3-15-916/1 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-916 Kohtuasi M.T.i kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ja avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.T.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 09.04.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.T.i (edaspidi kaebaja) kaebus, milles selle esitaja kurtis, et on pöördunud oma kolme lapse isa poole, et saada nõusolek arvata laste kasvatamise aeg pensioniõigusliku staaži hulka, kuid sai keelduva vastuse. Kaebaja palus, et kohus tuvastaks pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 2 p 12 alusel pensioniõigusliku staaži iga lapse kasvatamise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ning ei esine alust selle tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohustab kaebuse määrusega selle esitajale tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib kohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping sama seaduse § 95 tähenduses ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Pensioniõigusliku saaži tõendamise kord on kehtestatud sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr

59. Selle § 15 lg 2 kohaselt on lapse eest hoolitsemise aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks lisaks muudele dokumentidele üldreeglina vajalik ka teise vanema kirjalik nõusolek. Sealsamas sätestatu annab nõusolekust keeldumise puhul küll õiguse pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse, kuid seejuures pole seaduseandja täpsustanud, millisesse kohtuse saab vastava nõude esitada.

4. Riigikohtu erikogu on sarnase avalduse kohta 20.01.2014 koostatud kohtumääruses nr 3-3-4-2-13 leidnud, et vastava vaidluse sisuks pole asjaolu või avalik-õigusliku suhte tuvastamine, vaid teise vanema kohustamine riikliku pensionikindlustuse seaduses nimetatud nõusolekuid andma ning loobuma kaebaja kasuks oma õigustest. Vastaval nõusolekul on küll oluline tähendus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud avalik-õigusliku suhte raames, kuid samas on tegemist kahe eraõigusliku isiku vahelise vaidlusega selle üle, kumb vanematest saab nimetatud õigusi kasutada. Kuna riikliku pensionikindlustuse seadusest ega muudest seadustest ei nähtu, et ühel õigustatud isikul on kohustus loobuda teise isiku kasuks õigusest suuremale pensionistaažile, ei tulene kehtivast õigusest kohustust, mille olemasolu saaks halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 p 6 alusel tuvastada. Erikogu märkis, et, vastavas asjas pole võimalik välja tuua kohast nõuet, mida kaebaja saanuks halduskohtumenetluses esitada ning tegi järelduse, et nimetatud vaidlus on kahe eraõigusliku isiku vaheline sisuline vaidlus ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg

1 järgi maakohtu kui tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse. Riigikohtu need seisukohad on igati asjakohased ka käesoleva asja puhul.

5. Eeltoodud järelduste kohaselt ei ole Tartu Halduskohtul õigust kaebust lahendada ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel tagastama. Kaebajal on võimalik esitada oma nõue vastavat pädevust omavale maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane