3-14-51629/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-51629 Haldusasi MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kaebus Tallinna linna kohustamiseks tasuma eraüldhariduskooli Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulud 15.04.2014 - 30.07.2014 esitatud arvete alusel kogusummas 34 528 eurot ning Tallinna linna kohustamiseks osalema õppeasutuse Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa, volitataud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Tallinna linna tasuma MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt peetava Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katteks lähtuvalt ajavahemikul 15.04.2014 - 30.07.2014 esitatud arvetest 34 528 eurot;

2. Lugeda käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 1 nimetatud vastustaja kohustus täidetuks 17 264 euro suuruses summas, mis on kaebajale tasutud Tallinna Halduskohtu 07.08.2014 esialgse õiguskaitse määruse alusel;

3. Jätta kaebus rahuldamata nõude osas, milles kaebaja taotles Tallinna linna kohustamist osalema õppeasutuse Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel, sest kaebuse esitamise ajaks olid need võimalikud edaspidised arved veel vastustajale edastamata, mistõttu ei saanud vastustaja neid ka tasuda;

4. Mõista Tallinna linnalt MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa kasuks menetluskuluna välja 825 eurot

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esitas Tallinna Halduskohtule 31.07.2014 kaebuse Tallinna linna kohustamiseks tasuma eraüldhariduskooli Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulud 15.04.2014-30.07.2014 esitatud arvete alusel kogusummas 34 528 eurot ning Tallinna linna kohustamiseks osalema õppeasutuse Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist tasuma kaebaja poolt Tallinna Haridusametile ajavahemikus 15.04.2014 – 30.07.2014 esitatud, kuid tasumata arved pooles ulatuses, kogusummas 17 264 eurot.

2. Tallinna Halduskohtu 07.08.2014 määrusega rahuldati MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustati Tallinna linna tasuma kaebaja poolt peetava õppeasutuse Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulud summas 17 264 eurot hiljemalt 22.08.2014.

3. Tallinna Halduskohtu 14.10.2014 määrusega jäeti kaebus selguse huvides käiguta. Kuna kaebuse tekstis oli formuleeritud nõue mõnevõrra ulatuslikumalt, kui seda lahendati esialgse õiguskaitse taotluse raames, pidas kohus lähtuvalt HKMS § 120 lg-st 1 vajalikuks täiendavalt selgitada, et üldjuhul on kohustamiskaebusega võimalik nõuda ainult selliste toimingute sooritamist, mille täitmisest on vastustaja enne kohtusse pöördumist keeldunud. Kaebajale anti võimalus määrusele 15 päeva jooksul vastata või esialgse kaebuse teksti juurde kindlaksjäämise korral ka vastamata jätta. MTÜ Haridusja Kultuuriselts kaebuse käiguta jätmise määrusele ei vastanud.

4. Tallinna Halduskohtu 02.12.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse.

5. Tallinna Halduskohtu 06.03.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU

6. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist esitatud arvete tasumiseks ning edaspidi erakooliseaduse §

222 sätestatud kohustuse täitmiseks. Lisaks taotleb kaebaja vastustaja kohustamist tasuma MTÜ-le Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa tulevikus põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 83 lg 6 alusel esitatavad arved ning kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist. Kaebaja taotleb vastustajalt ka menetluskulude väljamõistmist.

7. Kaebaja leiab, et vastavalt erakooliseaduse § 222 lg 1 osaleb linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles kooli õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Erakooliseaduse § 222 lg 3 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) § 83 sätestatud korrast. Tallinna linn vastavat kohustust ei täida. Kaebaja on esitanud Tallinna linnale igakuiselt arved tegevuskulude katmiseks, kuid ajavahemikul 15.04.2014 kuni 30.07.2014 esitatud arveid ei ole tasutud.

8. Kaebaja taotleb, tuginedes Riigikohtu 29.05.2014 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-11-14, Tallinna linna kohustamist tasuma tulevikus PGS § 83 lg 6 alusel esitatud arved.

9. Kuna kaebaja majanduslik olukord on raske ning ka esialgse õiguskaitse rahuldamine ei leevendaks neid raskusi lõplikult, taotleb kaebaja kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist. Kaebaja tugineb siin analoogses ja samade poolte vahel toimunud varasemas kohtuvaidluses haldusasjas nr 3- 13-1378 tehtud halduskohtu otsusele, mille kohus tunnistas kaebaja põhjendusi arvestades viivitamatult täidetavaks. Kaebaja leiab, et kuna uue halduskohtumenetluse regulatsiooni puhul on vastav kohtupraktika vähene, tuleks viivitamata täitmist lubada analoogia korras esialgse õiguskaitsega eelkõige juhtudel, kus meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks kaebajal võimalik ka talle soodsa (jõustunud) kohtuotsuse korral kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või kui see võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine poleks mõistlik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Tallinna linn ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid kohustus, mille riik on vabatahtlikult endale võtnud ja mille täitmise seadusega omavalitsusele delegeerinud, siis on see kohustus käsitatav riikliku kohustusena. EraKS §-s 222 sisalduva kohustuse riikliku iseloomu on Riigikohus ise määratlenud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2014 otsuses nr 3-4-1-26-14. Tulenevalt põhiseaduse § 154 lõikest 2 on riigil kohustus katta seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne vaid kohustus, mille riik on vabatahtlikult endale võtnud ja mille täitmise seadusega omavalitsusele delegeerinud, siis on see kohustus käsitatav riikliku kohustusena, millise täitmise kulud peab riik PS § 154 lg 2 alusel omavalitsusele hüvitama.

11. Õigusaktides on üheselt mõistetavalt määratletud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada tasuta kohustusliku hariduse kättesaadavus munitsipaalkoolis, mitte aga erakooli pidamise kaudu. Seadusandja ei ole erakoole samastanud munitsipaalkoolidega ja teeb neil selget vahet.

12. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik loobuda tasuta üldhariduse andmise kohustusest ning ta peab tagama igal ajal õpilasele võimaluse hariduse omandamiseks munitsipaalkoolis. Seda põhiseaduslikkuse põhimõtet EraKS § 222 ei järgi, kuna nõuab kohaliku omavalitsuse poolset tasulise hariduse toetamist. EraKS § 222 on vastuolus PS §-ga 37, sest erakoolidele tegevustoetuse maksmise kohustuse näol on kehtestatud „tasulise hariduse prioriteet“ omavalitsuse poolt pakutava tasuta hariduse ees. Munitsipaalkoolide ülalpidamine ning seal piisaval arvul õppekohtade tagamine tasuta kohustusliku hariduse andmiseks on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja teenib omavalitsuse huve PS §

37 tähenduses. Kui erakoolide rahastamise kohustus lasub seadusandja otsusel kohalikel omavalitsustel, on tegemist kohalikele omavalitsustele pandud ülesande ja kohustusega ning olemuslikult tuleb kohalikele omavalitsustele sellise ülesande ja kohustuse panemist EraKS §-ga 222 käsitada riigi kohustusena. Kui aga kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud.

13. Kehtivas õiguses puudub säte, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne anda koolikohustuslikele õpilastele haridust eraõiguslikus vormis erakoolide kaudu. EraKS § 222 lg 1 ei sätestata kohaliku omavalitsuse kohustust tagada kohustusliku üldhariduse andmine erahariduse vormis. See säte paneb vaid kohustuse maksta raha.

14. Vastustaja leiab, et kohalik omavalitsus võiks olla kohustatud osalema erakoolide õppemaksu tasumisel siis, kui ta ei täidaks KOKS § 6 lg-s 2 ja PGS § 1 lg 2, § 7 lg-tes 1, 2 ja 5, § 71 ja § 10 sätestatud tasuta üldhariduse andmise kohustust ning lapsevanem peaks olema sunnitud panema lapse koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks erakooli. Kuna Tallinna linn on taganud õppimisvõimalused kõikidele Tallinna koolikohustuslikele õpilastele, siis võiks kohalik omavalitsus olla kohustatud osalema erakooli tegevuskulude katmises ulatuses, milles ta KOKS-is ja PGS-is sätestatud kohustusi ei täida. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.

15. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrus nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2014. aastal“ on vastuolus PS § 3 lõikega 1 ning paragrahviga 113, mille kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. PS § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Kuna erakoolidele tegevustoetuse maksmise kohustus on avalikõiguslik rahaline kohustus, siis kuulub valitsuse kehtestatav tegevuskulu PS § 113 kaitsealasse.

16. Vastustajale on pandud olulisi täiendavaid rahalisi kohustusi olukorras, kus riik on andmata jätnud õigustloovad aktid, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. Selliste õigustloovate aktide andmata jätmine on vastuolus PS § 154 lõikega 2, mida kinnitab ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 28.10.2014 otsuses nr 3-4-1-26-14. Sellest tulenevalt ei ole kohalik omavalitsus kohustatud osalema erakooli tegevuskulude katmises ulatuses, milles ta kohustusi ei täida.

17. Kaebuses esitatud kohustamisnõude EraKS § 222 alusel edaspidi esitatavate arvete esitamise eelduseks on avaliku võimu kandja keeldumine haldusakti andmisest või toimingu tegemisest, tegevusetus või viivitus. Kuna Tallinna linn ei ole tulevikus tekkivate kulude hüvitamisest keeldunud, siis ei ole antud juhul tulevaste kulude hüvitamiseks kohustamise nõude esitamise eeldused täidetud ning kaebajal puudub kaebeõigus vastava kohustamisnõude esitamiseks. Kaebuse rahuldamise korral palub vastustaja määrata lähtuvalt HKMS § 246 lg 1 otsuse täitmise tähtaja, milleks võiks olla 30 päeva lahendi jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Käesolevas haldusasjas on taotletud Tallinna linna kohustamist tasuma eraüldhariduskooli Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulud 15.04.2014 - 30.07.2014 esitatud arvete alusel kogusummas 34 528 eurot ning osalema õppeasutuse Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel. Tegemist on kokku 4 arvega (tl 10-13) ja nende alusel tasumisele kuuluv summa on kokku 34 528 eurot. Arvete korrektsuse või summa suuruse osas iseenesest menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole olnud. Poolt nimetatud summast ehk 17 264 euro suurust summat kohustati vastustajat Tallinna Halduskohtu 07.08.2014 määrusega esialgse õiguskaitse korras ka etteulatuvalt ning hiljemalt 22.08.2014 tasuma. Vastustaja põhiväited taanduvad kokkuvõttes seisukohale, et eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole oma olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid pigem riigi kohustus.

19. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus on osaliselt põhjendatud. Erakooliseaduse § 222 lg 1 kohaselt peab vald või linn osalema eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Seega on Tallinna linnal kohustus mittetulundusühingu poolt peetava erakooli tegevuskulude katmises osaleda.

20. Kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused on kohtupraktika käigus välja kujunenud. Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsuse punktis 16 haldusasjas 3-13-1378 on selgitatud vastavate viidetega Riigikohtu asjakohastele lahenditele, et toimingu sooritamise kohustamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused:

1) vastustajaks oleval avaliku võimu kandjal on õiguslik kohustus vastav toiming sooritada ja kohustuse tegemise ajal kehtiv õigus võimaldab haldusorganil toimingut jätkuvalt sooritada;

2) avaliku võimu kandja ei ole kaebaja taotlusele vaatamata toimingut sooritanud;

3) kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda toimingu sooritamist.

Antud juhul on need tingimused või eeldused täidetud. Valla või linna kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises tuleneb seadusest ning see on jätkuv. Seadust ei ole muudetud. Vaidlust ei saa olla ka selles, et arvete tasumises väljenduv toiming oli kaebuse esitamise ajal sooritamata. Vastustaja vaidles sellele vastu veel ka esialgse õiguskaitse taotluse raames (tl 40- 42). Asjaolu, et esialgse õiguskaitse määruse alusel on osa summast tasutud, ei anna alust kaebust osaliselt rahuldamata jätta. Mõnes mõttes on see formaalne, kuid menetluslikult tuleb lähtuda kaebuse esitamise ajal fikseeritud nõudest ja kaebuse rahuldamise korral kohustada tasuma esialgselt näidatud arveid ja summat, millest ei järeldu aga seda, et vastustaja peaks ka kokkuvõttes kaebajale esialgse õiguskaitse määruse alusel tasutud summa võrra rohkem tasuma. Seega loeb kohus Tallinna linna

34 528 euro suuruse rahalise kohustuse täidetuks 17 264 euro suuruses summas, mis on kaebajale tasutud Tallinna Halduskohtu 07.08.2014 esialgse õiguskaitse määruse alusel. Siinkohal lähtub kohus vastustaja 05.01.2015 selgitusest, et esialgse õiguskaitse korras kindlaksmääratud summa on tasutud (tl 53). Kaebaja ei ole samuti selles osas vastupidist väitnud.

21. Tallinna Halduskohtu 06.03.2015 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja protsessiosalistel võimaldati esitada täiendavaid taotlusi, selgitusi või menetlusdokumente kuni 23.03.2015 ning teise osapoole taotluste olemasolu korral vastata siis nendele veel omakorda hiljemalt 06.04.2015. Vastustaja ei ole eelnimetatud kuupäevadeks selgitusi või taotlusi esitanud ega kaebusega nõustunud, millest järeldub, et kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda toimingu sooritamist. Seega on ka kohustamiskaebuse rahuldamise kolmas eeldus täidetud.

22. Vastustaja ei nõustu riigi poolt seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega ja leiab, et vastav regulatsioon on põhiseadusega vastuolus, kuid see on eraldi küsimus. Kohalikul omavalitsusel on võimalik esitada oma õiguste kaitseks vastavasisulisi nõudeid riigi vastu. Käesolevas haldusasjas lähtub kohus esialgu sellest, et seadus on endiselt kehtiv ning eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus kohalikul omavalitsusel. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selles osas, mis puudutab Tallinna linna kohustamist tasuma MTÜ Haridusja Kultuuriselts Tuulemaa poolt peetava Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katteks lähtuvalt ajavahemikul 15.04.2014 - 30.07.2014 esitatud arvetest 34 528 eurot, rahuldada. Kaebaja on taotlenud ka kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist, kuid selle taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

23. Kaebaja on esitanud veel ühe nõude ja taotlenud Tallinna linna kohustamist osalema õppeasutuse Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel. Nimetatud taotlus on abstraktne ja jääb rahuldamata. Kaebaja on osundanud seoses edaspidiselt esitatavate arvete tasumise kohustamise võimalikkusega küll ka Riigikohtu 29.05.2014 määrusele haldusasjas nr 3-3-1- 11-14, kuid vastav viide ei ole täpne. See vaidlus puudutas trahvi määramise õiguspärasuse küsimust seonduvalt sellega, et vastustaja ei täitnud kohtuotsust. Vastava kohtuotsuse resolutsiooniga oli pandud Tallinna linnale kohustus osaleda kaebaja peetava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises nii kaebuse esitamise ajaks esitatud arvete alusel kui ka hiljem, kuid see puudutas nõuetekohaselt esitatud arveid. Määruseid, millega kohtuotsuse täitmata jätmise eest trahv määrati ja millega ringkonnakohus jättis vastavasisulise määruskaebuse rahuldamata, Riigikohus ei muutnud, kuid seda eelkõige seetõttu, et arved olid esitatud ja arvete nõuetekohasuse suhtes ei olnud vaidlust. Haldusasja materjalidest ei nähtunud, et linn jättis arved tasumata põhjusel, et need seadusele ei vasta. Koos rahatrahvi määramise taotlusega olid esitatud ka arved, mida väidetavalt ei tasutud, kusjuures linn nende arvete tasumata jätmisele vastu ei vaielnud ega esitanud ka tõendeid selle kohta, et arved ei vasta nõuetele (Vt eelosundatud 29.05.2014 määruse p 15). Käesoleva haldusasja materjalide hulgas aga selliseid arveid ei sisaldu, mida oleks peale kaebuse kohtusse saatmist kohalikule omavalitsusele edastatud ja mille vastustaja oleks tasumata jätnud. Seega on üks toimingu sooritamisele suunatud kaebuse rahuldamise tingimustest täitmata. Kaebaja ei saa etteulatuvalt eeldada, et vastustaja jätab õiguslikul alusel esitatud nõuetekohase arve igal juhul tasumata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kaebaja on menetluskulude nimekirja, vastava arve ja sellekohase konto väljavõtte arve tasumise kohta tähtaegselt esitanud (tl 57- 62). Kaebaja taotleb riigilõivude ning 1620 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist, seega kokku summas 1650 eurot. Vastustaja ei ole kohtukulude kui selliste põhjendatuse osas vastuväiteid esitanud. Menetluskulude suurusjärk ei ole ka ilmselgelt ülemäärane ning seega lähtub kohus kaebaja taotlusest. Arvestades aga asjaolu, et nõue, milles kaebaja taotles Tallinna linna kohustamist osalema õppeasutuse Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ka edaspidi esitatavate arvete alusel, oli liiga abstraktne ning jääb rahuldamata, siis tuleb lähtuvalt HKMS § 108 lõikest 2 veel ka sellekohast proportsiooni arvestada ning väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Antud juhul oli tegemist kahe eraldi nõudega, millest üks jääb rahuldamata, mis tähendab seda, et menetluskulusid tuleb ühe kahendiku ulatuses vähendada. Antud juhul ei ole ka alust ühte nõuet teisest oluliselt tähenduslikumaks pidada, kusjuures siinkohal tuleb arvestada veel asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 14.10.2014 määruses selgitati kaebajale viitega Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsuse punktile 16 haldusasjas 3-13- 1378, et üldjuhul on kohustamiskaebusega võimalik nõuda siiski ainult selliste toimingute sooritamist, mille täitmisest on vastustaja enne kohtusse pöördumist keeldunud ning kaebajal võimaldati nõuet korrigeerida. Kaebaja seda vajalikuks ei pidanud ning seega võeti kaebus lisaks nelja konkreetse arve alusel väljamaksmisele kuuluva summa tasumise kohustamise kõrval menetlusse veel ka vastustaja kohustamiseks osalema õppeasutuse tegevuskulude katmises edaspidi esitatavate arvete alusel. Tallinna linn on sellele nõudele vastanud ning kohus nõustus selles osas vastustaja seisukohaga. Kohus hindas selle nõude tähendust suurusjärguna ½, mistõttu tuleb väljamõistetavaid menetluskulusid 50 % võrra vähendada. Seega on vastustajalt väljamõistetavaks menetluskuluks 825 eurot, milles sisalduvad ka riigilõivudena tasutud summas vastavas proportsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik