2-14-40787/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

09. aprill 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-14-40787; Plusplus Legal OÜ versus Andrus Saluste; hagi võlgnevuse väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 558,22 eurot Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Plusplus Legal OÜ (registrikood 12752805; aadress Jõe 3, Tallinn 10151) Hageja esindaja Tarvo Ilves Kostja Andrus Saluste (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx xxx x-x, xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxx;) Asja lahendamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 ja 405, tegi kohus otsustused: Otsustused

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Andrus Salustelt 06.07.2011 AS Tele 2 Eesti ja Andrus Saluste vahel sõlmitud liitumislepingu nr 10150562 alusel põhinõue 220,81 eurot Plusplus Legal OÜ kasuks; välja mõista Andrus Salustelt Plusplus Legal OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras, sh alates 19.05.2012 kuni 04.03.2015 sissenõutavaks muutununa summas 50,26 eurot;

1.1 võla sissenõudmiskulude 58,30 euro osas jätta hagi rahuldamata.

Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 48,5% kostja kanda ja 51,5% hageja kanda;

2.2 välja mõista Andrus Salustelt Plusplus Legal OÜ kasuks menetluskuluna 109,12 eurot;

2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohus selgitab, et põhinõudest 279,11 euro on jäetud rahuldamata arve nr 34337656 märgitud võlgnevuse sissenõudekulud 58,30 eurot;

3.2 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu kokku 125 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 100 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust;

3.3 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;

3.4 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.5 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;

3.6 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses;

3.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud;

3.8 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud;

3.9 VÕS § 1131 lg 4 kohaselt ei kohaldata VÕS § 1131 sätestatut tarbijast võlgnikule; 3.10 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.11 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik