1-15-1299/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprillil 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-1299 Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava

ja Ivi Kesküla Kriminaalasi

J.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

5, 7, 8, 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.veebruari 2015 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav J.T , isikukood XXX;

kodakondsus:määratelemata; elukoht: xxxxx xxx xx-xx, xxxxxx-xxxxx (viibib Tallinna Vanglas); emakeel: vene keel; haridus: xxxxxxxxxx; töökohtei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral.

RESOLUTSIOON

Jätta J apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata .T .

Edasikaebamise ko

rd

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus adv okaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. on esitatud tema olles 25.03.2013 karistatud Viru J.T le süüdistus selles, et - maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, kella 13.00 ajal, viibides Jõhvis 11.07.2013 XXXXX XXX X asuva

maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil palus AV- mobiiltelefoni lt

Sony Xperia 25i väärtusega 170 eurot helistamiseks. Pärast seda, kui kannatanu andis nimetatud mobiiltelefoni J.T le helistamiseks, jättis J.T mobiilteledoni -

tagastamata ning lahkus sellega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas J.T kannatanule kahju summas 170 eurot.

Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajavahemikus november 2013 kuni 20.01.2014 xxxxx xxx xxx tungis ukseluku lõhkumise teel Jõhvis

asuvasse majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil UE- le

kuuluva vara kogusummas 805 eurot ning sellise tegevusega tekitas J.T kannatanule kahju summas 805 eurot. Samuti tema, olles 20.01.2014 karistatud Viru maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, seega isikuna, kes on paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 24.01.2014 kella 19.45 ajal, viibides Kohtla XXXXXXX XXX XXX asuvas AS le O kaupluses XXXXXX

– Järvel –

XXXXXXXXXX le , võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS –

O

kuuluva õhuvärskendaja Air Wick väärtusega 5, 74 eurot ning läbis kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 01.03.2014 kella 17.58 ajal, viibides Jõhvis – XXXX X asuvas R AS le kuuluvas kaupluses XXXXXXXXXXXX, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil –le kuuluvad üheksa R AS

pakendit lõhefileed koguväärtusega 18, 81 eurot ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Sellise tegevusega te

kitas J.T äriühingule kahju summas 18, 81 eurot.

Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos tuvastamata isikuga 10.03.2014 XXXXX XXX XX asuvas M kella 12.59 ajal, viibides Jõhvis

OÜ– , võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise le kuuluvas kaupluses XXXXXX

eesmärgil

– le kuuluva ühe pudeli alkohoolset jooki Jack Daniels väärtusega 24, 99 M

OÜ eurot. Seejärel lahkusis J.T ja kohtueelses menetluses tuvastamata isik nimetatud kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitasid J.T ja kohtueelses menetluses tuvastamata isik äriühingule kahju summas 24, 99 eurot.

Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos -ga GT

16.03.2014 kella 14.04 ajal, viibides Kohtla XXXXXXX XXX XX asuvas AS-le O

– Järvel kuuluvas kaupluses XXXXXX XXXXXXXXXX, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS– šokolaaditahvlit KALEV koguväärtusega 20 le O kuuluvad 15

eurot. Seejärel lahkusis J.T ja nimetatud kaubaga kauplusest, jättes kauba eest GT

tasumata. Sellise tegevusega tekitasid J.T ja äriühingule kahju summas 20 GT eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 06.04.2014 kella 18.45 ajal, viibides Jõhvis XXXXX XXX X asuvas AS le S – kuuluvas kaupluses, võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS–le S kuuluva pudeli alkohoolset jooki Aramis VSOP väärtusega 5 eurot ning läbis sellega kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 25.04.2014 kella 13.50 ajal, viibides Jõhvis

– le kuuluvas kaupluses, võttis sealt XXXXXXXXX X asuvas R AS

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil – R AS le kuuluva pudeli alkohoolset jooki Canadian Special Old väärtusega 14, 19 eurot ning läbis kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 31.07.2014 kella 18.47 ajal, viibide XXXX XX asuvas J

- kuuluvas kaupluses XXXXXX s Sillamäel TÜ , võttis sealt le

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil TÜ J

- kuuluva pudeli alkohoolset jooki le Old Captain väärtusega 9,99 eurot ning läbis sellega kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 16.08.2014 tuvastamata kellaajal, kuid mitte hiljem kui 19.50, viibides Tallinnas XXXX XXXXXX X asuvas A AS – le kuuluvas kaupluses XXXXXXXX, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS – kuuluvad iPhone 5 kaaned väärtusega 24, 9 eurot ning lahkus kauplusest, le A

jättes nimetatud kaante eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

S 16.08.2014 kella 19.50 amuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajal, viibides Tallinnas XXXX XXXXX X asuvas TK toiduosakonnas, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS – kuuluva pudeli likööri Meukow le K Xpresso väärtusega 20, 95 eurot ning läbis kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

S 18.08.2014 kella 11.03 amuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajal, viibides Tallinnas X asuvas AS le R kuuluvas kaupluses XXXXXXX XXX –

XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX sja ebaseadusliku omastamise , võttis sealt võõra vallasa

eesmärgil AS – kuuluva pudeli likööri Vana Tallinn väärtusega 18, 59 eurot ning läbis le R sellega kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu.

S 19.08.2014 kella 10.02 amuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajal, viibides Tallinnas XXXXXXXXXXXX XX asuvas AS le S kuuluvas kaupluses S – , võttis

sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS– kuuluva pudeli likööri l S e

Vana Tallinn Signa väärtusega 24, 9 eurot ning läbis sellega kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime s 23.08.2014 kella 13.00 üstemaatiliselt, uuesti,

ajal, viibides Tallinnas XXX XX asuvas AS R kuuluvas kaupluses XXXXXXXXXXXX, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS – le R kuuluva pudeli likööri Jägermeister väärtusega 17, 49 eurot ning läbis kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

S 27.08.2014 kella 11.34 amuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajal, viibides Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvas AS le O kuuluvas kaupluses XXXXXX –

XXXXXXXXXX le , võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS – O kuuluva kauba ning lahkus nimetatud kaubaga koguväärtuses 43, 02 eurot kauplusest, jättes selle eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas J.T kannatanule kahju summas 43,

02 eurot.

S 30.08.2014 kella 09.03 amuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajal, viibides Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvas R AS–le kuuluva kauplusest, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS–le R kuuluvad kolm pudelit alkohoolset jooki Red Label koguväärtusega 41, 97 eurot ning läbis kassade rivi, jättes kauba eest tasum

ata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 04.09.2014 kella 14.41 ajal, viibides Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvas S AS le kuuluvas ostukesku – ses, võttis

sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

– le kuuluva ühe pudeli S AS alkohoolset jooki viin Absolut väärtusega 52 eurot ning väljus ostukeskusest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Seega J.T võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ja mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt ja sisse tungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas

199 lg 2 p 5, 8,

J.T süüdi KarS § järgi

(25.03.2013, november 2013 kuni 20.01.2014 episoodides karistuseks 6 kuud ja mõistis

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks ti

karistuseks

4 kuud vangistust. mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus

5 kuud ning loeti karistus kantuks. Samuti tunnistati J.T süüdi KarS § 199 lg 2 p

7, 9 järgi 24.01.2014, 01.03.2014, 10.03.2014, 16.03.2014, 16.03.2014, 06.04.2014,

25.04.2014, 31.07.2014, 16.06.2014, 16.08.2014, 18.08.2014, 19.08.2014, 23.08.2014,

27.08.2014, 30.08.2014, 04.09.2014 episoodides ning mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati eelvangistuses viibitud aeg 17 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 11 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.09.2014.a. Sama otsusega rahuldati tsiviilhagid. KrMS § 175; § 180 alusel mõisteti välja J.T lt menetluskulud: -

sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 360 eurot, koopiate kulu 1 euro riigi tuludesse. Kohustati

J.T tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 78,83 eurot.

APELLATSIOON:

3. esitas apellatsiooni, les taotleb menetluskulude tasumise aja pikendamist J.T mil

või o jätmist Oma taotlust põhjendab J.T saliselt riigi kanda . sellega, et 12 kuu jooksul ei jõua kõiki menetluskulusid tasuda. Vanglas on peaaegu võimatu leida tööd ning kui saabki tööd, siis tasu on väike. Samuti tuleb tasuda ka tsiviilhagid. Peale vabanemist karistuse kandmiselt jääb maksmiseks aega 5 kuni 6 kuud ning seega peaks leidma koheselt töökoha, kuid ilmselgelt ei saa see olema kerge.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leia ning b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkollee -1-1-64-11; 3-1- gium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist

menetluskulude os . as Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Esiteks mä KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse rgib kohtukolleegium, et kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille lg 1 sätestab üheselt, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest. KrMS § 417 lg s 3 viidatakse KrMS § - -le 424, siis saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega seadus ei võimalda menetluskulude tasumise tähtaega määrata kauemaks kui üks aasta. Vaid pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist on tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1- 1-2-12 tooduga. Teiseks tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesoleval juhul ei ole J.T esitanud mingeid tõendeid enda varatuse kohta ning ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud.

Soov tsiviilhagid, ei o riigi kanda. Menetluskulude hüvitada le aluseks jätta menetluskulud täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s tasuda menetluskulud t võimalust

isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-105-12. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et J.T esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et J.T töötas mitteametlikult ning samuti on ta ka peale vabanemist (kd 3 lk 55 Kolleegium leiab, et veendunud, et läheb tööle ).

J.T lt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid -

sundraha, r tasu ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale iigi õigusabi osutanud kaitsja

koopia tegemise kulud. M ohtu istungil ei ole ega tema kaitsja taotlenud aak J.T

menetluskulude ega menetluskulude tasumise ajatamist (kd 3 lk 50- osalist riigi kanda jätmist

56). Samas on nii vangistuse ajal maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega kui ka peale vangistusest vabanemist ning andnud seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukolleegium peab vajalikuks ka veel märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tule § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. b juhindudes KrMS

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla