3-15-202/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-202 Haldusasi I.T.’i kaebus Kiili Vallavalitsuse 17.12.2013 arvamuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Maa-Ameti peadirektori 28.04.2014 käskkirja osaliseks (p. 3.1.10.) tühistamiseks ning Kiili vallavalitsuse ja Maa-Ameti kohustamiseks tegema viivituseta kõik vajalik 31.12.1997 R. L. esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemise jätkamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – I.T., lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu; Vastustaja I – Kiili Vallavalitsus Vastustaja II – Maa-Amet RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Jätta kaebaja menetluskulud 10% ulatuses Maa-Ameti kanda ning 90% ulatuses Kiili Vallavalitsuse kanda. Vastustajate menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Mõista Maa-Ametilt välja I.T.’i kasuks I.T.’i menetluskulud summas 86,97 eurot.

4. Mõista Kiili Vallavalitsuselt välja I.T.’i kasuks I.T.’i menetluskulud summas 782,73 eurot.

5. Tagastada kaebajale riigilõiv summas 15 eurot (viisteist eurot) I.T.’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx.

6. Tühistada 28.01.2015 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Määruse p-de 1-4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse p-i 6 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on I.T.’i kaebus Kiili Vallavalitsuse 17.12.2013 arvamuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Maa-Ameti peadirektori 28.04.2014 käskkirja osaliseks (p.

2(8) 3.1.10.) tühistamiseks ning Kiili vallavalitsuse ja Maa-Ameti kohustamiseks tegema viivituseta kõik vajalik 31.12.1997 R. L. esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemise jätkamiseks. Kaebuse kohaselt esitas R. L. 31.12.1997 Kiili Vallavalitsusele Kaasiku-Sepa talu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse ligikaudu 2,5 ha ulatuses ning kaebaja on R. L. pärijana avaldanud soovi maa erastamise protsessi jätkata. Kaebajale on üllatuslikult selgunud, et osa ostueesõigusega erastamise taotlusega hõlmatud maast on vaidlustatud käskkirja nr 191 alusel jäetud riigi omandisse ning vastava menetluse tulemusel on kinnistusraamatusse kantud maatükk asukohaga Kiili vald Sõmeru küla, Säde ja kinnistusregistriosa numbriga 14609802.

2. 28.01.2015 määrusega on kohus rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja seadnud käsutamise keelumärke kinnisasjale Kiili vallas, Sõmeru külas, „Säde“, kinnistusregistriosa numbriga 14609802 kuni käesolevas haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.

3. 17.02.2015 on Kiili Vallavalitsus esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt ei vaidlusta vald kaebuse tähtaegsust ning on asunud ühes Maa-ametiga viima läbi haldustoiminguid, et saavutada kaebaja kaebuses märgitud eesmärk kohtuväliselt.

4. 20.02.2015 on Maa-amet esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt on vastavalt kohaliku omavalitsuse teatele jäänud vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmise menetluse käigus tähelepanuta R.

L. avaldus ligikaudu 2,5 ha maa erastamiseks ning R. L. pärijal I.T.il on õigus erastada vaidlusalune maa ligikaudu 2,5 ha ulatuses Kaasiku-Sepa majavalduse juurde. Seetõttu on kohalik omavalitsus esitanud taotluse maa riigi omandisse jätmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa osas. Maa-ameti vastusest nähtuvalt on Kiili Vallavalitsus saatnud kaebajale ka Kaasiku-Sepa talu piiride kindlaksmääramise ettepaneku ning Maa-amet on teavitanud kaebajat, et uuendab maa riigi omandisse jätmise menetluse ning valmistab ette vaidlustatud käskkirja osalise kehtetuks tunnistamise, misjärel on võimalik jätkata kaebajale maa ostueesõigusega erastamise menetlust. Maa-ameti hinnangul saavutab kaebaja oma eesmärgi kohtuväliselt, mistõttu puudub vajadus hinnata ka kaebuse tähtaegsuse küsimust.

5. 26.02.2015 määrusega andis kohus menetlusosalistele aega vaidluse kompromissiga või muul viisil kokkuleppel lahendamise perspektiivide selgitamiseks ning kohustas menetlusosalisi teatama kirjalikult hiljemalt 27.03.2015 kohtule kompromissläbirääkimiste tulemusest.

6. 27.03.2015 on kaebaja teatanud kohtule, et kompromissläbirääkimisi pole peetud ja selleks puudub ka vajadus ning vastustajad on liikumas suunas, mida kaebaja kaebusega nõuab. Kaebaja teate kohaselt on Maa-amet tunnistanud vaidlustatud käskkirja nr 191 p 3.1.10 kehtetuks 26.03.2015 käskkirjaga nr 169 ning Kiili Vallavalitsuse ettepandud 06.02.2015 piiride kulgemise ettepanek langes kokku kaebaja algse ostueesõigusega erastamise avaldusele lisatud erastamisnägemusega. Kaebaja hinnangul on alust kaaluda kohtumenetluse lõpetamist siis, kui Säde maaüksusega seonduv kinnistusraamatu kanne on kustutatud (registriosa suletud). Kaebaja on lisanud samas, et tekkinud olukorras ei ole kohtuasjaga jätkamisel mõtet, kuivõrd kaevatud käskkiri on kehtetuks tunnistatud ning on toimumas-toimunud muu tegemine, mis võimaldab soovitult erastamisega jätkata.

7. 27.03.2015 on Maa-amet kohtule kinnitanud kaebaja esitatud asjaolusid vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta ning vajalikud ettevalmistused soovitud maa erastamise menetluse jätkamiseks on tehtud. Maa-amet on lisanud, et 26.03.2015 käskkirja nr 169 kohaselt korraldab Maaamet muuhulgas Säde maaüksuse kohta kande kustutamise kinnistusregistris, maakatastris ja riigi kinnisvararegistris ning vastavate toimingute tegemise järel saab Kiili vallavalitsus jätkata erastamise menetlusega. Seetõttu ei näe Maa-amet takistusi kohtuvälisele lahendusele jõudmiseks.

3(8)

8. Arvestades, et kaebuses vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks ning vastustajad on asunud tegema kaebaja taotletud toiminguid (eesmärgiga jätkata maa ostueesõigusega erastamist), kohustas kohus kaebajat 31.03.2015 määrusega esitama seisukoha menetluse lõpetamisele. Sama määrusega selgitas kohus kaebajale, et menetluskulude hüvitamise soovi korral tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid. .Vastustajatel oli võimalik esitada omapoolne seisukoht menetluse lõpetamisele ja kaebaja menetluskuludele sama määruse reolutsioonis märgitud tähtaja jooksul.

9. 07.04.2015 esitas kaebaja kohtule seisukoha, milles kaebaja menetluse lõpetamisele vastu ei vaidle. Kaebaja soovib vastustajailt menetluskulude väljamõistmist vastavalt 10% ulatuses Maaametilt ning 90% ulatuses Kiili Vallavalitsuselt. Kaebaja hinnangul ei jäänud kaebajal muud võimalust kui pöörduda kaebusega kohtu poole, kuivõrd kohtueelselt võimaldati kaebajal erastada ca 2,5 ha maa asemel 1 ha maad. Seejuures ei andnud Kiili Vallavalitsus kaebajale jooksvalt infot ning hiljem oli teabe andmine osaline. Kaebaja toob välja, et alles pärast kaebusega kohtusse pöördumist on vald tunnistanud, et R. L. erastamisavaldus jäi neil tähelepanuta, mistõttu jõudis Maa-ametile ebaõige teave, mistõttu toimus omakorda ebaõigesti maa riigi omandisse jätmine. Kaebaja saavutas oma eesmärgi peale kohtule kaebuse esitamist. Kaebaja palub vastustajatelt mõista välja 30 eurot menetluses tasutud riigilõivu (15 eurot kaebuselt ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt) ning esindaja kulud summas 1085,70 eurot vastavalt järgmiste toimingute eest järgmistes summades:

1) Kiili Vallavalitsusele ja Maa-ametile 16.01.2015 teabenõude-selgitustaotluse koostamineesitamine - 1,5 tundi, tasuga 138,60 eurot (koos käibemaksuga);

2) e-kirjavahetus kliendiga, Maa-ameti 27.01.2015 vastuse läbitöötamine, kliendi 27.01.2015 halduskaebuse koostamine-esitamine (sh lisade komplekteerimine) – 5,25 tundi, tasuga 485,10 eurot (koos käibemaksuga);

3) Tallinna Halduskohtust edastatu avamine e-toimikus, telefoninõupidamine Maa-ameti ametnikuga, Maa-ameti 20.02.2015 seisukoha ja selgitustaotlusele vastuse , Kiili Vallavalitsuse 11.02.2015 vastuse (teabenõudele-selgitustaotlusele) ning Kiili Valla 17.02.2015 seisukoha läbitöötamine, asjaolude-olukorra analüüs ning telefoninõupidamine ja e-kirjavahetus kliendiga (sh asjakohaste dokumentide kliendile edasi saatmine) – 2 h, tasuga 184,80 eurot (koos käibemaksuga);

4) Tallinna Halduskohtu 26.02.2015 määruse läbitöötamine, asjaolude-olukorra analüüs, e-kirjade koostamine-saatmine kliendile, Maa-ametile 19.03.2015 e-päringu koostaminesaatmine seoses asjaajamise seisuga, Maa-ameti 20.03.2015 kaaskirja ning sellele lisatud Maa-ameti peadirektori 28.04.2014 käskkirja nr 191 osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu läbitöötamine, asjaolude-olukorra analüüs, e-kirjavahetus kliendiga, Maa-ameti peadirektori 26.03.2015 käskkirja nr 169 üle vaatamine, kaebaja 27.03.2015 menetlusdokumendi koostamine-esitamine, Maa-ameti 27.03.2015 menetlusdokumendi ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2015 määruse läbitöötamine, asjaolude-olukorra analüüs, e-kirja koostamine-saatmine kliendile, kaebaja 2015. aprilli menetlusdokumendi (sh menetluskulude nimekiri) koostamine-esitamine – kokku 3 h, tasuga 277,20 eurot (koos käibemaksuga).

Kaebaja on esitanud menetluskulude suuruse ja nende kandmise tõendamiseks arved nr 1574 summas 138,60 eurot (punktis 1 nimetatud toimingute osas), 1580 summas 485,10 eurot (punktis 2 nimetatud toimingute osas), 1590 summas 184,80 eurot (punktis 3 nimetatud toimingute osas) ning nr 1596 summas 277,20 eurot (punktis 4 nimetatud toimingute osas). Samuti on kaebaja esitanud kohtule maksekorraldused, milledelt nähtub menetluskulude kandmine arvetel toodud summades.

10. Maa-amet esitas 09.04.2015 seisukoha, mille kohaselt Maa-amet nõustub kohtu seisukohaga, et haldusasja menetluse saab halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lõike 4 alusel lõpetada. Maa-amet ei nõustu kaebaja märgitud menetluskulude jaotusega. Maa-amet on välja toonud, et teeb otsuse maa

4(8) riigi omandisse jätmise kohta lähtudes Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996 määrusest nr 226, millega on kinnitatud “Maa riigi omandisse jätmise korrast“ ning mille alapunkti 1 kohaselt määrab vallavalitsus maareformi seaduses sätestatust lähtudes teise isiku omandis oleva ehitise, mille juures ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suurust ja piire maa riigi omandisse jätmine võib mõjutada, teenindamiseks vajaliku maa või ehitise juurde ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suuruse ja piirid. Maa-amet osundab, et on maa riigi omandisse jätmisel lähtunud esitatud andmetest, sh sellest, et Kiili Vallavalitsuse 17.12.2013 korralduses nr 569 märgitu kohaselt puuduvad Säde maaüksusel ehitised ja kolmandate isikute taotluse maa erastamiseks või tagastamiseks. Saades Kiili Vallavalitsuse 10.02.2015 saadetud kirjast nr 6-7/230 (Maa-ameti 27.03.2015 kirja nr 4.1-1/1241 lisa 2) infot, et riigi omandisse jäetud Säde kinnistuga osaliselt kattuvale maaüksusele on siiski esitatud erastamise taotlus, asus Maa-amet viivitamatult tegema toiminguid kaebaja erastamisõiguse võimaldamiseks. Kuna Maa-amet on käitunud igati õiguspäraselt ja järginud talle õigusaktidega pandud kohustusi, siis ei pea Maa-amet põhjendatuks menetluskulude jagamist vastustajate vahel ja palub menetluskulud täies ulatuses välja mõista Kiili vallalt.

11. Kiili Vallavalitsus esitas 10.04.2015 seisukoha, mille kohaselt Kiili Vallavalitsus ei nõustu menetluskulude väljamõistmisega kaebaja poolt nimetatud ulatuses.Kiili Vallavalitsus leiab, et kaebaja poolt kohtuväliselt kantud kulud ei ole täies ulatuses käsitletavad põhjendatud menetluskuludena kohtumenetluses ning nende tegemine ei ole lõpuni põhistatud. Vastustaja viitab siinkohal eelkõige arvele 1574, mille ajamahuks on märgitud 1,5h ja hinnaks kokku 138,60EUR.Vastustaja on märkinud, et teabenõude koostamine on sisuliselt formaalne toiming, millega taotletakse konkreetse dokumendi väljastamist, ilma sisulise töömahuta.

Niisamuti on selgitustaotluse iseloom sarnane, mis iseenesest ei eelda selle koostajalt sisulist tööd vaid eeldab sisulist tööd sellele vastajalt. Nimetatud arvet tuleb vastustaja hinnangul vähendada poole võrra. Vastustajale ei tundu adekvaatsena ka arve nr 1590, mille ajamahuks on märgitud 2h ja hinnaks kokku 184,80EUR. Nimetatud arve aluseks nimetatud tegevused ei ole olnud sisulised vaid formaalsed st. maa-ameti ja Kiili vallavalitsuse seisukohad ei olnud vaidlevad vaid nõustuvad ja sisulist õiguslikku analüüsi ei vajanud. Ülehinnatud ja põhjendamatu tundub nimetatud arves märgitud ajakulu 0,75h, mis on kulutatud telefonikõnele ja e-kirjavahetusele, mis koosneb dokumentide edasi saatmisest ja kaaskirja kirjutamisest.

Kusjuures arvestada tuleb, et samal arvel on märgitud nii kliendinõupidamine telefoni vahendusel ja e-kirjavahetus ühtede ja samade asjaolude osas. Seega jääb selgusetuks, miks oli vaja ühe asjaolu selgitamisel suhelda nii elektrooniliselt kui ka telefonitsi. Nimetatud arvet tuleb vastustaja hinnangul vähendada poole võrra. Vastustaja hinnangul on deklaratiivse iseloomuga ja põhjendamatu tegevus, mis on nimetatud arvel nr 1596, mille ajamahuks on märgitud 3h ja hinnaks 277,20EUR. Vastustaja leiab, et arvel nimetatud tegevused, arvel kirjeldatud mahus ei ole põhjendatud.

Nimetatud arvet tuleks vastustaja hinnangul vähendada poole võrra. Vastustaja ei pea vajalikuks vaielda vastu arvele 1580 ning leiab, et nimetatud arve võib olla põhjendatud kuna sisaldab ka halduskaebuse koostamist. Siinkohal märgime, et kuna nimetatud arve sisaldab mh. kaebuse koostamist, siis seda enam põhjendamatud ning ebaproportsionaalsed tunduvad nimetatud arve suhtes teised, eelpool nimetatud arved, millele vastustaja osaliselt vastu vaidleb. Menetluskulude jaotuse osas ei pea Kiili vallavalitsus põhjendatuks menetluskulude jaotust vastustajate vahel proportsioonis 90/10 Kiili Vallavalitsuse kahjuks.

Kiili Vallavalitsus leiab, et kaebaja poolt kirjeldatud vastustajate nn süüjaotus ei ole kuidagi motiveeritud ning Kiili vallavalitsus ei saa nõustuda asjaoluga, et ainuüksi Kiili vallavalitsuse süül tekkis selline õiguslik olukord, mis päädis käesoleva kohtumenetlusega. Juhul, kui kohus leiab, et vastustajad on kohustatud kandma kaebaja menetluskulud, siis palub Kiili Vallvalitsus need välja mõista vastustajatelt võrdses suuruses.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(8)

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Kaebaja taotles kaebuses Kiili Vallavalitsuse 17.12.2013 arvamuse õigusvastasust osas, milles vallavalitsus nõustus maa riigi omandisse jätmisega seoses Kiili vallas, Sõmeru külas asuva Kaasiku- Sepa taluga, Maa-ameti peadirektori 28.04.2014 käskkirja nr 191 tühistamist osas, milles maa jäeti riigi omandisse seoses Kiili vallas, Sõmeru külas asuva Kaasiku-Sepa taluga. Samuti taotles kaebaja vastustajate kohustamist teha viivituseta kõik vajalik, et osutuks võimalikuks jätkata 31.12.1997 maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemisega seoses Kiili vallas, Sõmeru külas asuva Kaasiku-Sepa taluga. Maa-ameti 26.03.2015 käskkirjaga nr 169 (tl 103) tunnistati kehtetuks kaebaja poolt käesolevas haldusasjas vaidlustatud Maa-ameti peadirektori 28. aprilli 2014 käskkirja nr 191 „Maa riigi omandisse jätmine“ punkt 3.1.10. Sama käskkirjaga on määratud Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonnale kohustus korraldada Kiili vallas Sõmeru külas asuva Säde maaüksuse riigi omandisse jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kande kustutamine kinnistusregistris, maaktastris ja riigi kinnisvararegistris. Maaamet on kohtule kinnitanud, et vastavate toimingute tegemise järel saab Kiili Vallavalitsus jätkata erastamise menetlusega. Kiili Vallavalitsus on kohtule kinnitanud, et on asunud ühes Maa-ametiga viima läbi haldustoiminguid, et saavutada kaebaja kaebuses märgitud eesmärk. Kaebaja on teatanud, ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu ning on kinnitanud, et vastustajad on asunud läbi viima vajalikke toiminguid maa erastamise menetluse jätkamiseks. Seega on kaebuse eesmärk saavutatud, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on vaidlustatud ulatuses käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud ning vastustajad on asunud teostama toiminguid eesmärgiga jätkata kaebaja soovitud maa erastamise menetlust. Kuna kaebaja ei ole avaldanud soovi menetluse jätkamiseks, lõpetab kohus haldusasja menetluse tervikuna HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

13. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 12 esimese lause kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 4 teise ja kolmanda lause kohaselt määrab kohus vajaduse korral kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

Käesoleval juhul, tunnistas Maa-amet kaevatud haldusakti vaidlustatud ulatuses kehtetuks seoses sellega, et maa riigi omandisse jätmise otsus tehti ekslikult seoses asjaoluga, et Kiili Vallavalitsus ei teavitanud Maa-ametit õigeaegselt R. L. maa ostueesõigusega erastamise avalduse olemasolust ja Maa-ametile ei olnud seetõttu teada maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud. Täpsemalt andis Kiili Vallavalitsus välja korralduse, milles kinnitas, et vaidlusalustele maadele ei ole esitatud teiste isikute taotlusi maa tagastamiseks või ostueesõigusega erastamiseks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

3. septembri 1996 määrusest nr 226, millega on kinnitatud “Maa riigi omandisse jätmise korrast“ ning mille punkti 9 alapunkti 1 kohaselt määrab vallavalitsus maareformi seaduses sätestatust lähtudes teise isiku omandis oleva ehitise, mille juures ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa

6(8) suurust ja piire maa riigi omandisse jätmine võib mõjutada, teenindamiseks vajaliku maa või ehitise juurde ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suuruse ja piirid. Sama punkti alapunkti 2 kohaselt määrab vallvalitsus riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe ja vajaduse korral koha-aadressi, annab arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta ning näitab eraldi ära maa riigi omandisse jätmise taotluses ja asendiplaanil toodud suuruses ja piirides maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud. Vajaduse korral lisatakse arvamust põhjendav või selgitav plaan või kaart.

Arvamusele lisatakse õiend teiste isikute taotluste kohta, kes soovivad omandada riigi omandisse jäetavat maad tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras. Õiend esitatakse ka juhul, kui vallavõi linnavalitsus ei anna arvamust maa riigi omandisse jätmise kohta või kui ta ei nõustu maa riigi omandisse jätmisega. Seega on maa riigi omandisse jätmise menetluses kohalikul omavalitsusel kohustus teavitada arvamusega vastava maa osas teiste isikute õigustest ning vastav informatsioon on maa riigi omandisse jätmisel olulise tähtsusega.

Käesoleval juhul on ilmne, et haldusakti kehtetuks tunnistamine ja vajalike toimingute läbiviimine erastamise menetluse jätkamise eesmärgil on tingitud kaebuse esitamisest, arvestades, et vastavad toimingud teostati peale kaebuse esitamist. Arvestades, et vaidlustatud maa riigi omandisse jätmise haldusakt on antud seoses asjaoluga, et Kiili Vallavalitsus nõustus vastavas menetluses maa riigi omandisse jätmisega ning kinnitas Maa-ametile, et maadele ei ole esitatud teiste isikute taotlusi maa tagastamiseks või ostueesõigusega erastamiseks, on kohtu hinnangul selge, et kaevatava haldusakti andmine oli tingitud lähtudes Kiili Vallavalitsuse antud ebaõigest teabest ning õige informatsiooni esitamisel maa riigi omandisse jätmist takistavate asjaolude kohta ei oleks Maa-amet saanud vastavasisulist haldusakti anda.

Kohtu hinnangul on aga õiglane jätta kaebaja menetluskulud 10% ulatuses Maa-ameti kanda ning 90% ulatuses Kiili Vallvalitsuse kanda. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et kaebaja pöördus 26.01.2015 teabenõudega Maaameti poole ning 27.01.2015, so ca 10 päeva hiljem teatas Maa-amet, et käsitleb esitatud teabenõuet selgitustaotlusena ning vastab sellele 30 päeva jooksul. Kaebaja õiguse kohta riigi omandisse jäetud maa osas Maa-amet selles vastuses selgitusi-kinnitusi ei esitanud. Sellega ei saanud kaebajal tekkida kindlust, et Maa-amet kaevatud haldusakti tühistab ning kaebaja pöördus õigustatult kohtu poole.

Seega ei ole põhjendatud ja õiglane kaebaja menetluskulude väljamõistmine kogu ulatuses Kiili Vallvalitsuselt ja vabastada Maa-amet täielikult menetluskulude kandmise kohustusest. Seetõttu on kohtu hinnangul õiglane jätta kaebaja menetluskulud eelnimetatud proportsioonis vastustajate kanda ning vastustajate menetluskulud nende endi kanda.

14. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kogusummas 1115,70 eurot (sh 1085,70 eurot õigusabikulud ning 30 eurot riigilõiv). Kaebaja on esitanud menetluskulude suuruse ja kandmise tõendamiseks asjakohased õigusabikulude arved ning maksekorraldused (tl 121-129). Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja tasunud kaebuselt nõutava riigilõivu summas 15 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluse avalduselt riigilõivu summas 15 eurot. Maksekorraldustest nähtuvalt on kaebaja tasunud esindajale õigusabikulud kogusummas 1115,70. Kohus leiab, et esindaja kulu kandmine ja seotus antud asjaga on tõendatud.

15. HKMS § 108 lg 12 teise lause kohaselt kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.

HKMS § 101 lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Esitatud arvete ja arvetel toodud kirjelduste kohaselt on kaebaja esindaja kulutanud kohtuasjas osalemisele 11,75 tundi seoses käesoleva määruse punktis 9 nimetatud toimingute teostamisega. Arvetest nähtuvalt on esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta 77 eurot ning koos käibemaksuga 92,40 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja kooskõlas tavapäraselt vastava teenuse eest nõutavate hindadega.

7(8) Arvestades asja sisu (ostueesõigusega erastamise õiguse kaitse) ning asjaolu, et tegemist on mahuka vaidlusega, on kohtu hinnangul arve nr 1580 summas 485,10 eurot (5,25 tundi) seoses kohtule kaebuse esitamise ja koostamise toimingu ja sellega seotud toimingutega ja nende ajakuluga põhjendatud tervikuna.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista vastustajatel välja kaebaja esindaja kulud kohtuvälises menetluses (haldusmenetluses) tehtud toimingute eest, täpsemalt Kiili Vallavalitsusele ja Maa-ametile 16.01.2015 teabenõude-selgitustaotluse koostamise ja esitamise eest. HKMS §-dest 101-103 nähtuvalt saab halduskohus välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid. Haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine ei ole halduskohtu pädevuses. Seetõttu ei ole põhjendatud õigusabikulud esindaja poolt esitatud ja kaebaja pool tasutud arve nr 1574 alusel summas 138,60 eurot.

Arvel toodud teenuse kirjeldusest nähtub, et sellel näidatud õigusabiteenus koosneb vastavalt haldusmenetluses osutatud õigusabist, mitte halduskohtumenetluses osutatud õigusabist, mistõttu vastavate kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Nimetatu on kooskõlas ka Riigikohtu halduskolleegium 1. juuni 2011 otsuses nr 3-3-1-20-11 väljendantud seisukohaga (p 18). Samal põhjusel ei ole põhjendatud kaebaja esindaja kulu väljamõistmine seoses arvel nr 1590 märgitud toiminguga „Kiili Vallavalitsuse 11.02.2015 vastuse (teabenõudele-selgitustaotlusele) läbitöötamine“.

Kuivõrd Maa-amet esitas vastava selgitustaotluse vastuse kohtumenetluses 20.02.2015 menetlusdokumendi lisana, siis Maa-ameti vastava vastusega tutvumise toiming tuleb lugeda põhjendatuks. Kohtu hinnangul on arvel nr 1590 märgitud toimingute ajakulu kogumis ülemäärane ega vasta teostatud toimingute mahule. Kaebaja on märkinud e-tomikus edastatu avamise, maa-ameti ametnikuga telefoninõupidamise, Maa-ameti 20.02.2015 seisukoha (koos lisaga) , Kiili Vallavalitsuse 11.02.2015 vastuse (vastus teabenõudele-selgitustaotlusele) ning Kiili Vallavalitsuse 17.02.2015 seisukoha läbitöötamise ja asjaolude analüüsimise ajakuluks kokku 1,25 tundi.

Seejuures telefoninõupidamisele ja e-kirjavahetusele kliendiga on esindaja märkinud ajakuluks 0,75 tundi. Kokku moodustab vastavate toimingute ajakulu 2 tundi. Arvestades, et kohtu hinnangul ei ole Kiili Vallavalitsuse 11.02.2015 vastuse (vastus teabenõudele-selgitustaotlusele) läbitöötamise toiming põhjendatud ning et Kiili Vallavalitsuse 17.02.2015 seisukoht on 1 lehekülg ja sellest sisu osa 3 rida ja Maa-ameti vastus 3 lk ja lisa 2 lk ning nimetatud vastused ei ole vaidlevad, on vastavate toimingute (tutvumine Maa-ameti ja Kiili VV seisukohaga, dokumentide avamine e-toimikus, telefoninõupidamine ametnikuga, asjaolude analüüs, telefoninõupidamine ja e-kirjavahetus kliendiga) mõistlik ajakulu kogumis maksimaalselt 1 tund, tasuga 92,40 eurot (koos käibemaksuga).

Mis puutub arvel nr 1596 märgitud toimingutesse, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista välja esindaja kulu menetluskulude nimekirja koostamise toimingu eest (arvel märgitud kui kaebaja 2015. aprilli menetlusdokumendi, sh menetluskulude nimekiri koostamine-esitamine). Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna sellise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-7-14, p 12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-70052, p 12). Kohtu hinnangul ei ole arvel nr 1596 toodud teistele toimingutele märgitud ajakulu mõistlik ning arvestades esindaja poolt üle vaadatud 26.02.2015 ja 31.03.2015 kohtumääruste sisu ja mahtu (vastavalt 2 lk ja 2,5 lk), ning teiste esindaja poolt analüüsitud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ( Maa-ameti 27.03.2015 esitatud seisukoht sisuliselt 2 lk ja lisad 12 lk, Kiili VV 27.03.2015 seisukoht 2 lk, sisu osa 1 lk, lisad 6 lk, sh osaliselt kattuvad Maa-ameti esitatuga) ja kaebaja 27.03.2015 menetlusdokumendi mahtu (1,5 lk) ning teisi märgitud toiminguid (e-päring Maa-ametile, kirjavahetus kliendiga, olukorra analüüs), on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu vastavate toimingute eest maksimaalselt 2 h, tasuga 184,80 eurot.

8(8)

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud õigusteenuse osutamisega tehtud toimingute ajakulu 9,25 tundi ja seega on põhjendatud õigusabikulude suurus kokku 854,70 eurot. Samuti kuulub vastustajatelt väljamõistmiseks kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Seega kuulub vastustajatelt väljamõistmisele kaebaja menetluskulud kogusummas 869,70 eurot. Kuivõrd kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele (vt järgmine punkt), ei ole selle riigilõivu väljamõistmine vastustajatelt põhjendatud. Arvestades, et kohus on käesoleva määrusega määranud menetluskulude jaotuse selliselt, et 10% ulatuses kannab kaebaja menetluskulud Maa-amet ning 90 % ulatuses Kiili Vallavalitsus, tuleb Maa-ametilt mõista välja kaebaja menetluskulud summas 86,97 ja Kiili Vallavalitsuselt summas 782,73 eurot.

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Seega kuulub kaebaja poolt 27.01.2015 tasutud riigilõiv summas

15 eurot kaebajale tagastamisele.

17. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 28.01.2015 määrusega kohaldas kohus asjas esialgset õiguskaitset ja seadis käsutamise keelumärke kinnisasjale Kiili vallas, Sõmeru külas, „Säde“, kinnistusregistriosa numbriga 14609802. Kuivõrd käesoleva määrusega lõpetab kohus asja menetluse, tuleb 28.01.2015 kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik