Legislator Case Law & Legislation
3-15-886/5 AI generated

3-15-886/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-886/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 07.04.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba seada hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) KLM Tornimäe OÜ kinnistule registriosa numbriga 3817801, asukohaga Wismari tn 24-9, Tallinn, summas 16 343,09 eurot.

Legislator headnote

AI generated

3-15-886/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui KLM Tornimäe OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 16 343,09 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt 2 tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage maximum and minimum prices capacity to incur bill liability bank charges letter of credit reimbursement of costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-886 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus KLM Tornimäe OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kristi Veskus Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – KLM Tornimäe OÜ Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmist KLM Tornimäe OÜ (registrikood 12344058) omandis olevale 29/1112 suurusele kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga 3817801, asukohaga Wismari tn 24, Tallinn, summas 16 343,09 eurot.

2. Toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte KLM Tornimäe OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 07.04.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba seada hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) KLM Tornimäe OÜ kinnistule registriosa numbriga 3817801, asukohaga Wismari tn 24-9, Tallinn, summas 16 343,09 eurot.

1.1. Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur 24.10.2013 korralduse nr 12.2-3/18772-1 alusel KLM Tornimäe OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust äriühingu poolt septembris 2012 soetatud kinnistu aadressiga Wismari tn 24-9, Tallinn, osas. KLM Tornimäe

3-15-886 2(5) OÜ asutati 11.09.2012 ja oli 12.09.2012–27.08.2014 käibemaksukohustuslane. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist MTA 22.08.2014 otsusega, sest ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Äriühing soetas kohe pärast asutamist ühetoalise eluruumi. Maksuhaldurile antud selgituse kohaselt kavatses äriühing hakata seda kasutama kontorina. Maksuhaldur tuvastas 29.10.2013 vaatlusel, et tegemist on eluruumiga. Äriühing deklareeris september 2012 kuni september 2013 sisendkäibemaksu kokku summas 13 475,64 eurot. Nimetatud summa on kujunenud korteri soetuse ja sisustuskuludelt tasutud käibemaksust

13 419,01 eurot ning sõiduautoga seotud kulutustelt tasutud käibemaksust 56,63 eurot. Maksuhaldur jõudis kontrolli käigus järeldusele, et korteri soetuse ja sisustuskuludelt tasutud käibemaks ei kuulu mahaarvamisele äriühingu sisendkäibemaksuna, kuna arvele ostjana märgitud KLM Tornimäe OÜ ei ole tegelik soetaja. Tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et äriühing oleks ettevõtlusega tegelenud ning et korter ja sellega seotud kulutused oleks tehtud äriühingu ettevõtluse tarbeks. Osaühing asutati eesmärgil vormistada näilikult korteri ja selle sisustuse soetus äriühingu nimel, võimaldamaks sisendkäibemaksu maha arvata. Tegelikult on korteri ostjaks Kristel Helina Loo eraisikuna. KLM Tornimäe OÜ juhatuse liikme Kristel Helina Loo kasutas äriühingu pangakontot oma isiklike rahaliste vahendite paigutamiseks kinnisvarasse, jätmaks muljet, et tegemist on äriühingu poolt ettevõtluse raames tehtud tehingutega. MTA-le ei ole esitatud ühtegi tõendit, et KLM Tornimäe OÜ juhatuse liikme isiklikku sõidukit oleks kasutatud äriühingu ettevõtluse tarbeks, seega puudub osaühingul alus sisendkäibemaksu hulgas kajastada sõiduautoga seotud kulusid. Samuti on äriühingu arvete alusel Koduhooldus OÜ ja AS DNB Pank poolt tasutud 5000 euro näol tegemist Kristel Helina Loole makstud töötasu ja tasuga Kristel Helina Loo isikliku parkimiskoha kasutamise eest. Ka nimetatud tehingud tehti jätmaks muljet KLM Tornimäe OÜ ettevõtlusega tegelemise kohta. Seega ei olnud KLM Tornimäe OÜ-l õigust esitada arveid ja deklareerida uuritaval perioodil käivet 5000 eurot ning sellelt ei kuulu arvestamisele ega tasumisele käibemaks 1000 eurot. KLM Tornimäe OÜ deklaratsioonide korrigeerimise tulemusel tuleb riigile tagastada 12 475,64 eurot (13 475,64 - 1000), mille äriühing on alusetult sisendkäibemaksu hulgas maha arvanud ja riigilt enammakstud käibemaksuna tagasi saanud.

1.2. KLM Tornimäe OÜ poolt äriregistrile esitatud 2013. a majandusaasta aruande kohaselt oli KLM Tornimäe OÜ aruandeaasta kasum 735 eurot. Kontrolli raames esitatud pangakontode väljavõtete alusel oli 29.10.2013 seisuga äriühingu pangakontol 302,21 eurot. Lisaks on KLM Tornimäe OÜ esitanud pangakonto väljavõtted äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames, millest nähtub et 17.01.2014 seisuga oli ühel kontol 49,37 eurot ja teisel kontol 0,71 eurot. Ühelt kontolt nähtub, et enne Wismari tn 24-9 korteri kommunaalkulude maksmist on juhatuse liige Kristel Helina Loo kandnud äriühingule raha selgitusega „laen“. Lisaks nähtub äriühingu 2013. a oktoobrikuu pangakontolt, et sinna on laekunud raha AS-lt DNB Pank

300 eurot ning seda on kasutatud 100 euro väärtuses Wismari tn 24-9 korteri kommunaalmaksete maksmiseks ning ülejäänud 200 eurot on pangakontolt väljavõetud selgitusega „laenu tagastus“. Maksuhalduril puudub taotluse esitamise seisuga osaühingu arvelduskonto jääk, mistõttu ei ole võimalik hinnata äriühingu arvelduskontol oleva raha seisu. Kogutud materjalist järeldub, KLM Tornimäe OÜ-l puudusid kogu käibemaksuregistris olemise aja jooksul rahalised vahendid ja tegevust finantseeriti Kristel Helina Loo rahalistest vahenditest. Seisuga 07.04.2015 on KLM Tornimäe OÜ ettemaksukontol 1009,53 eurot. Arvestades, et enamik ettemaksukontole vabanenud rahast on deklareeritud alusetult, nõuab maksuhaldur selle maksukohustuslaselt tagasi. Eelnevast tulenevalt ei pruugi maksuotsusega KLM Tornimäe OÜ-le täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma määramise korral äriühingul olla piisavalt rahalisi vahendeid nõutu tasumiseks. Seisuga 07.04.2015 kuulub KLM Tornimäe OÜ-le küll korter aadressil Wismari tn 24-9, Tallinn, kuid ei ole välistatud, et KLM Tornimäe OÜ võib talle kuuluva kinnisasja enne kontrolli lõppu võõrandada, kuna kinnisasi on

3-15-886 3(5) www.uusmaa.ee veebilehelt leitava kuulutuse järgi müügis. KLM Tornimäe OÜ ei oma laevu, sõidukeid ega väärtpaberikontosid.

1.3. Kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks on MTA hinnangul sobivaks täitetoiminguks KLM Tornimäe OÜ kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine, sest see aitab tagada maksuotsusega määratava maksukohustuse sissenõudmist äriühingult. Arvestades vaidlusaluse korteri müügihinda (99 000 eurot) ja antud piirkonnas müüdud korteriomandite keskmist ruutmeetri hinda (2269,01 eurot), võib korteri reaalne müügihind olla 86 031,06 eurot. Arvestades asjaolu, et kontrolli käigus on tuvastatud äriühingu ettevõtlusega mittetegelemine ja äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtlusega tegelemise tõendamatuse tõttu, ei piira maksuhalduri täitetoimingute tegemine alusetult tagastatud käibemaksu tagasisaamise tagamiseks KLM Tornimäe OÜ majandustegevust.

1.4. Tagada tuleb ka täitemenetlusega kaasnevaid täitekulusid, hüpoteegi sissekandmisest ning tagasiloovutamisest tekkivaid kulusid, notaritasu, kinnistamislõivu ning muid vara realiseerimisega seonduvaid kulusid. Menetluse alustamise tasu on 15,97 eurot, kohtutäituri põhitasu on 9,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 1182 eurot. Seega antud juhul on kohtutäituri põhitasu suurus 1182 eurot. Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest küsitakse täitetoimingu lisatasu kuni 3% vara müügihinnast. Arvestades müügihinda 86 031,06 eurot, oleks lisatasu 2580,93 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks maksimaalselt 3778,90 eurot (15,97 + 1182 + 2580,93) ehk 30,29% nõude summast. Sundtäitmiskulude suurus 31% summas 3867,45 eurot (12 475,64 x 0,31) on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne.

1.5. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui KLM Tornimäe OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 16 343,09 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt 2 tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3-15-886 4(5) Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Maksuhaldus algatas 24.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/18772-1 üksikjuhtumi kontrolli KLM Tornimäe OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks seonduvalt äriühingu omanduses oleva Wismari tn 24-9, Tallinn kinnistuga. Kohtule esitatud taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on maksuhalduri eesmärgiks kohustada KLM Tornimäe OÜ-d parandama kontrollitava perioodi 2012 september kuni 2013 september kohta esitatud käibedeklaratsioone. Kontrolli tulemusel suureneks kontrollitava isiku maksukohustus maksuhalduri hinnangul 12 475,64 euro võrra. Taotluses esitatud ja kontrollakti projektis toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksukohustuse määramine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksu määramise aegumistähtaeg ei ole veel möödunud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur on asunud läbi viima maksude tasumise õigsuse kontrolli ning kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

8. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlusega, et kohustuse määramisel ei pruugi äriühingul olla piisavalt vahendeid kohustuse täitmiseks. Taotlusele lisatud müügikuulutusest ja ka City24 kinnisvaraportaalis olevast korteri müügikuulutusest1 on näha, et isik on asunud vaidlusalust korterit võõrandama. Kuna isikul puudub muu registervara, võib maksuvõla sissenõudmine pärast korteri võõrandamist muutuda raskendatuks kui mitte võimatuks. Seda enam, et äriühing

1 http://www.city24.ee/kinnisvara/muuk/korter/9266596?selectedTabMenu=list&currency=EUR.

3-15-886 5(5) ei tegele ettevõtlusega ja seetõttu puudub tal käive ja regulaarne sissetulek. Maksukohustuslase varasem käitumine on näidanud, et isik ei täida maksuseadusi ning teeb maksukohustuste vältimiseks ja õigusvastaste maksueeliste saamiseks näilikke tehinguid (kinnistu soetamine äriühingule kontoriks, kuigi tegelikult kasutas äriühingu juhatuse liige seda enda eluruumina; korteri sisustuskaupade arvetel näidatud käibemaksu kajastamine äriühingu sisendkäibemaksu hulgas; Kristel Helina Loole mõeldud dividendide maksmine KLM Tornimäe OÜ-le näiliku töövõtulepingu tasuna; Kristel Helina Loo isikliku parkimiskoha üürimine KLM Tornimäe OÜ ettevõtluse käigus; Kristel Helina Loo isikliku sõiduauto kulude kandmine KLM Tornimäe OÜ ettevõtluskulude hulka). Seega on põhjendatud maksuhalduri kartus, et maksukohustuslane võib asuda maksukohustuse sundtäitmist võimatuks muutma. Maksuhalduri andmed maksukohustuslase arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite kohta on praeguseks küll vananenud, samas on raha väga likviidne vara, mida on võimalik väga kergesti kontolt välja võtta, et end maksejõuetuna näidata. Maksuhalduri esitatud andmetest nähtuvalt on maksukohustuslane saanud seni oma rahalised vahendid peamisel juhatuse liikme poolt tehtud ülekannetest. Mujalt saadud vahendid kantakse laenu tagastuse nime all juhatuse liikme kontole.

9. Kohus leiab, et valitud meede, hüpoteegi seadmine maksukohustuslase omandis olevale korterile summas 16 343,09 eurot, on taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne. Võrreldes arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arestimisega on hüpoteegi seadmine maksukohustuslast vähemriivavam meede, mis ei muuda äriühingut tegutsemisvõimetuks. Arvestades korteri müügikuulutuses olevat korteri müügihinda, ei ole maksuhalduri pakutud korteri eelduslik väärtus ülepaisutatud. Samuti ei näe kohus põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses.

10. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab kohase tagatise.

11. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik