3-15-831/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-15-831

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-831

Haldusasi H.M.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks määrama kaebajale teine inspektorkontaktisik Menetlustoimingud Menetlusabi taotluse lahendamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.M. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumisest. 2. Jätta H.M.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. H.M. esitas 01.04.2015.a postitemplit kandvas ümbrikus Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb ajutiselt uue inspektor-kontaktisiku määramist koostöö mittelaabumise tõttu oma praeguse inspektor-kontaktisiku Andrei Skorodumoviga. Esialgse õiguskaitset taotleb H.M. põhjusel, et tema vaimne tervis ei saaks kannatada ning saaksid täidetud vangistusseaduse §-s 6 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgid, kuna H.M. keeldub koostööst inspektor-kontaktisiku Andrei Skorodumoviga. Ühtlasi palub H.M. end menetlusabi korras vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tallinna Vangla teatas kohtule, et 07.04.2015.a on Tallinna Vanglas registreeritud H.M.i vaie, milles isik vaidlustab Tallinna Vangla 27.03.2015.a vastust H.M.i 03.03.2015.a taotlusele talle määratud inspektor-kontaktisiku vahetamiseks. Nimetatud vaiet ei ole veel läbi vaadatud. Vangla on seisukohal, et taotlus esialgse õiguskaitse korras H.M.ile määratud inspektorkontaktisiku vahetamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vangistust reguleerivad õigusaktid ei võimalda kinnipeetaval valida endale meeldivat inspektor-kontaktisikut või nõuda talle määratud inspektor-kontaktisiku vahetamist. Inspektorkontaktisik on vanglas kinnipeetava esmane juhtumikorraldaja, kelle poole vanglas kinnipeetav pöördub ja kelle peamiseks tööülesandeks on vahendada ja lahendada kinnipeetava probleeme. Igale kinnipeetavale on vanglas määratud oma inspektor-kontaktisik. H.M.i kontaktisikuks on alates 13.03.2014.a Andrei Skorodumov. Inspektor-kontaktisik Andrei Skorodumov töötab Tallinna Vanglas alates 2004. aastast, tegemist on staažika ja hinnatud vanglaametnikuga. Inspektor-kontaktisik A. Skorodumov on ka hinnatud praktikajuhendaja ja tunnustatud õppeaasta 2013/2014 eest parima inspektor-kontaktisikust praktikajuhendajana. A. Skorodumovit võib iseloomustada kui usaldusväärset ja mõistvat isikut, kellel on laialdased teadmised vanglasüsteemist ja pikaajaline töökogemus kontaktisikuna.

Täiendavalt selgitab vangla, et kinnipeetava paigutamisel avatud eluosakonda määratakse talle kindel kontaktisik. Kontaktisiku määrab kinnipeetavale üksuse juht. Inspektor-kontaktisikuid ei määrata kinnipeetavatele lähtuvalt kinnipeetava subjektiivsetest eelistustest, vaid tegemist on töökorralduslike põhimõtetega, millest lähtuvalt jagab üksuse juht tööd inspektorkontaktisikute vahel. Üldjuhul inspektor-kontaktisikuid ei vahetata, v.a juhul, kui inspektorkontaktisik vahetab üksust või kinnipeetav paigutatakse teise üksusesse. Inspektor-kontaktisiku kinnistamine kindla kinnipeetava juhtumiga töötamiseks on vajalik üldise karistuse planeerimise paremaks sujumiseks. Tallinna Vangla on seisukohal, et H.M.i vaie on ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaides esitatud asjaolude valguses puudub alus H.M.i taotluse rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd H.M. on esitanud Tallinna Vangla direktorile vaide, on esitatud taotlus lubatav.

4. H.M. on esitanud taotluse enda vabastamisest riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Taotlusele lisatud K-Raha väljavõttest nähtuvalt on H.M.il vabu vahendeid 01.04.2015.a hetke seisuga 0,15 eurot. Tema sissetulek kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 22 eurot. Mahaarvatavatest kulutustest moodustab kinnipidamine nõuete fondi 11 eurot ja vabanemisfondi 4,40 eurot. Seega on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 3,30 eurot. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ning teadaolevalt ei ole tal muud vara, mille arvelt tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud

15 euro suurust riigilõivu. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja taotlus tuleb HKMS §

110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldada, sest kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja võimetu tasuma riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses.

5. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vaidemenetluse ajal eeldab, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2014.a määrus nr 3-14-51942 p 8). Kohus nõustub vastustajaga, et vaide eduväljavaated ei ole antud juhul kuigi suured. Kinnipeetav ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, millest nähtuks, et koostöö tema ja talle määratud inspektor-kontaktisiku vahel oleks mittetoimiv või mis välistaks koostöö. Pelgalt taotluse esitaja negatiivne suhtumine talle määratud inspektor-kontaktisikusse, ei anna alust uue inspektor-kontaktisiku määramiseks. Kui kinnipeetav leiab, et vanglaametniku poolt talle antud korraldused ei ole seadusega kooskõlas, on tal võimalik oma õigusi kaitsta, vaidlustades vanglaametniku haldusakti või toimingu selleks ettenähtud vaideja kohtumenetluses. Subjektiivset õigust endale meelepärast inspektor-kontaktisikut valida, kinnipeetaval ei ole. Samuti ei ole kinnipeetaval õigus keelduda täitmast talle määratud inspektor-kontaktisiku korraldusi, mistõttu on kaebaja ähvardused koostööst keeldumise osas asjakohatud. Eeltoodust lähtuvalt on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys