2-15-1990/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-1990

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015.a, Tartu kohtumaja, õigeksvõtul põhinev otsus kirjalikus menetluses. Tsiviilasja number 2-15-1990 Tsiviilasi M.V. hagi A.V. vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks. Tsiviilasja hind 3500,00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja M.V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX); - kostja A.V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.V. hagi A.V. vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks.

2. Lõpetada M.V. ja A.V. varaühisus.

3. Lõpetada M.V. ja A.V. ühisomand kaasomandit käsitlevate sätete alusel ja jagada ühisomand järgmiselt:

4. Jagada M.V. ja A.V. ühisvara järgmiselt:

4.1. Jätta kinnistu asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) M.V. ainuomandisse.

4.2. Lugeda kohtuotsus A.V. nõusolekuks anda tahteavaldus omandiõiguse, kinnistu asukohaga XXXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX, M.V. üleandmiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXX II jaos senise kande A.V. kohta kustutamiseks ja omanikuna M.V. sissekandmiseks.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata ja menetluskulud M.V. kanda.

6. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma 30.03.2015.a vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 4 kohaselt lõppeb varaühisuse varasuhe, kui varasuhe lõpetatakse abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Varaühisuse lõppemise peamiseks tagajärjeks on see, et pärast varaühisuse lõppemist ei omanda abikaasad enam PKS § 25 järgi esemeid ühisomandisse, sh tekib abikaasadel varaühisuse suhte kohtus lõpetamise korral PKS § 36 lg 3 järgi varalahusus. Seega arvestades, et kostja A.V. on võtnud hagi õigeks tuleb M.V. ja A.V. varaühisus lõpetada ja ühisvara jagada selliselt, et jätta kinnistu asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) M.V. ainuomandisse. Kohus märgib, et ei saa jätta XXX kinnistu finantseerimiseks võetud AS Swedbank laenukohustust hageja kanda, kuivõrd kohus ei saa muuta kolmandate isikute vahel sõlmitud lepinguid. Pooltel tuleb laenulepingu muutmiseks ise pöörduda panga poole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUD TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja sellele vastu ei vaidle. Seega leiab kohus, et põhjendatud on TsMS 168 lõike 6 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud hageja kanda jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik