4-14-10226/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-14-10226

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015, Tallinn, kirjalikus menetluses il Väärteoasja number 4-14-10226 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Julia Katškovskaja Väärteoasi R.I väärteoasi NPALS § 15

järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.03.2015 otsus Kaebuse esitaja R.I (ik: xxx

)

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.03.2015 otsus R.I väärteoasjas nr 4-14-10226 jätta muutmata.

2. R.I

apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

30 päeva jooksul kirjalikult alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseiolitseijaoskonna poolt koostatud ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna p väärteoprotokolli nr AB 1436629 kohaselt oli R.I 19.11.2014.a. kella 01.35 ajal eelnevalt tarvitanud ebaseaduslikult, ilma arsti ettekirjutuseta, narkootilist ainet, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 sätteid ning pannes sellega toime NPALS § 151

järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti tema Politseiprefektuuri Tallinna kordoni poolt koostatud ja Piirivalveameti Põhja väärteoprotokolli nr AB 1247146 kohaselt oli R.I 09.01.2015.a. kella 13.37 ajal eelnevalt ebaseaduslikult, ilma arsti ettekirjutuseta, tarvitanud narkootilist ainet, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid ning pannes seega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Pidades vajalikuks karistada R.I arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

3. .2015 ot 4-14-10226 R.I Harju Maakohus mõistis 03.03 susega väärteoasjas nr

süüdi NPALS § 15

järgi ja mõistis talle päeva karistuseks 30 pikkuse aresti. Kohtuotsuse kohaselt tuleb aresti kandmisele asu kandmist. da pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse ära

Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

NPALS § 151

järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. R.I puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kohus märkis, et toimiku materjalidest nähtuvalt on R.I korduvalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on tal 42 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest, enamik neist on narkootiliste ainete tarvitamise eest. Teda on karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestiga, sh ka pikaajalise arestiga, nimelt Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega määrati talle karistuseks 24 päeva aresti. Nimetatud asjaolu aga ei suutnud teda mõjutada ega pannud mõtlema vajadusele muuta oma käitumist ning jätkata edaspidi oma elu seaduskuulekalt. Samuti on karistusregistri andmetel isikut varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas 16.01.2015 karistati teda 2-kuulise vangistusega, mida ta kannabki käesoleval ajal. Tegemist on seega isikuga, kes jätkuvalt paneb toime uusi süütegusid ning kelle narkosõltuvus ja sellega kaasnev vajadus narkootiliste ainete soetamiseks hankida rahalisi vahendeid seab ohtu võõra vara säilivuse. Lisaks sellele arvestab kohus asjaolu, et R.I pani viimase talle etteheidetava väärteo toime 09.01.2015 – ajal, mil tema suhtes tegi kohus kohtuotsuse talle pikaajalise aresti määramise kohta ning ta oli apelleerinud kõrgemalseisvasse kohtusse määratud karistuse kergendamiseks.

Kohtuistungil ei väljendanud R.I mingil määral oma kahetsust tehtus ega avaldanud soovi lõpetada narkootiliste ainete tarvitamine, mistõttu ei välista kohus uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist isiku poolt ka peale aresti kandmiselt vabanemist. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale peab tulenevalt , et arutatavas asjas mõistetav karistus eripreventiivsetest eesmärkidest ja õiguskorra kaitsmise huvidest olema sanktsiooni ülemmääras.

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik R.I, kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas ning taotleb vähendamist karistuse . R.I

s märgib esitatud kaebuses, et ta pole otsusega nõus, kuivõrd kohus määra maksimaalse karistuse , kuigi ta palus, et nii palju pole vaja. Kohtunik ei

– 30 päeva aresti

pööranud seejuures piisavalt tähelepanu toimunule R.I möönab, et ta rikkus . seadust ja tarvitas narkootilisi aineid, kuid vaatamata sellele pole vaja määrata maksimaalset karistust, kuna talle on juba eelnevalt määratud 30 päeva aresti ja nüüd jälle 30 päeva aresti, kusjuures tal on ligi 40 sellist rikkumist. R.I märgib, et ta on ise süüdi, ka selles, et ta nüüd vanglas viibib, kuid pärast vabanemist tahab ta oma elu täielikult muuta ja asuda seaduskuulekale teele. R.I palub muuta karistusaja pikkust vähemalt poole võrra.

5. Kuivõrd R.I teatas ringkonnakohtule, et ei soovi kohtuistungil osaleda, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale -

ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja märgib oma seisukohas, et väärtegude toimepanemised 19.11.2014.a kell 01:35 ning 09.01.2015.a kell 13:37 R.I poolt on tõendatud väärteoasjade raames kogutud tõenditega, milleks on indikaatorvahendi kasutamise protokollid, joobeseisundi tuvastamise uuringuaktid, tunnistajate ütlused. Samuti on isik tunnistanud väärtegude toimepanemist. Väärteoasja raames kogutud tõenditega on saanud kinnitust, et R.I on manustanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta. Kaebaja on toonud oma kaebuses välja, et ei ole nõus kohtuotsusega, mis koostati 03.03.2015.a, kus määrati talle maksimaalne karistus ehk 30 ööpäeva aresti. Kaebuses on isik toonud välja seisukoha, et joobe tuvastamise aktides on isik tunnistanud narkootilise aine tarvitamist, kuid tarvitamine leidis aset enne kontrolli teostamist. Kaebaja taotleb kaebuses aresti päevade vähendamist.

Harju Maakohus on toonud välja väärteoasja nr 4-14-10226 kohtuotsuses 03.03.2015.a seisukoha, kus leiab, et R.I väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Väärteoasjades on joobeseisundi tuvastamise uuringutega tõendamist leidnud, et R.I esines narkojoove mõlemal korral. Mõlemal korral leiti analüüside tulemusena

R.I organismis narkootilist ainet-fentanüüli. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt isikul joobele viitavate tunnuste väljaselgitamisel avastati 19.11.2014.a süstlajälgi ja kergeid koordinatsiooni häireid, sama tuvastati ka 09.01.2015.a. Harju Maakohus on leidnud, et R.I tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Karistuse määramisel arvestas Harju Maakohus kergendavad ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti võeti arvesse isiku poolt varasemate samalaadsete süütegude toimepanemist. Lähtuvalt eelpooltoodule on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et R.I on korduvalt karistatud samalaadsete süütegude eest ning antud karistused ei ole isikut pannud seadusekuulekalt käituma. Samuti ei ole eelnevad karistused rahatrahvide ning aresti päevade näol mõjutanud R.I hoiduma süütegude toimepanemisest, siis määratud karistus

30 ööpäeva aresti vastavalt Harju Maakohtu kohtuotsusele on eripreventiivseid eesmärke täitev ning käesoleval hetkel kehtiva karistuspraktikaga kooskõlas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. R.I vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse määra osas, paludes karistust vähendada vähemalt poole võrra ehk seega mõista karistuseks arestina mitte rohkem kui 15 päeva. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse määra osas alust ei ole ning apellant ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida R.I-le mõistetud karistuse vähendamise. Nimelt on R.I kaebuses välja toonud vaid selle, et tema arvates on mõistetud 30 päevane arest liiga palju, seda enam, et - tal on eelnevalt le juba mõistetud 30 päevane arest. Ringkonnakohus osundab esmalt asjaolule, et maakohus on põhjendanud oma otsuses, miks tuleb R.I karistada arestiga ja miks tuleb R.I R.I-le etteheidetava karistada 30 päeva pikkuse arestiga. väärteo eest võib isikut karistada lisaks rahatrahvile ka arestiga. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. R.I puhul on tinginud karistuse mõistmise kõrgeimas määras asjaolu, et tegemist on isikuga, kellel on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja koguni 42 kehtivat väärteokaristust. Seega on R.I puhul tegemist isikuga, kes ei pea ühiskonnas valitsevaid reegleid mitte millekski ja kes ei suuda narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, millises asjaolus ei veena kohut ka R.I kaebuses to , soovib ta oma elu muuta ja asuda odud väide, et nüüd, pärast vanglast vabanemist seaduskuulekale teele, kuivõrd nagu R.I ka ise kaebuses kinnitas, on tal mitukümmend analoogset rikkumist ja vaatamata sellele, et tema suhtes on menetlused selliste rikkumist toimepanemises käimas, on ta jätkanud järjepidevalt selliste rikkumiste toimepanemist. Korduvalt on teda karistatud samaliigiliste väärtegude eest nii rahatrahvide (mis on tasumata) kui ka arestidega ajaliste kui ka pikemaajaliste arestidega , nii lühema . Kuivõrd aga lühemaajalised arestid ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, on ka mõistetud arestide määr aina suuremaks läinud teda on karistatud jõustunud otsuse alusel ka ,

24 päevase arestiga, mis ei suunanud V. Bekokonenkot aga samuti õiguskuulekale teele. Seega mõistis maakohus põhjendatult R.I-le aresti suuremas määras kui eelmistel kordadel ja karistas teda sellel korral arestiga 30 päeva, sest varasemad kergemad karistused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma ning temale maakohtu poolt käesoleval juhul mõistetud karistus – arest 30 päeva – vastab tema süü suurusele.

Seda enam, et antud juhul on R.I süüdi mõistetud kahes väärteoepisoodis. märgib küll, R.I et tal tuleb kanda ka eelnev 30- rest, kuid kohus juhib R.I päeva a tähelepanu sellele, et asjaolu,

et tal tuleb väidetavalt eelneva otsuse alusel ära kanda 30. päevane arest, viitabki sellele, et tegemist on isikuga, kes paneb vabaduses järjepidevalt toime süütegusid ning keda varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja seetõttu vaid karistus kõige raskemas määras on R.I-le tema poolt toimepandud süütegude eest karist varem kohaldatud karistused ei ole usena kohane, kuivõrd tema puhul täitnud KarS § 56

lõikes 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades R.I õigusrikkumiste korduvust ning samuti ka seda, et kergemad karistused ei ole tulemust andnud, tema suhtes

on põhjendatud aresti mõistmine

kõrgeimas määras Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on jälgitavalt põhjendatud .

karistusliigi ja -

määra valiku aluseks olevaid asjaolusid.

R R.I-le ingkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud,

- mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu ning otsuse tühistamiseks maakohtu poolt

mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg st 1 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus - - esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 03.03.2015 otsuse muutmata.

Urmas Reinola

Pavel Gontšarov Julia Katškovskaja

/allkirjastatud digitaalselt/