3-14-51417/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51417 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 13.04.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.B. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1500 eurot seonduvalt Tallinna Vangla ebainimlike kinnipidamistingimustega Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja N.B. ; Vastustaja: Tallinna Vangla

Resolutsioon Rahuldada N.B. kaebus osaliselt. Mõista välja Tallinna Vanglalt N.B. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 252 eurot (kakssada viiskümmend kaks eurot) seonduvalt mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas 84 kalendripäeva eest. Ülejäänud nõude osas jääb kaebus rahuldamata. Mõista välja Tallinna Vanglalt riigilõiv 2.52 N.B. kasuks. Saata kaebajale Tallinna Vangla 25.03.2015 vastus kohtu nõudele Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 13.05.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus

N.B. on esitanud 06.05.2014 Tallinna Vanglale kahjunõude summas 5000 eurot seonduvalt Tallinna Vanglas ebainimväärsetes kambritingimustes viibimisega perioodi eest 11.10.2011- 28.03.2013. N. B. on viidanud kambri väikesele pinnale, kambri niiskusele ja rõskusele ning kambri kehvale valgustusele ja halvale õhule ning ventilatsioonile.

Kohtu päringule, kas kaebaja suhtes on kahjunõude taotlus Tallinna Vanglas lahendatud, vastas Tallinna Vangla 13.08.2014 kirjaga nr 1-11/14/22007-2, et N.B. kahjunõuet (esitatud 06.05.2014) ei ole lahendatud seonduvalt suure töökoormusega.

N.B. on pöördunud kohtu poole 09.07.2014 ning esitanud Tartu Halduskohtule kahjunõude summas 1500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt ebainimlike ja inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega perioodil 11.10.2011-28.03.2013. N.B. on täiendavalt nõudnud oma kaebuses hüvitist ka perioodi 29.03.2012-28.03.2013 eest ning seetõttu, et vanglas kõlas vali muusika ning duši all sai pesta vaid korra nädalas.

Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 21.08.2014 tagastanud N.B. kaebuse osas, mis puudutas hüvitise taotlust perioodi 29.03.2012-28.03.2013 eest ning seetõttu, et vanglas kõlas vali muusika ja duši all sai käia ainult kord nädalas. Nimetatu on tagastatud seetõttu, et selles osas ei ole N. B. vaiet esitanud ning seetõttu ei ole kaebus selles osas olnud lubatav vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 alusel ( kohustuslikus kohtueelses menetluses esitamata nõue).

Kahjunõudes vanglale on kaebaja küsinud mittevaralise kahju hüvitamist perioodi eest 11.10.2011 kuni 28.03.2012 ning taotlus ei puudutanud kahjunõuet perioodi 29.03.2012- 28.03.2013 eest ning valju muusika ja selle eest, et sai duši all käia ainult ühe korra nädalas. Sama kohtumäärusega on küsitud riigilõivu 15 eurot kahjunõude esitamise eest perioodil 11.10.2011-28.03.2012 seonduvalt isikliku ruumiga kambrites ja jalutusboksis ning seonduvalt niiske ja rõske kambritingimustega ning seonduvalt kambrites halva valgustuse ja ventilatsiooniga, kuna selles osas oli nõue lubatav. Kaebuselt tasuti riigilõivu 15 eurot ning 03.09.2014 kohtumäärusega on kohus kaebuse menetlusse võtnud ning märkinud, et kuna 2-kuulise tähtaja jooksul ei ole vangla kaebaja kahjunõuet vaidemenetluses lahendanud, on esitatud kaebus lubatav. Kohus menetleb käesolevas asjas N.B. kaebust Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1500 eurot seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (vähene isiklik ruum kambris ja jalutusboksis, kambrite niiskus ja rõskus, valgustuse ja ventilatsiooni puudulikkus).

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebaja taotleb 1500 eurot mittevaralise kahju hüvitamist, kuna on viibinud Tallinna Vanglas vahistatuna perioodil 11.10.2011-28.03.2012 ebainimlikes ja alandavates kinnipidamistingimustes.

Kaebaja selgituste kohaselt on ta viibinud kambris, kus ühe isiku kohta on ruumi kambris alla 3 m2, millega on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3, mis sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kaebaja on viidanud ka Euroopa Inimõiguste kohtu praktikale. Kaebaja palub arvestada ainult vaba pinnaga, millel oli liikumisruum, välja tuleb arvestada mööbli alla jääv põrandapind, samuti oli tegemist kinnise tsooniga, kus oli piiratud ka väljaspool kambrit liikumine, välja arvatud l tund jalutust, mida päevas võimaldati, kuid väikeses jalutusboksis mis oli ülerahvastatud. Kaebaja märgib täiendavalt, et kamber, kus ta viibis, oli niiske, samas pesti riideid ja kuivatati, mis tekitas täiendavat niiskust, kambri seinad hallitasid, puudus korralik ventilatsioon. Samuti ei vastanud kambri valgustus VangS § 45 lg 1 nõuetele, lugemiseks ja kirjutamiseks oli valgustus ebapiisav. Samuti oli ebapiisav õhk kambris, kambri akent ei saanud avada. Kuna Tallinna Vangla on rikkunud kaebaja suhtes EIÕK artiklit 3, nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist 1500 eurot, kaebaja arvates on nõutav summa vägagi mõistlik.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Tallinna Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja toob kohtule välja perioodid, mil kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud, samuti on välja toodud kambri number, kinnipeetavate arv kambris ning põranda pind ruutmeetrites ühe isiku kohta. Täiendavalt on vangla esitanud vastavalt kohtu nõudele kambrite põrandapinnad, kus on välja arvutatud põrandapind isiku kohta. Vastustaja on seisukohal, et kambri pinna hulka tuleb arvestada ka kambris asetseva kuid seinaga eraldatud tualettruumi pindala ning mööbliesemete alla jäävat põrandapinda ei tule kambri põrandapinna hulgast välja arvata. Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris VangS § 90 lg 3 alusel , väljaarvatud aeg, mil vahistatu töötab või õpib, kaebajale on võimaldatud päevas l tund värskes õhus viibimist.

Vastustaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üldjuhul leidnud , et põrandapind alla 3 m2 võib olla problemaatiline, kuid leidub ka näiteid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku paigutamine alla 3m2 põrandapinnale on igal juhul isiku õiguste rikkumine. Vastustaja viitab kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6, mille kohaselt võis põrandapinda olla 2,5 m2 kinnipeetava kohta. N.B. paiknes vaidlusalusel perioodil Tallinna vanglas kambrites, milles WC asus ruumi sees.

Täiendavalt lisab vangla, et Tallinna Vangla kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambrites olev osaliselt avatav aken võimaldab ruume hõlpsasti ventileerida, samuti tagab Tallinna Vangla kambrites olev aken loomuliku valguse kambris. Nõutava toatemperatuuri kindlustas kambrites keskküttesüsteem.

Vangla märgib, et vangistustingimusi tuleb laiemalt vaadelda, et artikli 3 rikkumine tuvastatakse seetõttu, et vangistustingimused kogumis on olnud inimväärikust alandavad.

Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samas ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas suurem põrandapind oleks kaebajale taganud inimväärsemad tingimused ning parandanud tema elukvaliteeti. Kokkuvõttes märgib vangla, et Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu kuidas vangla tegevuse tulemusena on kaebajale kahju tekitatud, mistõttu taotletakse jätta kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2.Kohus menetleb kaebaja taotlust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1500 euro suuruses summas perioodi eest 11.10.2011-28.03.2012, mil kaebaja viibis Tallinna Vanglas mittenõuetekohastes kinnipidamistingimustes. Ajavahemikul 11.10.2011-15.02.2012 oli N.B. vahistatu staatuses, süüdimõistev kohtuotsus jõustus 16.02.2012. Pärast otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist on rakendatud N.B. suhtes vangistusseaduse (VangS) §14 lg 3 sätet ja kinnipeetav viibis vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg 4 kohaselt lukustatud kambris. 3.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata kaebaja poolt märgitud perioodi ja selles sisalduvaid päevi iseseisvalt ja kinnipidamistingimusi kogumis, et mittevaralist kahju välja mõista. Kaebaja hinnangul oli tema isiklik ruum Tallinna Vangla erinevates kambrites sedavõrd väike, et see alandas tema inimväärikust. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kamber oli niiske, kambris oli halb valgustus, mille tõttu hakkasid silmad valutama ja halb õhk ning väljas on võimalik viibida vaid üks tund päevas, seegi oli kitsas jalutusboksis. 4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK 15. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).

5. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole N.B. kinnipidamisega Tallinna Vanglas riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav kaebaja isikuõiguste rikkumisena. Vastustaja seisukohalt ei ole Tallinna Vangla N. B. suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna on järginud vaidlusalusel ajal kehtinud vangla sisekorraeeskirja ( VSkE) § 6 lg 6 sätestatud minimaalse põrandapinna (2,5 m2) nõuet iga kinnipeetava kohta.

6. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 7.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.1. kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist. Mis puudutab esmaste õiguskaitsevahendite rakendamise taotluse mitte esitamist vanglale, on kohus seisukohal, et kui kaebaja olekski esitanud vanglale taotluse paigutada teda kambrisse, kus isiku kohta on põrandapinda 3 m2 , siis ei oleks saanud kaebaja soovitud tulemust, kuna vangla on asunud seisukohale, et vaidlusalusel perioodil võis põrandapinda olla kinnipeetava kohta 2,5 m2.

8. Sama seisukohta on EIK korranud asjas Tunis vs Eesti, hinnates isiku kinnipidamist Tallinna Vanglas see on samades tingimustes mis N. B.. Hinnates isiku kinnipidamist mitmetes kambrites (tl.38-39 ja tl. 51-54) tuleb möönda, et kaebaja viibis kambrites perioodil 11.10.2011-28.03.2012 , kus osa veedetud päevadest oli põrandapinda alla 3 m2. Vangla poolt väljatoodud päevadel viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli alla 3 m2 kokku kohtu poolt arvestatuna 84 kalendripäeva, mida saab pidada EIÕK artikkel 3 rikkumiseks ning seega saab määrata kaebajale selle eest rahalist kompensatsiooni. Samuti oli väike jalutusboks kus kaebaja sai viibida üks tund päevas koos teiste kinnipeetavatega, mis vaadelduna paralleelselt koos alla 3 m2 põrandapinnaga kinnipeetava kohta kambris, on artikkel 3 rikkumine.

9. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m2. Lisaks oli kaebaja kinnipidamise aja perioodidel kalendripäevi, kus kaebaja isiklik ruum vastas ruumiliselt nõuetele, neid päevi kohus mittevaralise kahju väljaarvutamise hulka ei loe. 10.Tulenevalt VSkE § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühevõi kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ja WC.

11. Kohus leiab, et kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Vangla poolt esitatud andmete kohaselt, milles on tehtud arvutused kambri põrandapinna kohta isiku kohta ilma WC-ta, on kokku eelnimetatud perioodi jooksul arvestatuna 84 kalendripäeva. Mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. Ka tavaelus ei arvestata mööbliesemete alla jäävat põrandapinda elamispinna ruutmeetrite hulgast välja ning mööbliesemed, mis kaebajal kambris on, on tema jaoks eluliselt vajalikud ning ei võta ära põhjendamatult kambripinda. 12.Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil vahistatu õpib või töötab.

Väljaspool kambrit on Tallinna Vanglas võimalik viibida üks tund ööpäevas jalutuskäigu ajal, mida ka kaebajale võimaldati. Vangla on märkinud, et erinevalt tavatingimustest, mis lubavad kinnipeetul vabalt liikuda osakonna piires, viibib vahistatu üldjuhul ööpäeva ringselt lukustatud kambris pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all. 13.Kaebaja on märkinud, et kambris oli niiske ja rõske ning halb valgustus ja halb ventilatsioon. Tallinna Vangla on välja toonud asjaolud, et kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetaval on võimalik kambris õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu ning samuti on läbi viidud kambrites õhuniiskuse mõõtmised. 14.Kohus märgib, et peab usaldusväärseks vangla vastust selle kohta, et kambrites on osaliselt loomulik ja osaliselt sundventilatsioon ning kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab ühtse temperatuuri kambris ning kambrites on läbiviidud õhuniiskuse mõõtmised, mille tulemused on normikohased.

Kohus möönab, et ajal, mil kõik kambris olevad kinnipeetavad üheaegselt pesu pesevad, võib tekkida kambris niiskust, kuid pesu pesemise aja osas võivad kinnipeetavad jõuda kokkuleppele, et see ei toimuks üheaegselt. Ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette milline peab olema vangla kambris valgustus, vaid tulenevalt VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Tallinna Vangla kambrites on aken, mis tagab loomuliku valgustuse kambritesse ning kambrite laes on valgustid, mis on taganud kaebajale rahuldavad tingimused.

Asjaolu, et kaebaja on pöördunud meditsiiniosakonna poole seoses lugemisprillide saamisega 11.01.2012, ei pruugi olla seotud kambris väidetavalt halva valgustuse tulemusel lugemise või kirjutamisega.

15. Kohus märgib kokkuvõtvalt, et kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb kõne alla üksnes asjaoluga, et kaebaja pidi viibima teatud päevadel kambris seoses kambri põrandapinnaga alla 3 m2 ning väikese jalutusboksiga , kus kaebajal võimaldati viibida päevas 1 tund, milles oli 15 m2 5-6 kinnipeetavale, muudes kaebaja poolt väljatoodud tingimuste osas ei kuulu kaebus rahuldamisele. 16.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1- 93-09). 17.Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja poolt kambrite tegeliku pindala kohta esitatud andmete ja muude andmete õigsuses. Seega perioodil 11.10.2011-28.03.2012 on kaebaja pidanud viibima 84 kalendripäeva tingimustes, kus kambripind on alla 3 m2, mida saab käsitleda isiku minimaalse isikliku ruumi nõude rikkumisena. 18.Käesolevas asjas esitatud vastustaja seisukohtadest nähtub, et vastustaja oli teadlik ülerahvastatuse probleemist, samuti EIK praktikast selles küsimuses. 19.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla on kohustatud hüvitama kaebajale Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal perioodil 11.10.2011-28.03.2012 84 kalendripäeva eest seonduvalt isikliku ruumi vähesusega tekkinud mittevaralise kahju vastavalt RVastS § 9 lg-le 1.

20. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 1500 eurot. 21.Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas pikka aega, see on kohtu arvutuste kohaselt lähtuvalt vangla poolt esitatud andmetest kokku 84 kalendripäeva tingimustes, kus isiklik ruum oli alla 3 m2 olukorras, kus puudus võimalus liikuda väljaspool kambrit, välja arvatud üks tund päevas värskes õhus viibimise ajal. Arvestades kohtupraktikat, kus on erinevalt välja mõistetud rahalisi hüvitisi põrandapinna kaebustes, tuleb kohtul lähtuda hüvitise suuruse arvestamisel mittevaralise kahju eest oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (RKHKo 17.12.2014 3-3-1-70-14). Tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet. Tervisekahjustusi kaebajale tekitatud ei ole. Tartu Halduskohus peab antud juhul põhjendatuks mõista välja Tallinna Vanglalt N.B. kasuks iga päeva eest, mil kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas kambris, kus oli alla 3 m2 põrandapinda isiku kohta ja jalutusboksis, kus oli pinda 15 m2 5-6 kinnipeetava kohta 3 eurot päeva kohta, hinnates kinnipidamistingimuste vastavust EIÕK artikli 3 nõuetele. Eeltoodu alusel mõistab kohus Tallinna Vanglalt välja N.B. kasuks (3 eurot x 84 kalendripäeva) 252 eurot. Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus juhindub hüvitise väljamõistmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 4, mis on volitusnorm mittevaralise kahju väljamõistmiseks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 22.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot kaebuselt 1500 eurot nõudes. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja kasuks kuulub väljamõistmisele riigilõiv 2.52 eurot. Kohus rahuldas kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 16,8 % osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07. jaanuar 2016.a otsusega.

Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2016.a otsus.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 13.04.2015. a otsus osas, millega halduskohus mõistis Tallinna Vanglalt N.B. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 252 eurot. Teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Tallinna Vanglalt N.B. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 100 eurot, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Jätta N.B. halduskohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot kaebaja enda kanda ja menetluskulud summas 30 eurot Eesti Vabariigi kanda.

4. Tallinna Vanglal kanda väljamõistetud kahjuhüvitis N.B. arveldusarvele nr EE932200221023778606 või EE891010220034796011.