse täiendamisel ei esine, mistõttu on kaebaja sisuliselt eiranud halduskohtu juhiseid oma nõude kordaval sisustamisel, lähtuvalt MKS § 115 lgst 1, mistõttu ei ole võimalik võrrelda kaebaja poolt etteheidetavat valearvestust, kuna kaebaja ei põhjenda kaebuses, mis tema hinnangul peaks olema õige arvestus. Metoodilist arvutuskäiku koos näidetega on maksuhaldur täiendavalt selginud 30.01.2015 vastuses. Kaebaja ei ole neile selgitustele vastu vaielnud, arvutuskäikude ja tulemuste ekslikust veenvalt kahtluse alla seadnud, mistõttu on kaebaja vastupidised seisukohad otsitud.

4. Vastustaja leiab, et intressinõue on selle kehtivas osas (5416,18 eurot) motiveeritud ning õiguspärane, kuna 16.06.2011 intressinõudele lisatud ja selle osalise tühistamise 30.12.2014 otsusele lisatud kontokaardilt nähtub intressisumma kujunemine. Intressinõudes ja selle täpsustuses on selgesõnaliselt märgitud viivitatud päevade arv. Samuti nähtub intressinõudest ja selle täpsustusest selgelt, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud ning lähtuvalt kaebaja esialgsest kaebusest on kaebaja ka ise mõistnud, missuguste maksukohustuste nõuetekohase täitmata jätmisega vaidlusalune nõue seondub. Seega on alusetu 17.02.2015 kaebuse täienduse p-s 2 esitatud etteheide MTA-le, et maksuvõla tekkimine olevat nüüd selles osas arusaamatu. Tegu on otsitud põhjusega, kuna muud esialgses kaebuses esitatud etteheited on kaebaja tänaseks ise välistanud. Vastustaja kordab siinkohal üle, et vaidlustatud intressinõude aluseks on valdavalt 21.04.2011 kaebajale väljastatud maksuotsus nr 12.2-3/8784-35 (vt kaebuse lisa 1 vaidlustatud intressinõude lisa, kolmandas tulbas („nõue“) märgitud nõude tähisena täpsustatud lühendid KMD/MO või FIDEK/MO lõpus olev lühend MO, tähistab vaidlustatud intressinõude aluseks olevat nõude allikat, ehk 21.04.2011 maksuotsuses nr 12.2-3/8784-35 märgitud nõudeid, vastavate kuude ja aastate lõikes), millega korrigeeriti kaebaja poolt 2007 ja 2008 deklareeritud andmeid ja mis oli haldusasjas nr 3-11-1268 vaidluse esemeks. Samuti sisaldas nõue ka 2010. a novembrikuu käibedeklaratsiooni alusel hilinemisega tasutud maksusummasid (vt kaebuse lisa 1 vaidlustatud intres-

4(7) sinõude lisa, tabeli lk 1, rida 9, intress, käibemaks, KMD 11.2010), mis ei puudutanud haldusasja nr 3-11-1268 vaidlust. Seoses maksuotsusega nr 12.2-3/8784-35 määratud nõude osalise tühistamisega (jõustus 11.12.2014 Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-61-14) korrigeeris maksuhaldur 30.12.2014 otsusega kaebaja intressiarvestust vähenenud põhinõuete osas. Üksikasjalik selgitus selle kohta on ära toodud 30.01.2015 MTA vastuses.

5. Kohtute ulatusliku praktika (näiteks haldusasjad nr 2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925 jne) kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud arvestuskaardilt. Kuna käeoleval juhul on see nõue täidetud ja ka 30.12.2014 otsusele on arvestuskaart lisatud ja selles näidatud arvutuskäiku on 30.01.2014 täiendavalt selgitatud, on vastustaja veendunud, et kaebaja seisukohad põhjendamiskohustuse väidetavast täitmata jätmisest on alusetud. Samuti on otsitud ka 17.02.2015 kaebuse täienduse p-des 3 ja 4 esitatud paljasõnalised avaldused, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud intressinõudes järginud MKS § 105 lg 6 ja MKS § 119 lg-s 2 sätestatud metoodikat. Nimetatud metoodika järgimist on maksuhaldur 30.01.2015 vastuse näidete juures selgitanud, mistõttu kaebaja vastupidised avaldused on maksuhalduri 30.01.2015 vastust alusetult ignoreerivad ja seetõttu ka põhjendamatud. Kaebajal on tulenevalt MKS § 14 lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude ja ka intressi, summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole kasutanud talle seadusega antud võimalust selgituste saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohtus vaidlustatud haldusakt on osaliselt vastustaja 30.12.2014 otsusega nr 13-1/4768 kehtetuks tunnistatud 4504,34 euro ulatuses. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Nii vastustaja kui ka kaebaja on esitanud kohtule taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks vaidlusaluse intressinõude kehtetuks tunnistatud osa ulatuses.

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vaidlustatud intressinõue on vastustaja poolt osaliselt kehtetuks tunnistatud ja kaebaja ei taotle selles osas intressinõuete õigusvastasuse tuvastamist. Seega tuleb haldusasja menetlus Maksuja Tolliameti 16.06.2011 intressinõude nr 13-3/25936 tühistamise nõudes lõpetada osaliselt 4504,34 euro ulatuses ehk osas, milles intressinõue on 30.12.2014 otsusega nr 13-1/4768 kehtetuks tunnistatud.

8. Kohus hindab järgnevalt intressinõude õiguspärasust selle kehtetuks tunnistamata osas ehk 5416,18 euro ulatuses. HKMS § 158 lg 2 alusel hindab kohus haldusakti õiguspärasusest selle andmise aja seisuga, mis tähendab, et hilisemad maksude tasumised vaidlustatud intressinõude õiguspärasust ei mõjuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kehtetuks tunnistamata osas oli intressinõude aluseks olev põhinõue, s.o maksukohustus intressinõude koostamise ajal olemas ja kehtiv. Seda kinnitavad haldusasjas nr 3-11-1268 tehtud kohtuotsused, millega tühistati intressinõude aluseks olev maksuotsus üksnes osaliselt. Kaebaja ei ole samuti vaidlustanud, et tal oli intressinõude koostamise ajal ka 2010. a novembrikuu käibedeklaratsiooni alusel hilinemisega tasutud maksusummasid (vt kaebuse lisa 1 vaidlustatud intressinõude lisa, tabeli lk 1, rida 9, intress, käibemaks, KMD 11.2010), mis ei puudutanud haldusasja nr 3-11-1268 vaidlust.

Kaebaja väide intressinõude tühisuse kohta on põhjendamatu. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Intressinõude andmise ajal oli intressinõude andmiseks pädev maksuhaldur (MKS § 115 lg 3), kelleks on MKS § 5 lg 1 kohaselt Maksuja Tolliamet. MTA struktuuriüksused ei ole eraldiseisvad haldusorganid, mistõttu intressinõude andmine teise struktuuriüksuse poolt ei too kaasa haldusakti tühisuse tuvastamist.

5(7)

9. MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt peab intressinõudes olema näidatud intressinõude õiguslik ja faktiline alus. MKS § 115 lg-st 3 ja § 95 lg-st 2 tulenevalt peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud. MKS § 115 lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata ära viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg.

Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1, 3 ja 4). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Maksuvõla tekkimise alusele viitavad lühendid ei saa isikule, kes kasutab e-maksuameti teenuseid, olla arusaamatud. Vastustaja on ka täiendavalt selgitanud, et lühend MO tähistab maksuotsust. Seega sisalduvad intressinõudes kõik seadusega nõutud andmed.

Maksuhaldur selgitas 30.01.2015 seisukohas põhjalikult intressinõude kujunemist (tl 88-89) ja esitas ka intressiarvestuse päevade kaupa (seisukoha lisa 1, võetud toimiku juurde elektrooniliselt). Kohtule ei nähtu intressiarvestusest vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust. Selliseid vigu ei ole välja toonud ka kaebaja. Ka maksuhalduri 30.01.2015 vastusest nähtub, et tegemist on automatiseeritud protsessiga (tl 88 pöördel viimane lõik), mistõttu peaks õigete andmete sisestamisel olema välistatud inimlikud eksimused arvutuste tegemisel. Maksuhaldur on ka oma 30.01.2015 vastuse punktis 2 selgesõnaliselt selgitanud, et saldoks on ettemaksukontol olev vaba raha.

10. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2013 otsuses nr 3-09-709 selgitanud, et ka siis, kui tehingute ümberhindamisest tulenevalt on intressinõude kujunemine keeruline ja võib olla maksukohustuslasele raskesti arusaadav, puudub intressinõude tühistamiseks alus pelgalt selle vähese motiveerituse tõttu, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga.

Intresside arvestamisel ei ole seadusandja andnud vastustajale kaalutlusõigust, milliseid asjaolusid intressi määramisel arvestada või arvestamata jätta. Tegemist on n-ö rutiiniotsusega, kus maksuhalduril tuleb kindlate asjaolude (nt maksuvõla) ilmnemisel teha seaduses selgelt kindlaks määratud protseduurile vastavad toimingud. Seetõttu ongi olnud võimalik intressi arvestamine automaatselt infosüsteemi poolt. Kuna maksuhalduril ei ole antud võimalust intressi arvestamisel kaalutleda erinevaid asjaolusid, ei pidanud intressinõudes sisalduma ka kaalutlustega seotud põhjendused. Selliste põhjenduste esitamise kohustust seadusest ei tulene. Sellise rangelt siduva normi alusel antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel on kohtul ulatuslik kontrolliruum ning oluline on, et kohtu käsutuses olevad andmed võimaldaksid kindlaks teha intressinõude faktilise ja õigusliku aluse. Kui see on võimalik, ei saa muud võimalikud motiveerimispuudused viia intressinõude tühistamisele.

Intressinõuet ei muuda arusaamatuks ka see, et intressinõude lisas on konkreetse nõudega seotud intressi ja -vähenduse arvestused liidetud iga päeva kohta kokku (vt ka 30.01.2015 selgituse p 3). Sellisena on intressiarvestus oluliselt ülevaatlikum ja selgem, kui intressiarvestus päevade kaupa, mis on kohtule esitatud ligikaudu 900 lehel (võetud toimiku juurde elektrooniliselt).

Maksuhaldur on vaidlustatud intressinõudes viidanud võimalusele pöörduda küsimuste korral maksuhalduri poole. MKS § 14 lg 1 alusel annab maksuhaldur maksukohustuslase taotlusel teavet muu hulgas tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta. Seega kui intressinõue jäi kaebajale mingis osas arusaamatuks, nt maksude tasumise järjekorra osas, oleks ta saanud maksuhaldurilt nõuda täiendavaid selgitusi.

6(7)

11. Kaebaja väited, et põhinõuete tasumised ei nähtu intressiarvestusest, on paljasõnalised ja põhjendamata. Kohus kordab, et MKS § 115 lg 1 alusel on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Sama on rõhutanud ka Riigikohus 27.11.2008 otsuse nr 3-3-1-60-08 punktis 13. Seega on intressi arvestamise kohustus eelkõige kaebajal endal, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vastustaja arvestuse vead.

Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, leiab kohus, et puudub alus vaidlustatud intressinõude tühistamiseks selle ebaselguse või vähese motiveerimise tõttu.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.

Riigikohus selgitas 05.11.2013 otsuses nr 3-3-1-50-13, et HKMS § 108 lg 6 tuleb tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti (intressinõude) kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas maksuotsuse peale esitatud kaebuse tõttu. Seega tuleb käesolevas asjas menetluse lõpetamisega seotud menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1793 eurot, millest riigilõiv on 297,62 ja õigusabikulud 1495,38 eurot. Kuna riigilõiv kuulub menetluse lõpetamise osas kaebajale tagastamisele, ei mõista kohus seda välja vastustajalt. Osas, milles kohus kaebust ei rahulda, puudub samuti alus riigilõivu vastustajalt välja mõistmiseks.

Vaidlus puudub selles, et õigusabikulud on kantud. Kohus leiab aga, et õigusabikulud on järgmises osas põhjendamatud:

- arve nr 238 (tl 124) – haldusasjas nr 3-11-1268 seisukohtade esitamine 2,5 tunni ulatuses koos käibemaksuga 230,08 euro eest, kuna tegemist ei ole käesoleva asja menetluskuludega;

- arve nr 267 (tl 125) tervikuna, kuna käesolevas asjas ei ole toimunud istungit ega seega ka vajadust transpordikuludeks suunal Viljandi-Tartu, seega ei ole tegemist käesoleva asja menetluskuludega – koos käibemaksuga 333,70 eurot;

- arve nr 324 (tl 127) infovahetuse osas haldusasjas nr 3-11-1268, seega eeldatavalt ligikaudu pool õigusabist kulunud ajast ehk 0,25 tunni ulatuses ehk koos käibemaksuga 23,01 euro ulatuses; OÜ Sikuti Advokaadibüroo ülejäänud ajalist kulu kaebuse koostamiseks ja peatamise ettepanekule vastamiseks kokku 2,75 tunni eest (2,5 tundi – arve nr 238 ja 0,25 tundi – arve nr 324) ei saa pidada ebamõistlikuks.

Hansa Law Offices on kohtule esitatud arvete kohaselt osutanud kaebajale õigusabiteenust kokku tasustatud ajana 4,75 tunni eest (tl 130 ja 133). 08.01.2015 kohtule esitatud seisukoht koosneb sisuliselt kolmest lõigust vähem kui poolel leheküljel (tl 64-65), kus kaebaja sedastab, et ei loobu kaebusest, vastustaja võib intressinõude ise kehtetuks tunnistada ning kaebaja taotleb täiendavalt kaebust täiendada. Taotluses riigilõivu tagastamiseks on tervikuna refereeritud kohtu 11.12.2014 määrust, mida on täiendatud üksnes selgesõnalise taotluse ja kaebaja arvelduskonto numbriga (tl 67). Seega on arve nr 127 (tl 129-130) suures osas põhjendamatu. Arvest nr 236 (tl 132-133) on tasustatavaks ajaks üksnes 2,75 tundi, mida võib hiljem esitatud seisukohti arvestades pidada mõistlikuks.

7(7) Kokku loeb kohus Hansa Law Offices poolt põhjendatuks õigusabikulu 3 tunni ulatuses, s.o 0,25 tundi arve nr 127 eest.

Kokku on seega kaebaja poolt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud:

- OÜ Sikuti Advokaadibüroo eest 230,08 eurot arvel nr 238 eest ja 23,01 eurot arvel nr 324 näidatud õigusabikulude eest;

- Hansa Law Offices arvete eest kokku 3 tundi tunnihinnaga 115 eurot ehk kokku 414 eurot (115*3*1,2). Kokku on see 667,09 eurot (230,08+23,01+414).

Kuna kohus lõpetab menetluse intressinõude kehtetuks tunnistamise tõttu 4504,34 euro ulatuses ja intressinõudega nõuti kaebajalt kokku 9920,52 eurot, kuulub HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud ca 45% ulatuses ehk summas 302,89 eurot (4504,34/9920,52*667,09).

13. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS §152 lg 1 p 4 alusel. Kuna maksuasjades sõltub riigilõivu suurus tühistatava nõude suurusest, leiab kohus, et on võimalik ka riigilõivu osaline tagastamine intressinõude kehtetuks tunnistatud osa eest.

Kohus leidis 1401.2015 määruses käesolevas asjas, et põhjendatuks riigilõivuks kehtiva seaduse kohaselt on 297,62 eurot. Arvestades osa, milles kohus menetluse lõpetab, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõivust ca 45 % ehk 135,13 eurot (4504,34/9920,52*297,62).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin