2-14-58058/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58058

Tsiviilasi

Juri Andrejevi kaebus kohtutäitur Terje Tšapis'e ja

kohtutäitur Andrei Krek'i tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. detsembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Andrejevi määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Juri Andrejev (isikukood: XXX);

Vastustaja: Narva kohtutäitur Andrei Krek

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. detsembri 2014.a määrus,

millega maakohus keeldus menetlusse võtmast Juri

Andrejevi kaebust kohtutäitur Andrei Krek’i otsuse peale.

Saata asi maakohtule kaebuse menetlemiseks.

2. Rahuldada Juri Andrejevi määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Juri Andrejev (avaldaja) esitas 26. septembril 2014 kaebuse kohtutäitur Terje Tšapis'e

tegevuse peale, palus tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks, vabastada aresti alt

avaldaja arveldusarve Swedbank AS-is ja avaldaja pension ning kohustada kohtutäiturit

tagastama pensionist ebaseaduslikult kinnipeetud 980 eurot.

Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 10. oktoobril 2012 avaldaja arve Swedbank AS-is, millel

oli 40 eurot ning 01. aprillil 2014 avaldaja lapse A.A. pangakonto, kuhu laekub ka avaldaja

pension. Avaldaja pensionist peetakse igakuiselt kinni 50%. Kaebuse esitamise seisuga on

avaldaja pensionist kinni peetud kokku 980 eurot. Avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Kohtutäitur T. Tšapis avaldaja pretensioonidele kirjalikult vastanud ei ole.

2. Maakohus jättis 24. oktoobri 2014 määrusega J. Andrejevi kaebuse käiguta ja andis aega

puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et kohtutäitur T. Tšapis on ametist vabastatud ning

tema toimikud on antud üle kohtutäitur Andrei Krekile. Maakohus leids, et J. Andrejevil tuleb

nõuet täpsustada ning esitada kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korrast järgimist

kinnitavaid andmeid (kohtutäiturile esitatud kaebus koos kohthutäituri otsusega).

3. 04. novembri 2014 täpsustuse kohaselt sai avaldaja 24. oktoobril 2014 teada, et kohtutäitur

T. Tšapis on Justiitsministeeriumi poolt kohtutäituri ametist tagandatud ning tema ülesandeid

täidab kohtutäitur A. Krek. Avaldaja esitas 24. septembril 2014 pretensiooni (tl 22) kohtutäitur

A. Krekile, millele täitur vastas 25. septembril 2014 (tl 23). Kohtutäituri vastuse kohaselt on

avaldaja pretensioon põhjendamatu ja deklaratiivne. Avaldaja palub kaasata menetlusse teise

kostjana kohtutäitr A. Krek ning esitab tema vastu samu nõudeid, s.o tunnistada J. Andrejevi

pensioni ja arveldusarve Swedbank AS-is arestimine kohtutäitur A. Krek poolt ebaseaduslikuks,

tunnistada avaldaja lapse A. Andrejevi arve arestimine ebaseaduslikuks, kohustada täiturit

vabastama avaldaja pension aresti alt ning tagastama avaldajale seadusevastaselt kinnipeetud

summa.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus keeldus 15. detsembri 2014 määrusega J. Andrejevi hagiavalduse menetlusse

võtmisest ning jättis menetluskulud J. Andrejevi kanda.

Kohus käsitles hageja esitatud avaldust TsMS § 368 lg 2 järgi esitatud tuvastushagina, mis on

käesoleval juhul esitatud vale(de) kostja(te) vastu. Nimetatud paragrahv sätestab, et

täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või

võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale

mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi

selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel

tekkinud vaidlus. Sellest tulenevalt võib võlgnik sellise tuvastushagi esitada sissenõudja vastu,

mitte kohtutäituri vastu.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei selgu J. Andrejevi kaebusest, millise täitemenetluse

raames, millise täitedokumendi täitmiseks ning millise sissenõudja kasuks on tema arved

arestitud. Vaatamata maakohtu poolt antud tähtajale puuduste kõrvaldamiseks ei ole J. Andrejev

puudusi kõrvaldanud.

Maakohus selgitas oma 24. oktoobri 2014 määruses J. Andrejevile, et kaebuse kohtutäituri otsuse

peale saab esitada hagita menetluses ja käesolevas asjas ei ole sellise kaebuse esitamise eeldused

täidetud. Maakohtule ei ole esitatud kohtutäiturite otsuseid J. Andrejevi kaebuste kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. J. Andrejev esitas 03. jaanuaril 2015 maakohtu määruse peale venekeelse määruskaebuse.

Vastavalt Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015 määrusele esitas J. Andrejev 23. jaanuaril 2015

määruskaebuse eesti keeles.

Määruskaebuse kohaselt:

1) arestisid kohtutäiturid 01. aprillil 2014 määruskaebuse esitaja pensioni ning peavad alates

arestimisest kuni käesoleva ajani pensionist kinni 50 %. Määruskaebuse esitamise seisuga on

vastustajad varastanud määruskaebuse esitaja pensionist enam kui 1 600 eurot;

2) ei saa määruskaebuse esitaja tema arveldusarve Swedbank AS-is arestimise tõttu

10. oktoobril 2012 arvel olnud 40 eurot kätte üle kahe aasta;

3) on vastustajate ebaseadusliku tegevuse tõttu määruskaebuse esitaja 3-liikmeline pere sattunud

raskesse majanduslikku olukorda, jäädes ilma määruskaebuse esitaja poolest sissetulekust.

Vastavalt kehtivale seadusandlusele ei kuulu arestimisele sissetulek minimaalsummas 355 eurot

ühe inimese kohta. Seadust jämedalt ignoreerides arestisid vastustajad ebaseaduslikult

määruskaebuse esitaja pensioni summas 308 eurot, mis on väiksem arestile kuuluvast

miinimumsummast. Määruskaebuse esitaja ülalpidamisel on 2 alaealist last, seega mittearestitav

summa on vähemalt 591 eurot;

4) ei ole määruskaebuse esitajal alates 03. oktoobrist 2011 kellegi ees mitte mingisuguseid

võlgu;

5) oleks maakohus pidanud korraldama eelistungi ning andma pooltele korraldusi ja tegema

päringuid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15. detsembri 2014.a määrus tuleb menetlusnormi

olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule kohtutäitur A. Kreki otsusele

esitatud kaebuse menetlemiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus olnud järjekindel oma seisukohas, kas J. Andrejevi

poolt kohtule esitatud kaebust tuleb käsitada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusena või

TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud tuvastushagina. Kohtumääruse resolutsiooni p 1 kohaselt on

kohus keeldunud menetlusse võtmast J. Andrejevi tuvastushagi.

Kolleegiumi arvates ei ole avaldus käsitatav tuvastushagina. TsMS § 368 lg 2 alusel on

täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võlgnikul võimalik

esitada tuvastushagi sissenõudja vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale

mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi

selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel

tekkinud vaidlus. Käesoleval juhul ei ole hagi / avaldust esitatud sissenõudja, vaid kohtutäituri

vastu. Avaldusest ei nähtu ka viiteid täitedokumendile, mille tõlgendamise kohta soovib avaldaja

kohtu seisukohta, ega taotlust tuvastada võlgniku ja sissenõudja vahel võlasuhte olemasolu või

puudumine.

8. Esialgses kohtule esitatud avalduses (25.09.2014) palus avaldaja tunnistada ebaseaduslikuks

kohtutäituri tegevus J. Andrejevi rahaliste vahendite (pangakontode) arestimisel ning taotles

kontode arestist vabastamist. Seega oli sisuliselt tegemist kaebusega kohtutäituri tegevusele

täitemenetluse läbiviimisel. Ka kohtutäituritele adresseeritud pretensioonides (10.06.2014.a ja

24.09.2014.a) tugineb kaebaja sellele, et kontol olevaid vahendeid on täitemenetluses kinni

peetud suuremas ulatuses kui oleks seaduse kohaselt lubatav, arvestades kaebajal ülalpeetavate

olemasolu ning asjaolu, et kaebaja sissetulekuks on riiklik pension, millele täitemenetluses

sissenõude pööramine on seotud piirangutega.

Maakohus on oma 24. oktoobri 2014.a määruses avaldajale selgitanud, et kaebuse

menetlemiseks tuleb täpsustada nõuet ja esitada kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise

korra järgimist kinnitavad andmed - s.o kohtutäiturile esitatud kaebus koos kohtutäituri otsusega.

J. Andrejevi poolt 03.11.2014.a esitatud täiendus erines esialgsest kohtule esitatud avaldusest

sisuliselt vaid selle poolest, et nüüd suunas avaldaja oma kaebuse kohtutäitur A. Kreki vastu.

Kaebaja vaidlustas endiselt kohtutäituri poolt arveldusarvete arestimise, nõudis arvete arestist

vabastamist ning arvelt mahavõetud rahasummade tagastamist.

Seega on J. Andrejevi poolt kohtule esitatud kaebuse näol tegemist kaebusega kohtutäituri

tegevuse peale TMS §-de 217 ja 218 mõttes.

9. Maakohus on oma vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et TMS § 218 alusel kohtutäituri

tegevuse peale kohtule kaebuse esitamise kohustuslikuks eeldusena tuleb eelnevalt esitada TMS

§ 217 kohane kaebus kohtutäiturile. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatakse otsesõnu, et

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule

kaevata ei saa.

TMS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt on võlgnikul õigus esitada maakohtule kaebus

kohtutäituri tehtud otsuse peale. Seega nõudis maakohus iseenesest põhjendatult J. Andrejevilt

kohtutäituri tehtud otsuste esitamist, mida kaebaja soovis kohtus vaidlustada. Ringkonnakohtu

arvates ei anna aga kohtule alust keelduda kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

menetlemisest asjaolu, et kaebaja ei ole edastanud kohtule kohtutäituri vormikohast otsust. Isikul

on õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus ka juhul, kui kohtutäitur on keeldunud tema

tegevuse peale esitatud kaebust menetlemast.

Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur menetlenud J. Andrejevi poolt esitatud kaebusi ega teinud

nende kohta otsust, mida määruskaebuse esitaja saanuks TMS § 218 järgi kohtus vaidlustada.

Kohtule on esitatud kohtutäitur T. Tšapis’ele adresseeritud 10.06.2014.a pretensioon (tl 5) ja

kohtutäitur A. Krek’ile adresseeritud 24.09.2014.a pretensioon (tl 22). Maakohus on oma

24.10.2014.a määruses teavitanud kaebajat sellest, et kohtutäitur T. Tšapis’e menetluses olnud

täiteasjad on üle antud kohtutäitur A. Krek’i menetlusse. Kohtutäitur A. Krek on 25.09.2014.a

pretensioonile vastanud teatega, et loeb avalduse deklaratiivseks Kohtutäiturimäärustiku § 23

lg 4 p 8 alusel ning seetõttu jätab avaldusele vastamata.

10. Kohtutäituritele adresseeritud pretensioone on ringkonnakohtu hinnangul võimalik käsitada

kaebustena TMS § 217 tähenduses, kuna neist selgub, et võlgniku arvates on täitetoimingute

tegemine

(pangakontode

arestimine

ja

rahaliste

vahendite

kontodelt

kinnipidamine)

ebaseaduslikud. Kaebused ei sisalda küll kõiki nõutavaid andmeid (nt viiteid täiteasja numbrile),

kuid see ei anna iseenesest kohtutäiturile veel alust jätta kaebus tähelepanuta. Kohtutäituri

tegevuse või otsuste peale esitatud kaebusi vaadatakse läbi hagita menetluse põhimõtteid järgides

ning kohtutäituril on võimalik tema kasutuses oleva täitemenetluses osalevate isikute ja

täitetoimingute andmekogu ehk täitemenetlusregistri põhjal ka endal välja selgitada, missugused

täitemenetlused on isiku suhtes algatatud. Olukorras, kus võlgnikuks olev isik viitas oma

kirjalikus pretensioonis konkreetsetele täitetoimingutele (pangakontode arestimine 10.10.2012.a

ja 01.04.2014.a), oli kohtutäituril võimalik vajadusel nõuda kaebajalt täiendavaid andmeid ja

selgitusi või lahendada kaebus olemasolevate andmete põhjal.

TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste

ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama

paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab

kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille

eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi

selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt ka Riigikohtu

seisukohad kohtuasjades nr 3-2-1-45-09, p 14, ja nr 3-3-1-32-03, p 24).

TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse

peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse

alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole

sellele sõnaselgelt tuginenud. Seega tuleb kohtul omal algatusel kontrollida, kas avaldaja vara

arestiti kehtiva täitedokumendi alusel, avaldajale toimetati kätte täitmisteade, vara arestis pädev

isik ning avaldajat teavitati tema õigustest (vt TMS § 55). Täitmisteate võlgnikule

kättetoimetamist reguleerib TMS § 24.

11. Ringkonnakohus lisab TsMS § 230 lg 3 alusel asja materjalidele väljavõtte

täitemenetlusregistrist, millest nähtuvalt oli kaebuse esitamise aja seisuga võlgnik J. Andrejevi

suhtes kohtutäitur A. Krek’i menetluses neli täiteasja (toimikud nr 169/2011/1341,

169/2011/1344, 169/2011/1342 ja 169/2011/1343), millest kõik on avatud 08.09.2011.a ja mille

aluseks on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Täitemenetlusregistri

väljavõtte kohaselt on nimetatud täiteasjades tehtud täitetoiminguid 10.10.2012 (pangaarve

arestimine), samuti 12.03.2014.a (pangaarve ja pensioninõude arestimine). Kohtutäituril oli

võimalik neid asjaolusid kontrollida.

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus põhjendamatult menetlemast

J. Andrejevi kaebust kohtutäitur A. Krek’i otsuse peale, kuna asja materjalidest nähtuvalt on isik

pöördunud täitetoimingute vaidlustamiseks kohtutäituri poole, kuid kohtutäitur on kaebuse

läbivaatamisest piisava põhjenduseta keeldunud. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule kaebuse

menetlemisega seotud toimingute tegemiseks.

12. Ringkonnakohus ei pea käesolevas staadiumis võimalikuks anda omapoolset hinnangut

sellele, kas J. Andrejevi poolt 10. juunil ja 24. septembril 2014.a esitatud kaebusi saab lugeda

tähtaegseteks. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel

kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi

teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Samas on kohtutäituril võimalik TsMS § 217 lg 2

järgi kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kolleegium märgib, et seoses määruskaebuse esitaja

suhtes täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri ametist vabastamisega ja täitetoimikute

üleandmisega teisele kohtutäiturile tuleks lugeda, et avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale 10. juunil 2014. (s.o esialgselt kohtutäitur T. Tšapis’ele adresseeritud kaebus).

13. Seoses määruskaebuse esitaja väidetega riikliku pensioni arestimise lubamatuse kohta

selgitab

ringkonnakohus,

et

riiklikust

pensionist

kinnipidamist

reguleerib

riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist

teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist

kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud

pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib

täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust

pensionist, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 % rahvapensioni määrast. Seega

sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära.

Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132

lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riiklikule pensionile võib

sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud

sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud

alammäärale. Võlgniku pensionile sissenõude pööramist on selgitanud ka Riigikohus oma

lahendis nr 3-2-1-68-07.

Asjaolule, et alates oktoobrist 2011.a ei ole tal kellegi ees mingisuguseid võlgnevusi, tugines

määruskaebuse esitaja esmakordselt oma määruskaebuses Viru Maakohtu 15. detsembri 2014.a

määruse peale. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnevuste puudumine või olemasolu on seotud

materiaalõigusliku hinnanguga võlgniku ja sissenõudja vahelisele õigussuhtele, mida üldjuhul ei

saa lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisega. Kui võlgnik leiab

täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul

põhjusel lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

14. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

maakohus kindlaks asja sisulisel lahendamisel vastavalt TsMS §-de 173 ja 174 alates

1. jaanuarist 2015.a kehtivale redaktsioonile.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp