2-14-20299/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-20299

Tsiviilasi

Korteriühistu Tartu Narva mnt 149 hagi Tiia Peetsu vastu

võlgnevuse 1 612,27 eurot ja viivise 498,16 eurot

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Makohtu 13. novembri 2014 (tagaselja)otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Tartu Narva mnt 149 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (I astme menetluses hageja): Korteriühistu Tartu

Narva mnt 149 (registrikood: 80149124); esindaja Rein

Pärtel;

Vastustaja (I astme menetluses kostja): Tiia Peetsu

(isikukood: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. novembri 2014

(tagaselja)otsus väljamõistetud menetluskulude suuruse

osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

Korteriühistu Tartu Narva mnt 149 kasuks Tiia Peetsult

välja õigusabikuluna 283,20 (kakssada kaheksakümmend

kolm eurot ja 20 senti) eurot, s.h käibemaks 20% summas

47,20 eurot.

3. Parandada Tartu Maakohtu 13. novembri 2014

tagaseljaotsuses esinev ilmne ebatäpsus ning märkida

hageja õigeks nimeks korteriühistu Tartu Narva mnt 149.

4. Lugeda

kohtuotsuse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Rahuldada korteriühistu Tartu Narva mnt 149 hagi

Tiia Peetsu vastu.

4.2. Mõista Tiia Peetsult korteriühistu Tartu Narva mnt

149 kasuks välja kommunaal- ja hoolduskulude võlgnevus

perioodil 01. veebruar 2013 kuni 01. mai 2014 summas

1 612,27 eurot ning viivis 498,16 eurot, kokku 2 110,43

eurot.

4.3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4.4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.5. Mõista Tiia Peetsult korteriühistu Tartu Narva mnt

149 kasuks välja menetluskulu 486,20 (nelisada

kaheksakümmend kuus eurot ja 20 senti) eurot (s.o

riigilõiv 200 eurot, asja läbivaatamise kulu 3 eurot ning

lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses 283,20 eurot).

4.6. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS

§ 174 lg-tes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui

käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu Tartu Narva mnt 149 (hageja) esitas 26. mail 2014 hagi Tiia Peetsu (kostja) vastu

võlgnevuse, sh viivise, 2 110,43 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates

28. oktoobrist 2002 korteriomandi X-XX, XXX Tartus omanik. Hageja on korteriomandite

majandamiseks teinud kulutusi vastavalt KÜS § 151 lg-tele 1 ja 2. Kostja ei ole osutatud teenuste eest

pikaajaliselt tasunud. Hageja palus mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja

menetluskulude nimekirja (tl 70) kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõiv

200 eurot, tasu Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamise eest 3 eurot ning

esindajatasu 637,20 eurot.

2. Tartu Maakohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu,

avaldades vastava teate 02. septembril 2014 (tl 80). Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas Korteriühistu Tartu Narva mnt 149 hagi T. Peetsu vastu 13. novembri

2014 tagaseljaotsusega ning mõistis T. Peetsult välja hageja kasuks kommunaal- ja hoolduskulude

võlgnevuse perioodil 01. veebruar 2013 kuni 01. mai 2014 summas 1 612,27 eurot ning viivise 498,16

eurot, kokku 2 110,43 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohus jättis TsMS § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Maakohus leidis,

et TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja

kanda. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistis maakohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 263 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot, asja läbivaatamise kulu 3 eurot ning

õigusabi kulu 60 eurot. Kuigi hageja on palunud mõista välja lepingulise esindaja kulu summas

637,20 eurot, pidas maakohus TsMS § 175 lg 1 alusel, arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse sisu ja asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Korteriühistu Tartu Narva mnt 149 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, millega jäeti rahuldamata apellandi nõue õigusabikulude

väljamõistmiseks, ning teha asjas uus otsus, millega mõista välja T. Peetsult apellandi kasuks

õigusabikulud maakohtus kokku 637,20 eurot. Apellant palub jätta kõik menetluskulud

apellatsioonimenetluses T. Peetsu kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) nähtub Vabariigi Valitsuse määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad“, mida ei ole seniajani kehtetuks tunnistatud, et tsiviilasjas hagihinnaga

kuni 3 200 eurot on maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 1 600 eurot. Seega soovis apellant

eelviidatud määrusega lubatavast piirmäärast ainult 39,8 % õigusabikulude sissenõudmist;

2) ei ole maakohtu väide, et õigusabikulude väljamõistmisel arvestatakse hagi hinda, asjakohane. Töö

maht ja iseloom ei sõltu sellest, kas nõudesumma on väiksem või suurem. Hagiavalduses esitatud

andmete saamiseks pidi esindaja koguma andmeid, neid läbi töötama, raamatupidajat võla küsimuses

juhendama, kontrollima nende põhjendatust, mis tulenevalt arvandmete iseloomust viitab asjas

eriteadmiste ja –oskuste vajalikkusele. Asi oli komplitseeritud, kuna kostjalt oli varem võlgnevus

teatud perioodi eest välja mõistetud ning tuli teha täiendavaid arvutusi, et võlanõuet täpsustada;

3) sai tagaseljaotsuse tegemine võimalikuks tänu hagiavalduse põhjalikkusele ja veenvusele. Jääb

arusaamatuks, mida maakohus pidas silmas hagiavalduse sisu ja nõude olemuse all, mis ei võimalda

õigusabikulusid välja mõista suuremas või täies ulatuses. Maakohus ei ole põhjendanud, et apellandi

avaldus õigusabikulude osas on selgelt põhjendamatu. Samuti pole apellandi avaldusele esitatud

ühtegi vastuväidet;

4) ei ole maakohus, mõistes õigusabi eest välja 60 eurot, arvestanud, et viidatud summa sisaldab

makse kokku 77 % ehk 46,20 euro ulatuses, mistõttu ei ole maakohtu poolt välja mõistetud õigusabi

tasu tõsiseltvõetav. Selle järgi peaks hagiavalduse sellises mahus koostama 13,80 euro eest. Apellandi

nõue õigusabikulude osas on niigi tavapärasest tunduvalt väiksem;

5) tuleb apellatsioonkaebuse koostamise kulu vastustajalt apellandi kasuks välja mõista. TsMS § 178

lg 3, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, ei kohaldu. Apellandi esindaja kulutas kaebuse

koostamisele ja esitamisele kokku 2,5 töötundi tunnitasuga 71,39 eurot (koos käibemaksuga), kokku

178,47 eurot;

6) palub apellant parandada otsuses esineva ilmse ebatäpsuse ning märkida apellandi õigeks nimeks

„korteriühistu Tartu Narva mnt 149“.

5. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse osaliselt, kostjalt väljamõistetud hageja põhjendatud õigusabikulude suuruse osas

ning teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab Korteriühistu Tartu Narva mnt 149 õigusabikulude

kindlaksmääramise avalduse 283,20 euro ulatuses (koos käibemaksuga).

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on palunud tühistada maakohtu

otsuse osaliselt õigusabikulude rahuldamata jätmise osas ja teha asjas uus otsus, millega mõista

vastustajalt apellandi kasuks välja maakohtus kantud õigusabikulu kokku 637,20 eurot. Apellant ei

vaidlusta põhinõude rahuldamist ning riigilõivu ja asja läbivaatamise kulu väljamõistmist, mistõttu

TsMS § 657 lg 2 asjas kohaldamisele ei kuulu.

Arvestades maakohtu poolt menetluskulude rahuldamise ulatust, tuleb T. Peetsult mõista välja

korteriühistu Tartu Narva mnt 149 kasuks menetluskulu 486,20 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot, asja

läbivaatamise kulu 3 eurot ning lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses 283,20

eurot.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus lepingulise esindaja kulu väljamõistmiseks tuleb TsMS

§ 175 lg 1 järgi rahuldada osaliselt.

TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Seega tuleb kaebuse lahendamisel kohaldada Tartu Maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud

menetluskulude kindlaksmääramist reguleerinud norme. Maakohus on õigesti leidnud, et TsMS § 162

lg-te 1 ja 2 ning § 173 lg 1 kohaselt ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta

vastustaja kanda. Maakohus, tuginedes TsMS § 175 lg-le 1, leidis, et nõude olemust, hagihinda,

hagiavalduse sisu ja asjaolu, et maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

on põhjendatud õigusabikulu 60 eurot.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigusabikulu kindlaksmääramisel ületanud

diskretsioonipiire ning ei ole oma seisukohta lepingulise esindaja kulude taotlusest oluliselt

väiksemas määras väljamõistmisel piisavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et Riigikohtu üldkogu tunnistas 26. juuni 2014 otsusega

tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 alates 01. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud TsMS § 175

lg 3 redaktsiooni, TsMS § 175 lg 4, Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 ja

Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega

on asjakohatu apellandi viide enne 26. juunit 2014 kehtinud lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradele. Seega ei sõltu lepingulise esindaja kulu teistelt

menetlusosalistelt väljamõistmine tsiviilasja hinnast.

8. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on apellandi

lepinguline esindaja teostanud järgmisi toiminguid: raamatupidamisdokumentide koostamiseks

algmaterjali kogumine ja läbitöötamine, selleks kliendiga korduv suhtlemine ja selgituste taotlemine,

konsultatsioonid raamatupidajaga ja klienditeenistuse juhatajaga, lepingute väljaotsimine,

läbitöötamine ja paljundamine, AB Aivar Pilv asja toimiku väljanõudmine varasema võlanõude asjas

täpsustamaks nõude perioodi ja aluseid 19. mail 2014 (2,5 tundi); hagimaterjali läbitöötamine,

mittevajaliku materjali kõrvaldamine sh ärisaladust puudutav osa 20. mail 2014 (1 tund 20 minutit);

hagiavalduse, volikirjade, menetluskulude nimekirja jm dokumentide koostamine 21. mail 2014

(3 tundi 50 minutit); e-toimiku keskkonnas hagiavalduse esitamiseks vajalike andmete esitamine,

hagi dokumentide skaneerimine ja e-keskkonda üleslaadimine 26. mail 2014 (1 tund 20 minutit);

kokku 9 tundi.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

9. TsMS § 175 lg 1 (maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt kontrollib kohus

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust neil juhtudel, kui teine pool esitab lepingulise

esindaja kulude kohta vastuväite, või kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu. Vastustaja ei ole apellandi menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, seega

pidas maakohus apellandi lepingulise esindaja kulude hüvist vähendades apellandi menetluskulude

kindlaksmääramise avaldust lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatuks. Ka alates

01. jaanuarist 2015 kehtiva TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud apellandi lepingulise esindaja kulu esimese astme

menetluses oli 4 x 59 = 236 eurot (koos käibemaksuga 283,20 eurot). Tegemist ei olnud õiguslikult

keerulise vaidlusega ning apellandi esindaja on menetluse jooksul koostanud vaid ühe

menetlusdokumendi, s.o hagiavalduse. Hagiavalduse koostamine hõlmab endas nii vajalike

materjalide läbitöötamist kui ka selle edastamist kohtule. Seetõttu ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks mõista vastaspoolelt eraldi välja tasu materjalide läbitöötamise ning hagiavalduse

e-toimiku kaudu esitamise eest ja loeb need hõlmatuks hagiavalduse koostamise toiminguga.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja asjaga seotud menetluskuluks ei saa pidada apellandi

lepingulise esindaja ajakulu apellandi raamatupidamisdokumentide koostamisele ja läbitöötamisele

ning selleks kliendiga korduvale suhtlemisele, samuti teise tsiviilasja toimiku väljanõudmise ajakulu.

Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on

kohtule esitatav menetlusdokument, s.o antud juhul hagiavaldus. Apellant ei ole ka käesoleva

vaidluse raames esitanud kohtule raamatupidamisdokumente.

10. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on apellandi taotlus maakohtu otsuses apellandi nime

parandamiseks. Maakohtu otsuses on hageja nimeks märgitud „korteriühistu Narva mnt 149“,

registrikood 80149124. Äriregistri andmete kohaselt on mittetulundusühingu registrikoodiga

80149124 registrijärgne nimetus „korteriühistu Tartu Narva mnt 149“. Kuigi hagiavalduses oli

apellandi nimeks märgitud korteriühistu Narva mnt 149, oli registrikood õige. TsMS § 447 lg 2

kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta

otsuse sisu.

11. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus apellatsioonkaebuse lahendamisega seotud kulude

hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus juhindub põhimõttest, et vaidlus

menetluskulude üle ei tohi tekitada uusi menetluskulusid (apellatsioonkaebuse esitamisel kehtinud

TsMS § 178 lg 3, käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiv TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks