2-12-10152/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedSwedbank AS (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi Valentina Vladimirova (kostja I) ning Alla Taurinši (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt
Legislator headnote
AI generated2-12-10152/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Swedbank AS (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi Valentina Vladimirova (kostja I) ning Alla Taurinši (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-10152
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Valentina Vladimirova ja Alla Taurinš
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
3 195 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valentina Vladimirova apellatsioonkaebus
Alla Taurinši apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. märts 2015
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellandid (kostjad):
1. Valentina Vladimirova (isikukood XXXXXX)
2. Alla Taurinš (isikukood XXXXXX)
Vastustaja (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701),
esindaja Kaarel Teras
RESOLUTSIOON
Jätta
Valentina
Vladimirova
ja
Alla
Taurinši
apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
11. juuni 2014 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta
solidaarselt Valentina Vladimirova ja Alla Taurinši kanda.
2. Välja mõista Valentina Vladimirovalt ja Alla Taurinšilt
solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel
tasumisele kuulunud tasumata riigilõiv 150 eurot (ükssada
viiskümmend eurot).
Valentina Vladimirova ja Alla Taurinš peavad riigilõivu
tasumise kohustuse täitma käesoleva otsuse jõustumisest
alates 15 päeva jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt
käesolevale otsusele lisatud makseinfole, märkides makse
selgituseks „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-12-10152“.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
kassatsioonkaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega,
annab
kohus
mõistliku
tähtaja
pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Swedbank AS (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi Valentina Vladimirova (kostja I) ning Alla
Taurinši (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt
välja 6 390 eurot, viivise protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt
3 195 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku tasumiseni, jätta kõik
menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 479,33 eurot) ning
mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.07.2006 hageja ning kostjad laenulepingu nr XXXX, mille
kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 38 372 eurot. Lepingust tulenevate kostjate
kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile XXX tn X-X XXXX.
Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja saatis 30.06.2009 kostjatele lepingu
ülesütlemisteatise, milles hoiatas kostjaid, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hageja sunnitud
lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. 17.07.2009 teatises informeeris hageja kostjaid, et lõpetas
lepingu ühepoolselt 16.07.2009. Korteriomand müüdi hinnaga 21 282 eurot, millest läks maha
kohtutäituri tasu. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus 18 942,45 eurot ning
tasumata on 26 457,67 eurot. Hageja on nõuet vähendanud ning kostjate võlgnevus moodustab
6 390 eurot (põhiosa 3 195 eurot + intress 3 195 eurot).
2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt saatis hageja kostjatele lepingu
ülesütlemisteatise, kuid hageja ei ole pakkunud kostjatele võimalust läbirääkimisteks, et leida
võimalus kokkuleppele jõudmiseks (VÕS § 416 lg 2). Ei ole täidetud laenulepingu ülesütlemise
materiaalsed ja formaalsed eeldused. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega
vastuolus olev tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse,
mille käigus võõrandati kostjale I kuuluv korteriomand. Müük enampakkumisel oli ebaseaduslik.
Kostja I on esitanud hagi Harju Maakohtusse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas 11. juuni 2014 otsusega hagi, mõistis välja Valentina Vladimirovalt
ja Alla Taurinšilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks 6 390 eurot, viivise protsendina põhinõudest
(s.o EKP intress + 7% aastas summalt 3 195 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse
täieliku täitmiseni, hageja menetluskulu – hagiavalduselt tasutud riigilõivu 479,33 eurot ning
viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1
sätestatud määras. Kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate endi kanda.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus määranud asja lahendamiseks kirjaliku menetluse, kuna
hagi hind on 3195 eurot, koos kõrvalnõuetega 6390 eurot (TsMS § 404 lg 1). Kostja I teatas
27.05.2014, et ta vajab 09.06.2014 kohtuistungile tõlki ning 04.06.2014 teatasid kostjad, et nad ei
ole nõus kohtuotsuse väljakuulutamisega ilma kohtuistungi toimumiseta. Maakohus jättis kostjate
kirjad tähelepanuta, kuna andis kostjatele juba 2013. aasta alguses võimaluse oma seisukohtade ja
taotluste esitamiseks, mida kostjad ei teinud ei kohtu poolt määratud ajaks ega ka kohtuotsusele
eelneva aasta jooksul.
Ülesütlemisteates on hageja kostjatele teatanud, et „lisainfot oma võlgnevuste ja võimalike
kokkulepete saavutamise kohta saate alltoodud kontaktandmetel“. Kontaktandmed on hageja poolt
lisatud. Maakohus leidis, et nimetatud teade sisaldab piisavalt informatsiooni kostjate jaoks juhul,
kui nad oleksid ise olnud huvitatud kokkuleppe sõlmimisest. Krediidiandja poolt on täidetud VÕS
§ 416 lg-des 1 ja 2 sätestatud nõuded. 17.07.2009 kostjatele hageja poolt saadetud teatises on
kirjas, et leping on vastavalt 30.06.2009 hoiatusele üles öeldud ning hageja saab nõuda kogu võla
tasumist. Kostjatele on veel antud täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks enne
täitemenetluse algatamist. Maakohus viitas VÕS § 116 lg 2 p-le 5.
Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis püsiv põhiosavõlgnevus alates 20.02.2009 ning kostjad on pärast
nimetatud kuupäeva tasunud kokku vaid 58,07 eurot. Täielikult on tasumata võlgnevused
20.03.2009, 20.04.2009, 20.05.2009 ja 20.06.2009.
Maakohus leidis, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetlus on eraldiseisev menetlus,
millele seisukohtade ja vastuväidete esitamine ei ole käesoleva menetluse raames põhjendatud.
Harju Maakohus on 12. veebruari 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-56821 keeldunud hagi
menetlusse võtmisest.
TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostjate kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Alla Taurinš esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. juuli 2014 otsuse
tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud TsMS § 404 lg 3 alusel
kirjaliku menetluse korraldamise tühistama. Apellant ei teadnud ega pidanud teadma, et pank
pakub talle võimalust läbirääkimisteks ja vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 ei pidanud ka apellandiga
sarnane mõistlik isik sellest aru saama. Nimetatud asjaolu väljaselgitamine omab asja lahendamise
seisukohalt tähtsust ning selle väljaselgitamiseks pidi maakohus korraldama kohtuistungi;
2) on maakohus rikkunud materiaalõiguse normi. Juhul kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009
ülesütlemisavaldusega, siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei
saanud lõpetada veel täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009
teatisega. Kostja II ei ole vastavat ülesütlemisavaldust saanud ja hageja ei ole kohtule esitanud
ülesütlemisteadet, mis oleks kostjale II saadetud. Apellant ei ole maksete tasumisega viivituses.
Tema arvelduskontol oli vajalikul määral rahalisi vahendeid, pank oleks saanud vastava summa
tema kontolt maha võtta. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega vastuolus olev
tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse ning on oma
tegevusega põhjustanud kostjale I kahju. Kõik võimalikud kahjud peavad jääma hageja kanda.
5. Valentina Vladimirova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. juuli 2014
otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.
1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud TsMS § 404 lg 3 alusel
kirjaliku menetluse korraldamise tühistama. Apellant ei teadnud ega pidanud teadma, et pank
pakub talle võimalust läbirääkimisteks ja vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 ei pidanud ka apellandiga
sarnane mõistlik isik sellest aru saama. Nimetatud asjaolu väljaselgitamine omab asja lahendamise
seisukohalt tähtsust ning selle väljaselgitamiseks pidi maakohus korraldama kohtuistungi;
2) on maakohus rikkunud materiaalõiguse normi. Juhul kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009
ülesütlemisavaldusega, siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei
saanud lõpetada veel täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009
teatisega. Kostja II ei ole vastavat ülesütlemisavaldust saanud ja hageja ei ole kohtule esitanud
ülesütlemisavaldust, mis oleks kostjale II saadetud. Apellant ei ole maksete tasumisega viivituses.
Tema arvelduskontol olid vajalikul määral rahalisi vahendeid, et pank oleks saanud vastava
summa tema kontolt maha võtta. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega vastuolus
olev tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse ning on oma
tegevusega põhjustanud kostjale I kahju. Kõik võimalikud kahjud peavad jääma hageja kanda.
6. Swedbank AS palus jätta Valentina Vladimirova apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 alusel
läbi vaatamata. Swedbank AS vaidles apellatsioonkaebustele vastu.
Vastuväidete kohaselt:
1) ei ole maakohus menetlusõiguse normi rikkunud. Maakohus on õigesti jätnud kostjate poolt
27.05.2014 ja 04.06.2014 esitatud kirjad tähelepanuta, kuna kostjad ei esitanud oma taotlusi
tähtaegselt. Taotluste esitamiseks oli aega üle aasta. Kostjad üritasid venitada maakohtu menetlust.
Kostjatel oli piisavalt tagatud õigus oma seisukohtade esitamiseks;
2) ei ole maakohus materiaalõiguse normi rikkunud. Maakohus on õigesti tuvastanud laenulepingu
ülesütlemise ja muud sellega seonduvad asjaolud. Ei vasta tõele apellantide väited, et nad ei olnud
maksete tasumisega viivituses. Apellantide väited selle kohta, et kostja II arveldusarvel olid
rahalised vahendid olemas ning et kostja II ei ole ülesütlemisteatist kätte saanud, tuleb jätta TsMS
§ 633 lg 5 alusel tähelepanuta. Tähtkirja väljastusteatest nähtuvalt on kostja II 30.06.2009 teatise
02.07.2009 kätte saanud. Kostja II on ülesütlemisteatise kättesaamist maakohtus korduvalt
möönnud. Hageja on pakkunud kostjatele võimalust läbirääkimisteks (VÕS § 416 lg 2).
Täitemenetluse ebaseadusliku algatamisega seotud väited on vastustaja poolt ümber lükatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Valentina Vladimirova ja Alla Taurinši apellatsioonkaebus tuleb jätta
rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsus muutmata.
Kuna
apellantide
apellatsioonkaebustes
esitatud
põhjendused
kattuvad,
siis
käsitleb
ringkonnakohus neid koos.
Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu
otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Apellatsioonkaebuses ei ole muuhulgas vaidlustatud maakohtu poolt väljamõistetud võlgnevuse
ja viivise suurust ning ringkonnakohus ei kontrolli seega võlgnevuse arvestuslikku õigsust.
Ükski apellatsioonkaebustes esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise
aluseks.
8. Õige on apellantide seisukoht, et maakohus oleks pidanud antud tsiviilasjas kirjaliku menetluse
määramise tühistama.
Asja materjalide kohaselt on maakohus 10.01.2013 määranud, et asi lahendatakse TsMS § 404
lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, ning andnud tähtaja seisukohtade, tõendite ja taotluste
esitamiseks 31.01.2013 (tl 75). Kirjaliku menetluse määramisel on maakohus jätnud tähelepanuta
asjaolu, et kostjad olid oma kirjalikes vastustes maakohtule (esitatud 09.04.2012, tl 41-46)
märkinud, et soovivad asja arutamist kohtuistungil, s.o kostjad on taotlenud enda ärakuulamist
juba 09.04.2012 kirjalikes vastustes hagile. Seega ei võinud maakohus tulenevalt TsMS §-s 404
sätestatust määrata asjas kirjalikku menetlust.
Kostjate 04.06.2014 avaldused maakohtule, milles nad märgivad, et ei ole nõus kohtuotsuse
teatavaks tegemisega ilma kohtuistungi toimumiseta, on käsitletavad vastuväitena (TsMS § 333
lg 1) kohtu tegevuse kohta seoses sellega, et kohus teatas menetlusosalistele 20.03.2014, et
kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.06.2014 (tl 83).
Samas ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus rikkus eelnevalt viidatud protsessiõiguse norme,
on kostjad ära kuulatud ringkonnakohtu istungil ning maakohtu minetus on heastatud. Seetõttu ei
pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu.
9. Apellantide vastuväite kohaselt kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega,
siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei saanud lõpetada veel
täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009 teatisega.
Hageja 30.06.2009 kirja kohaselt (tl 17) anti kostjatele täiendav tähtaeg kuni 15.07.2009
võlgnevuse likvideerimiseks ning juhul, kui võlgnevust tähtpäevaks ei tasuta, siis ütles hageja
ennetähtaegselt laenulepingu üles. Hageja ei ole andnud 17.07.2009 kirjaga veelkord täiendavat
tähtaega 30.06.2009 kirjas nimetatud võlgnevuse tasumiseks, vaid on teatanud kostjatele
võlgnevuse suuruse seoses sellega, et hageja lõpetas ühepoolselt lepingu 16.07.2009, ning
kostjatele on antud tähtaeg kogu laenulepingu järgse võlgnevuse likvideerimiseks enne, kui hageja
võtab tarvitusele abinõud nõude rahuldamise saavutamiseks täitemenetluses või kohtumenetluses.
Seega teatas hageja kostjatele 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega laenulepingu tingimuslikust
erakorralisest ülesütlemisest ning 17.07.2009 andis hageja kostjatele laenulepingu erakorralisest
ülesütlemisest tulenevalt tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks.
10. Alusetu on apellantide väide, et kostja II ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud.
Ülesütlemisavaldus sisaldus hageja 30.06.2009 kirjas ning nimetatud kirja on kostja II kätte saanud
02.07.2009 ja kostjale I saab lugeda ülesütlemisavalduse kättetoimetatuks TsÜS § 70 alusel (tl 18).
Iseenesest on õige apellantide väide, et hageja ei ole maakohtule esitanud kostjale II saadetud kirja
koopiat, on vaid kostja II kinnitus (allkiri) kirja kättesaamise kohta. Samas aga nähtub esitatud
teatest, et kostja II on kinnitanud 30.06.2009 kirja kättesaamist.
11. VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
Hageja poolt kostjatele saadetud 30.06.2009 ja 17.07.2009 kirjades on tekst „Lisainfot oma
võlgnevuse ja võimalike kokkulepete saavutamise kohta saate alltoodud kontaktandmetel“. Seega
on hageja täitnud VÕS § 416 lg-s 2 sätestatu ning apellantide vastupidine väide on alusetu.
12. Paljasõnaline on apellantide väide, et nad ei olnud maksete tasumisega viivituses, sest nende
arvelduskontodel oli vajalikul määral rahalisi vahendeid ning hageja oleks saanud vastava summa
kontodelt maha võtta. Hageja vastuväite kohaselt ei olnud laenulepingus fikseeritud
arvelduskontodel, millelt toimus varaliste kohustuste täitmine, lepingu ülesütlemise aluseks olnud
maksete tasumiseks summasid ning seetõttu tekkis põhiosa võlgnevus ja intresside võlgnevus.
Oma vastuväite tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonidest
(tl 28-30).
Lähtudes eeltoodust on alusetu apellantide seisukoht, et laenulepingu ülesütlemine kostja poolt on
tühine, kuna puudus materiaalne eeldus ülesütlemiseks.
Siinkohal ringkonnakohus märgib, et kui kostja II arvelduskontol oli tõesti olemas laenusummad,
siis oli tal võimalik, saades 30.06.2009 laenulepingu ülesütlemisavalduse, helistada kirjas
märgitud telefoninumbril või saata e-kiri märgitud aadressil selgitamaks olukorda, kuid ta ei ole
seda teinud. Praegune vastuväide summade olemasolu kohta arvelduskontol on esitatud ilmse
hilinemisega, arvestades ka asjaolu, et laenulepingu tagatiseks olnud korteriomand on müüdud
enampakkumisel 24.01.2011.
13. Asjakohased ei ole apellantide väited, mis on esitatud seoses laenulepingu täitmiseks
läbiviidud täitemenetlusega ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
14. Kuna hagi rahuldatakse ja apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad menetluskulud
maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Menetluskulud ringkonnakohus jäävad TsMS
§ 171 lg 1 järgi samuti kostjate kanda.
Kostjad on saanud Tartu Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2014 määrusega menetlusabi ja nad on
vabastatud riigilõivu 150 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 5
kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi
rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Antud juhul on hagi
rahuldatud ja seega tuleb apellantidelt välja mõista riigituludesse 150 eurot.
Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on
tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes
kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt
kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast
tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja
menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud
menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja
jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks
sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Kuna antud asjas on tehtud kohtulahend enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel
kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson