Legislator Case Law & Legislation
2-12-10152/52 AI generated

2-12-10152/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-10152/52
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Swedbank AS (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi Valentina Vladimirova (kostja I) ning Alla Taurinši (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt

Legislator headnote

AI generated

2-12-10152/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Swedbank AS (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi Valentina Vladimirova (kostja I) ning Alla Taurinši (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt

Keywords

AI generated
bank account information banking documents banking system monitoring of bank accounts bank resolution bank charges
AI generated
2-09-9359/5
Hagiavalduse kohaselt kostja L V sõlmis pangaga 11.06.2007.a.
2-11-21049/4
Tartu Maakohtu menetluses on AS-i SEB Pank hagi Valeri Zahharovi vastu 57 604,31 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2-10-64980/10
22.12.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus M E vastu võlgnevuse, kokku summas 197 227 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2-10-23472/4
jaanuar 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Swedbank AS hagi Raivo Aan vastu 8 460.27 euro (132 374.47 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 7 540.46 eurot (117 982.51 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS, rk 10060701, Liivalaia 8, 15039 Tallinn; hageja esindaja Silva Kark, Rakvere 5, Jõhvi, 41592, silva.kark@swedbank.ee ; kostja Raivo Aan RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 1741 lg 1, 440 lg 1 ja 3, 445 lg 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista Raivo Aanilt (Aan) AS Swedbank kasuks 8 460 (kaheksa tuhat nelisada kuuskümmend) eurot 27 senti (132 374.47 krooni). Välja mõista Raivo Aanilt AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt 7 540.46 eurot (117 982.51 krooni) alates 14.05.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta Raivo Aan kanda. Välja mõista Raivo Aanilt AS Swedbank kasuks menetluskulud (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot 90 senti (12 500 krooni), millelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2-23-140905/11
Välja mõista kostjalt K. V.-lt hageja TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja K. V. vahel 30.05.2021 sõlmitud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-10152

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Valentina Vladimirova ja Alla Taurinš

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 195 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentina Vladimirova apellatsioonkaebus

Alla Taurinši apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24. märts 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kostjad):

1. Valentina Vladimirova (isikukood XXXXXX)

2. Alla Taurinš (isikukood XXXXXX)

Vastustaja (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701),

esindaja Kaarel Teras

RESOLUTSIOON

Jätta

Valentina

Vladimirova

ja

Alla

Taurinši

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu

11. juuni 2014 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

solidaarselt Valentina Vladimirova ja Alla Taurinši kanda.

2. Välja mõista Valentina Vladimirovalt ja Alla Taurinšilt

solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud tasumata riigilõiv 150 eurot (ükssada

viiskümmend eurot).

Valentina Vladimirova ja Alla Taurinš peavad riigilõivu

tasumise kohustuse täitma käesoleva otsuse jõustumisest

alates 15 päeva jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt

käesolevale otsusele lisatud makseinfole, märkides makse

selgituseks „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-12-10152“.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Swedbank AS (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi Valentina Vladimirova (kostja I) ning Alla

Taurinši (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt

välja 6 390 eurot, viivise protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt

3 195 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku tasumiseni, jätta kõik

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 479,33 eurot) ning

mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.07.2006 hageja ning kostjad laenulepingu nr XXXX, mille

kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 38 372 eurot. Lepingust tulenevate kostjate

kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile XXX tn X-X XXXX.

Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja saatis 30.06.2009 kostjatele lepingu

ülesütlemisteatise, milles hoiatas kostjaid, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hageja sunnitud

lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. 17.07.2009 teatises informeeris hageja kostjaid, et lõpetas

lepingu ühepoolselt 16.07.2009. Korteriomand müüdi hinnaga 21 282 eurot, millest läks maha

kohtutäituri tasu. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus 18 942,45 eurot ning

tasumata on 26 457,67 eurot. Hageja on nõuet vähendanud ning kostjate võlgnevus moodustab

6 390 eurot (põhiosa 3 195 eurot + intress 3 195 eurot).

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt saatis hageja kostjatele lepingu

ülesütlemisteatise, kuid hageja ei ole pakkunud kostjatele võimalust läbirääkimisteks, et leida

võimalus kokkuleppele jõudmiseks (VÕS § 416 lg 2). Ei ole täidetud laenulepingu ülesütlemise

materiaalsed ja formaalsed eeldused. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega

vastuolus olev tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse,

mille käigus võõrandati kostjale I kuuluv korteriomand. Müük enampakkumisel oli ebaseaduslik.

Kostja I on esitanud hagi Harju Maakohtusse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. juuni 2014 otsusega hagi, mõistis välja Valentina Vladimirovalt

ja Alla Taurinšilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks 6 390 eurot, viivise protsendina põhinõudest

(s.o EKP intress + 7% aastas summalt 3 195 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse

täieliku täitmiseni, hageja menetluskulu – hagiavalduselt tasutud riigilõivu 479,33 eurot ning

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus määranud asja lahendamiseks kirjaliku menetluse, kuna

hagi hind on 3195 eurot, koos kõrvalnõuetega 6390 eurot (TsMS § 404 lg 1). Kostja I teatas

27.05.2014, et ta vajab 09.06.2014 kohtuistungile tõlki ning 04.06.2014 teatasid kostjad, et nad ei

ole nõus kohtuotsuse väljakuulutamisega ilma kohtuistungi toimumiseta. Maakohus jättis kostjate

kirjad tähelepanuta, kuna andis kostjatele juba 2013. aasta alguses võimaluse oma seisukohtade ja

taotluste esitamiseks, mida kostjad ei teinud ei kohtu poolt määratud ajaks ega ka kohtuotsusele

eelneva aasta jooksul.

Ülesütlemisteates on hageja kostjatele teatanud, et „lisainfot oma võlgnevuste ja võimalike

kokkulepete saavutamise kohta saate alltoodud kontaktandmetel“. Kontaktandmed on hageja poolt

lisatud. Maakohus leidis, et nimetatud teade sisaldab piisavalt informatsiooni kostjate jaoks juhul,

kui nad oleksid ise olnud huvitatud kokkuleppe sõlmimisest. Krediidiandja poolt on täidetud VÕS

§ 416 lg-des 1 ja 2 sätestatud nõuded. 17.07.2009 kostjatele hageja poolt saadetud teatises on

kirjas, et leping on vastavalt 30.06.2009 hoiatusele üles öeldud ning hageja saab nõuda kogu võla

tasumist. Kostjatele on veel antud täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks enne

täitemenetluse algatamist. Maakohus viitas VÕS § 116 lg 2 p-le 5.

Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis püsiv põhiosavõlgnevus alates 20.02.2009 ning kostjad on pärast

nimetatud kuupäeva tasunud kokku vaid 58,07 eurot. Täielikult on tasumata võlgnevused

20.03.2009, 20.04.2009, 20.05.2009 ja 20.06.2009.

Maakohus leidis, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetlus on eraldiseisev menetlus,

millele seisukohtade ja vastuväidete esitamine ei ole käesoleva menetluse raames põhjendatud.

Harju Maakohus on 12. veebruari 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-56821 keeldunud hagi

menetlusse võtmisest.

TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostjate kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Alla Taurinš esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. juuli 2014 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud TsMS § 404 lg 3 alusel

kirjaliku menetluse korraldamise tühistama. Apellant ei teadnud ega pidanud teadma, et pank

pakub talle võimalust läbirääkimisteks ja vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 ei pidanud ka apellandiga

sarnane mõistlik isik sellest aru saama. Nimetatud asjaolu väljaselgitamine omab asja lahendamise

seisukohalt tähtsust ning selle väljaselgitamiseks pidi maakohus korraldama kohtuistungi;

2) on maakohus rikkunud materiaalõiguse normi. Juhul kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009

ülesütlemisavaldusega, siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei

saanud lõpetada veel täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009

teatisega. Kostja II ei ole vastavat ülesütlemisavaldust saanud ja hageja ei ole kohtule esitanud

ülesütlemisteadet, mis oleks kostjale II saadetud. Apellant ei ole maksete tasumisega viivituses.

Tema arvelduskontol oli vajalikul määral rahalisi vahendeid, pank oleks saanud vastava summa

tema kontolt maha võtta. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega vastuolus olev

tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse ning on oma

tegevusega põhjustanud kostjale I kahju. Kõik võimalikud kahjud peavad jääma hageja kanda.

5. Valentina Vladimirova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. juuli 2014

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud TsMS § 404 lg 3 alusel

kirjaliku menetluse korraldamise tühistama. Apellant ei teadnud ega pidanud teadma, et pank

pakub talle võimalust läbirääkimisteks ja vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 ei pidanud ka apellandiga

sarnane mõistlik isik sellest aru saama. Nimetatud asjaolu väljaselgitamine omab asja lahendamise

seisukohalt tähtsust ning selle väljaselgitamiseks pidi maakohus korraldama kohtuistungi;

2) on maakohus rikkunud materiaalõiguse normi. Juhul kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009

ülesütlemisavaldusega, siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei

saanud lõpetada veel täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009

teatisega. Kostja II ei ole vastavat ülesütlemisavaldust saanud ja hageja ei ole kohtule esitanud

ülesütlemisavaldust, mis oleks kostjale II saadetud. Apellant ei ole maksete tasumisega viivituses.

Tema arvelduskontol olid vajalikul määral rahalisi vahendeid, et pank oleks saanud vastava

summa tema kontolt maha võtta. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega vastuolus

olev tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse ning on oma

tegevusega põhjustanud kostjale I kahju. Kõik võimalikud kahjud peavad jääma hageja kanda.

6. Swedbank AS palus jätta Valentina Vladimirova apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 alusel

läbi vaatamata. Swedbank AS vaidles apellatsioonkaebustele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole maakohus menetlusõiguse normi rikkunud. Maakohus on õigesti jätnud kostjate poolt

27.05.2014 ja 04.06.2014 esitatud kirjad tähelepanuta, kuna kostjad ei esitanud oma taotlusi

tähtaegselt. Taotluste esitamiseks oli aega üle aasta. Kostjad üritasid venitada maakohtu menetlust.

Kostjatel oli piisavalt tagatud õigus oma seisukohtade esitamiseks;

2) ei ole maakohus materiaalõiguse normi rikkunud. Maakohus on õigesti tuvastanud laenulepingu

ülesütlemise ja muud sellega seonduvad asjaolud. Ei vasta tõele apellantide väited, et nad ei olnud

maksete tasumisega viivituses. Apellantide väited selle kohta, et kostja II arveldusarvel olid

rahalised vahendid olemas ning et kostja II ei ole ülesütlemisteatist kätte saanud, tuleb jätta TsMS

§ 633 lg 5 alusel tähelepanuta. Tähtkirja väljastusteatest nähtuvalt on kostja II 30.06.2009 teatise

02.07.2009 kätte saanud. Kostja II on ülesütlemisteatise kättesaamist maakohtus korduvalt

möönnud. Hageja on pakkunud kostjatele võimalust läbirääkimisteks (VÕS § 416 lg 2).

Täitemenetluse ebaseadusliku algatamisega seotud väited on vastustaja poolt ümber lükatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Valentina Vladimirova ja Alla Taurinši apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsus muutmata.

Kuna

apellantide

apellatsioonkaebustes

esitatud

põhjendused

kattuvad,

siis

käsitleb

ringkonnakohus neid koos.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses ei ole muuhulgas vaidlustatud maakohtu poolt väljamõistetud võlgnevuse

ja viivise suurust ning ringkonnakohus ei kontrolli seega võlgnevuse arvestuslikku õigsust.

Ükski apellatsioonkaebustes esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

8. Õige on apellantide seisukoht, et maakohus oleks pidanud antud tsiviilasjas kirjaliku menetluse

määramise tühistama.

Asja materjalide kohaselt on maakohus 10.01.2013 määranud, et asi lahendatakse TsMS § 404

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, ning andnud tähtaja seisukohtade, tõendite ja taotluste

esitamiseks 31.01.2013 (tl 75). Kirjaliku menetluse määramisel on maakohus jätnud tähelepanuta

asjaolu, et kostjad olid oma kirjalikes vastustes maakohtule (esitatud 09.04.2012, tl 41-46)

märkinud, et soovivad asja arutamist kohtuistungil, s.o kostjad on taotlenud enda ärakuulamist

juba 09.04.2012 kirjalikes vastustes hagile. Seega ei võinud maakohus tulenevalt TsMS §-s 404

sätestatust määrata asjas kirjalikku menetlust.

Kostjate 04.06.2014 avaldused maakohtule, milles nad märgivad, et ei ole nõus kohtuotsuse

teatavaks tegemisega ilma kohtuistungi toimumiseta, on käsitletavad vastuväitena (TsMS § 333

lg 1) kohtu tegevuse kohta seoses sellega, et kohus teatas menetlusosalistele 20.03.2014, et

kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.06.2014 (tl 83).

Samas ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus rikkus eelnevalt viidatud protsessiõiguse norme,

on kostjad ära kuulatud ringkonnakohtu istungil ning maakohtu minetus on heastatud. Seetõttu ei

pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu.

9. Apellantide vastuväite kohaselt kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega,

siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei saanud lõpetada veel

täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009 teatisega.

Hageja 30.06.2009 kirja kohaselt (tl 17) anti kostjatele täiendav tähtaeg kuni 15.07.2009

võlgnevuse likvideerimiseks ning juhul, kui võlgnevust tähtpäevaks ei tasuta, siis ütles hageja

ennetähtaegselt laenulepingu üles. Hageja ei ole andnud 17.07.2009 kirjaga veelkord täiendavat

tähtaega 30.06.2009 kirjas nimetatud võlgnevuse tasumiseks, vaid on teatanud kostjatele

võlgnevuse suuruse seoses sellega, et hageja lõpetas ühepoolselt lepingu 16.07.2009, ning

kostjatele on antud tähtaeg kogu laenulepingu järgse võlgnevuse likvideerimiseks enne, kui hageja

võtab tarvitusele abinõud nõude rahuldamise saavutamiseks täitemenetluses või kohtumenetluses.

Seega teatas hageja kostjatele 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega laenulepingu tingimuslikust

erakorralisest ülesütlemisest ning 17.07.2009 andis hageja kostjatele laenulepingu erakorralisest

ülesütlemisest tulenevalt tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks.

10. Alusetu on apellantide väide, et kostja II ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud.

Ülesütlemisavaldus sisaldus hageja 30.06.2009 kirjas ning nimetatud kirja on kostja II kätte saanud

02.07.2009 ja kostjale I saab lugeda ülesütlemisavalduse kättetoimetatuks TsÜS § 70 alusel (tl 18).

Iseenesest on õige apellantide väide, et hageja ei ole maakohtule esitanud kostjale II saadetud kirja

koopiat, on vaid kostja II kinnitus (allkiri) kirja kättesaamise kohta. Samas aga nähtub esitatud

teatest, et kostja II on kinnitanud 30.06.2009 kirja kättesaamist.

11. VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Hageja poolt kostjatele saadetud 30.06.2009 ja 17.07.2009 kirjades on tekst „Lisainfot oma

võlgnevuse ja võimalike kokkulepete saavutamise kohta saate alltoodud kontaktandmetel“. Seega

on hageja täitnud VÕS § 416 lg-s 2 sätestatu ning apellantide vastupidine väide on alusetu.

12. Paljasõnaline on apellantide väide, et nad ei olnud maksete tasumisega viivituses, sest nende

arvelduskontodel oli vajalikul määral rahalisi vahendeid ning hageja oleks saanud vastava summa

kontodelt maha võtta. Hageja vastuväite kohaselt ei olnud laenulepingus fikseeritud

arvelduskontodel, millelt toimus varaliste kohustuste täitmine, lepingu ülesütlemise aluseks olnud

maksete tasumiseks summasid ning seetõttu tekkis põhiosa võlgnevus ja intresside võlgnevus.

Oma vastuväite tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonidest

(tl 28-30).

Lähtudes eeltoodust on alusetu apellantide seisukoht, et laenulepingu ülesütlemine kostja poolt on

tühine, kuna puudus materiaalne eeldus ülesütlemiseks.

Siinkohal ringkonnakohus märgib, et kui kostja II arvelduskontol oli tõesti olemas laenusummad,

siis oli tal võimalik, saades 30.06.2009 laenulepingu ülesütlemisavalduse, helistada kirjas

märgitud telefoninumbril või saata e-kiri märgitud aadressil selgitamaks olukorda, kuid ta ei ole

seda teinud. Praegune vastuväide summade olemasolu kohta arvelduskontol on esitatud ilmse

hilinemisega, arvestades ka asjaolu, et laenulepingu tagatiseks olnud korteriomand on müüdud

enampakkumisel 24.01.2011.

13. Asjakohased ei ole apellantide väited, mis on esitatud seoses laenulepingu täitmiseks

läbiviidud täitemenetlusega ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

14. Kuna hagi rahuldatakse ja apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad menetluskulud

maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Menetluskulud ringkonnakohus jäävad TsMS

§ 171 lg 1 järgi samuti kostjate kanda.

Kostjad on saanud Tartu Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2014 määrusega menetlusabi ja nad on

vabastatud riigilõivu 150 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 5

kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi

rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Antud juhul on hagi

rahuldatud ja seega tuleb apellantidelt välja mõista riigituludesse 150 eurot.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kuna antud asjas on tehtud kohtulahend enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel

kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson