2-13-2981/40 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. aprillil 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-2981

Kohtuasi

XXX(õiguseellane XXX) hagi XXX vastu korteriomandi

üleandmiseks

ja

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

tahteavalduse andmise tuvastamiseks

Hagihind

25 000 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja:

XXX(isikukood

XXX,

postiaadress

XXX)

lepinguline esindaja Marko Woronowicz

Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX), lepingulised

esindajad Danil Lipatov ja Oksana Smirnova

Kohtuistungi aeg

18. märts 2015

Resolutsioon

1. Jätta XXX(õiguseellane XXX) hagi XXXvastu

korteriomandi

üleandmiseks

ja

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

tahteavalduse

andmise

tuvastamiseks

rahuldamata

2. Tühistada hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna

kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale omandiõiguse ülekandmist

tagav eelmärge XXX (isikukood XXX) kasuks

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse, selle täienduste ja täpsustuste kohaselt kinkis XXX talle kuuluva korteriomandi

asukohaga Tallinn, XXX(kinnisturegistri registriosa nr XXX) 03.05.2006 kostjale notariaalse

lepinguga.

2. Lepingus märgiti ära alljärgnevad kostja kui kingisaaja kohustused: kingisaaja kohustub

eluaegselt kinkijat tasuta toitlustama, põetama ja hooldama kinkijat viisil, mida võib mõistlikult

oodata tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise elukorralduse põhjal, sealhulgas tegema

kinkija kodus majapidamistöid ja koristama vähemalt üks kord nädalas, pesema kinkija pesu

vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, käima poes ja varustama kinkijat toiduainetega kinkija

kulul kolm korda nädalas, valmistama kinkijale süüa, tasuma vastavalt kinkija kodused arved

kommunaalteenuste eest kinkija kulul, tagama kinkija haiguse korral vajaliku hoolitsuse ja

tervishoiuteenuse, osutamise ning põetamise kinkija kodus välja arvatud juhud kui kinkija vajab

haiglaravi, samuti varustama kinkijat ravimitega kingisaaja kulul ulatuses, mida võiks kinkija

kingisaajalt mõistlikult oodata. Kingisaaja kohustub vajadusel teostama lepingu esemes omal

kulul kapitaalremonti ning vee avarii korral tagama omal kulul avariiolukorra kõrvaldamise.

3. Kostja ei täitnud alates 2010. aasta keskpaigast punktides 1-10 märgitud kohustusi, mille tõttu

XXX taganes kinkelepingust 21.12.2011 notariaalselt tõestatud avaldusega nr XXX. Kostjale

tehti ettepanek korteriomandi üleandmiseks 11.01.2012, kuid kostja asjaõiguslepingut sõlmima

ei ilmunud. Samuti ei ole kostja taganemisavaldusele vastanud. XXX andis kostjale kohustuste

täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja vaatamata sellel oma kohustusi täitma ei asunud ega

korteriomandit elamisväärseks ei muutnud.

4. Hageja arvates hoidub kostja sihilikult kõrvale lepinguga võetud kokkulepete ja kohustuste

täitmisest. Selliselt ei ole XXX võimalik elada oma kodus aadressil Tallinn, XXX, vaid ta on

sunnitud elama ajutiselt oma poja XXX üürikorteris aadressil XXX, mille XXX üüris Vasalemma

Vallalt. Üürikorter asus XXX poja ja tema naise XXX elukoha lähedal XXX), mis tagas XXX

lähedaste poolt vajaliku hoolitsuse.

5. XXX kinkis oma korteriomandi kostjale heas usus eeldades ise hakkama saada ja tagada endale

korteriomandi kinkimisega vajalik hoolitsus ning ülalpidamine elupäevade lõpuni kostja poolt.

6. Kostja ei ole peale korteriomandi kinkimist XXX suhtes ülesse näidanud mingit huvi, samuti

on kostja kõik oma kohustused hageja suhtes jätnud täitmata, millega on näidanud üles jämedat

tänamatust ja hoolimatust.

7. XXX on kinkelepingust taganenud ning nõuab kingitud eseme alusetu rikastumise sätete alusel

kostjalt välja. Hageja palub tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu

kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosast nr XXX senise omanikukande kustutamiseks

ning hageja omanikuna sisse kandmiseks.

Kostja vastuväited

8. Kirjalikus vastuses ei vaidlusta kostja notariaalse kinkelepingu sõlmimist ega seda, et

kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja vaidleb lepingust taganemise

kehtivuse üle, s.t. kas on täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused.

9. Kostja ei ole nõus hagiavaldusega selles, et ta ei käitunud XXX suhtes heauskselt ega täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi. XXX ja kostja olid naabrid, kes elasid mitu aastat koos XXX

elamus samas trepikojas. Seoses XXX haigusega tekkisid tal raskused iseseisvalt oma eluga

toimetulekuks. Kostja ja tema tütar XXX aitasid XXX pikka aega tasuta, kuid XXX tervisliku

seisundi tõttu ei saanud selline olukord jääda alaliselt kestma. Kinkelepingu sõlmimise initsiatiiv

tuli XXX ning alates sellest momendist asus kostja koos oma tütrega täitma lepingujärgseid

kohustusi.

10. Kostja täitis kõiki oma lepingujärgseid kohustusi kohusetundlikult – XXX pesti regulaarselt

kord nädalas, jälgiti hügieeni, lõigati küüsi, regulaarselt vahetati aluspesu (kuna tal oli pidamatus,

kuid pamperseid kandmast ta keeldus). Tema pesu ja voodipesu pesti vastavalt vajadusele. Kostja

on eakas inimene ega eita, et keeruliste, raskete protseduuride teostamiseks kaasas ta oma tütre.

Korterit koristati regulaarselt kord nädalas, igapäevaselt pesti nõusid, valmistati toitu, hoolitseti

kassi eest hageja viibimise ajal haiglas, regulaarselt ja vastavalt vajadusele osteti toiduaineid.

Korteris oli remondi teostamine raskendatud, kuna XXX elas sees. Kostja tegeles korteri

väikeremonditöödega selle korras hoidmiseks.

11. Kostja jätkas XXX eest hoolitsemist kuni novembrini 2011 ning XXX ei olud temale

pretensioone. Novembris 2011 ilmusid välja mõned XXX sugulased, kes võtsid ta enda juurde

ja hakkasid nõudma kostjalt XXX korteriomandi tagastamist ning üritasid pääseda omavoliliselt

korterisse. Sugulased viisid XXX ära, võttes kaasa kõik tema asjad. Pärast seda ei ole kostjal

XXX kohta mingeid andmeid. Mitu korda üritas XXX saada ühendust kostja tuttavatega telefoni

teel, kuid nende kõned katkesid kohe seletamatutel põhjustel ja sidet taastada oli võimatu. XXX

äraoleku ajal teostas ta korteris XXX sanitaarremondi. Kostja eeldab, et XXX ise ei oma

puutumust hagiga ning, et tal ei olnud kostjale pretensioone.

12. Kostja ei nõustu, et ta näitas oma käitumisega üles kinkija vastu jämedat tänamatust, kuna ta

abistas ja toetas XXX , mis katkes XXX või tema sugulastest tulenevatel põhjustel. Kostja on

seisukohal, et hageja väited ebapiisava abistamise kohta ei ole leidnud tõendamist.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et

•

XXX ja kostja sõlmisid 03.05.2006 notariaalselt tõestatud kinkelepingu nr XXX, millega

XXX kinkis endale kuuluva korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX(kinnisturegistri registriosa

nr XXX) kostjale,

•

et kinkelepingus lepiti kokku kostja kui kingisaaja kohustused selles, et kostja kohustus

XXXd eluaegselt tasuta toitlustama, põetama ja hooldama viisil, mida võib mõistlikult oodata

tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise elukorralduse põhjal, sealhulgas tegema XXX

kodus majapidamistöid ja koristama vähemalt üks kord nädalas, pesema XXX pesu vähemalt üks

kord kahe nädala jooksul, käima poes ja varustama XXXd toiduainetega XXX kulul kolm korda

nädalas, valmistama XXXle süüa, tasuma XXX kodused arved kommunaalteenuste eest XXX

kulul, tagama XXX haiguse korral vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuse, osutamise ning

põetamise XXX kodus välja arvatud juhud kui XXX vajab haiglaravi, samuti varustama XXXd

ravimitega kostja kulul ulatuses, mida võiks XXX kingisaajalt mõistlikult oodata. Kingisaaja

kohustub vajadusel teostama lepingu esemes omal kulul kapitaalremonti ning vee avarii korral

tagama omal kulul avariiolukorra kõrvaldamise,

•

et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud.

14. Pooled vaidlevad kinkelepingust taganemise kehtivuse üle, s.t. kas kostja on käitunud viisil,

mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganemiseks.

15. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p 1-3

ettenähtud juhtudel.

VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud

kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Eelnimetatud sätetes märgitud

eelduste olemasolu tuleb tõendada hagejal kui kinkijal.

16. Kohtuistungil tunnistajate ja poolte vande all antud ütlused kostja lepingust tulenevate

kohustuste täitmise kohta XXX eest hoolitsemisel, toitlustamisel, koduste majapidamistööde

tegemisel, tervise eest hoolitsemisel jms on vastuolulised.

Hageja XXXvande all antud ütlustest (II kd, lk 53) ning tunnistajate XXX(II kd, lk 5051), XXX

(II kd, lk 58), XXX(II kd, lk 60) ja XXX(II kd, lk 62) ütlustest nähtub, et XXX külastades nägid

nad, et korter oli must ja koristamata, põrandal olid tolmurullid, wc-ämber oli voodi kõrval uriini

täis ja haises, voodipesu oli määrdunud, uriinist märg ja roojaplekkidega. Köök oli samuti must,

hallitas, kraanikausis olid pesemata nõud, pliidil põhjakõrbenud toiduga kastrulid, külmkapis

süüa ei olnud. Kogu korter haises. XXX liikus korteris esialgu tooli abil, hiljem ta voodist välja

ei saanud, kusjuures ta oli ise ka pesemata, juuksed rasused.

17. Eelnimetatud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus selles osas, mis puudutas XXX

sugulaste külaskäikude sagedust.

Nii nähtub tunnistajate XXX ja XXX ütlustest, et sugulased külastasid XXX 4-6 korda aastas,

XXX ja XXX ütluste kohaselt käis poeg XXX XXX külastamas igal nädalal.

18. Hageja vande all antud ütluste ja eelnimetatud tunnistajate ütlustega on vastuolus kostja XXX

vande all antud ütlused (II kd lk 55-56) ning tunnistajate XXX (II kd lk 64), XXX (II kd, lk 68),

XXX (II kd, lk 70-71), XXX (II kd, lk 73) ja XXX (II kd lk 75) ütlused, millest nähtub, et

sugulased üldse ei külastanud XXX ega hoolitsenud tema eest, et tunnistajad ei teadnudki

sugulaste olemasolust, et kostja hoolitses XXX eest hästi, käis poes, tegi talle sooja sööki ja

varustas toiduainetega, tegi tema korteris majapidamistöid, tühjendas voodi kõrval olevat WC-

ämbrit, koristas vähemalt korra nädalas, pesi koos tütrega XXX pesu ja vahetas voodipesu, aitas

korraldada XXX kommunaalteenuste arvete tasumise otsekorralduste alusel, tõi raha pangast

välja ja andis selle XXX ning vajadusel viis XXX arsti juurde. Pärast XXX korterist äraviimist

tasus kostja korteri hoolduse ja teenuste eest enda pangaarvelt (I kd lk 124-126).

19. Hoolimata suurtest vastuoludest poolte vande all antud ütlustes ja tunnistajate ütlustes, saab

kohus tõenditest kogumis lugeda tõendatuks, et XXX ei olnud viimastel eluaastatel oma tervise

ja piiratud liikumise tõttu võimeline minema korterist välja selleks, et ajada oma asju ja teha

selliseid igapäevaeluks vajalikke toiminguid nagu võtta pangaautomaadist välja pensioniraha,

osta poest toitu või apteegist ravimeid, käia arsti juures. Samuti ei olnud ta võimeline enam ise

toitu valmistama, pesu pesema, korterit koristama, enda hügieeni eest hoolitsema vms.

20. Kohus saab lugeda tõendatuks ka selle, et hageja ja teised XXX sugulased ei hoolitsenud

igapäevaselt tema toimetuleku eest, sest külastasid teda üsna harva. Järelikult kui nendel harvadel

külaskäikudel ka koristati XXX korterit, toodi süüa või vahetati tema voodipesu, siis ilmselgelt

ei tulnud XXX vahepealsel ajal toime ilma kostja abita tema enda või oma korteri eest

hoolitsemisel, pesu pesemisel ning toidu, ravimite ja muu igapäevaeluks vajalikuga varustamisel.

21. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt tegi ta XXX korteris remondi, kui XXX viidi sugulaste

juurde. Et korteris on tehtud remont tõendavad arved ja tšekid ehitusmaterjalide ostmise kohta (I

kd lk 108-123) ja fotod korterist (I kd lk 153-160). Seega saab eelnevate tõenditega lugeda

tõendatuks, et kostja täitis korteris remondi tegemise kohustuse.

22. Seega asub kohus asjas kogutud tõenditele kogumis tuginedes seisukohale, et hageja ei ole

veenvalt tõendanud hagi aluseks olevat asjaolu, et kostja jättis aastatel 2010-2011 täitmata kõik

kinkelepingus võetud kohustused näidates sellega üles jämedat tänamatust XXX vastu.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

23. Kohus tagas 14.02.2013 kohtumäärusega hageja taotluse alusel hagi ja määras hagi

tagamiseks kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri

registriosa nr XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale omandiõiguse ülekandmist

tagav eelmärge XXX (isikukood XXX) kasuks.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

Seega tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis Harju

Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX

kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale omandiõiguse ülekandmist tagav eelmärge

XXX (isikukood XXX) kasuks tühistada.

Menetluskulude jaotus

23. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hagimenetluse kulud

täies ulatuses hageja kanda. Pooled taotlesid 18.03.2015 toimunud kohtuistungil menetluskulude

väljamõistmist pärast kohtuotsuse jõustumist.

24. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

25. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/