3-14-50007/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50007

Haldusasi

L K kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.09.2013 vastutu-

sotsuse nr 13-7/61-9 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – L K, volitatud esindaja Madis Truber

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Heli Insler

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.09.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta L K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.09.2014

otsus haldusasjas nr 3-14-50007 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

3-14-50007

2(12)

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Talsingi Konsultatsioonid OÜ deklareeris perioodil 01.11.2008 kuni 30.06.2009 maksus-

tatavat käivet summas 526 651,22 eurot (8 240 301 krooni) ja sellelt arvestatud käibemaksu

94 797,21 eurot (1 483 254 krooni) ning maha arvatavat sisendkäibemaksu summas 82 312,96

eurot (1 287 918 krooni).

2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksu- ja tollikeskus tegi 22.11.2010 maksuotsuse nr

12.2-3/2699-14, millega kohustas Talsingi Konsultatsioonid OÜ-d tasuma käibemaksu

48 196,16 eurot (754 106 krooni) ja tulumaksu 83 772,13 eurot (1 310 749 krooni). Maksuot-

suse põhjendused on järgmised.

1)

OÜ Talsingi Konsultatsioonid vahendas perioodil 01.11.2008 kuni 30.06.2009 ehitus-

teenust Comintec Ehitus OÜ-le Tartumaal Luunja vallas Salu tee 2 asuval objektil. Talsingi

Konsultatsioonid OÜ esitas kontrollitava ajavahemiku 01.11.2008 kuni 30.06.2009 kohta

maksudeklaratsioonides valeandmeid. Esitatud arvete kohaselt soetas Talsingi Konsultatsioo-

nid OÜ erinevaid teenuseid ja kaupu osaühingutelt PIMP Grupp, Pirmax Trade, Linnaplanee-

rija, Groovits, Vestok Tootmine ja IntroProjekt. Maksumenetluses tuvastati teenuse ja kauba

saamise fakt ning see, et tegelikkuses ei toimunud tehingud arvetel näidatud isikute vahel.

Talsingi Konsultatsioonid OÜ ei ole vormistanud kirjalikke lepinguid arvetel nimetatud

äriühingutelt teenuste või kaupade saamise kohta. Samuti ei ole peetud ehituspäevikut ega

koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akte. Tööde kirjeldused arvetel kas puuduvad või

on väga üldsõnalised.

2)

Talsingi Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige L K ning osaühingute PIMP Grupp, Pirmax

Trade, Linnaplaneerija, Groovits, Vestok Tootmine ja IntroProjekt esindaja P P, kes on L K

peretuttav, on andnud vastuolulisi ütlusi tehingute toimumise asjaolude kohta. Objektil ehitus-

järelevalvet teostanud isik ei olnud midagi kuulnud P Pst, kes L K väidete kohaselt juhtis ehi-

tustöid Salu tee 2 objektil. L K ei osanud selgitada, milliseid teenuseid PIMP Grupp OÜ osu-

tas ning leidis, et teenust võisid osutada ka Pirmax Trade OÜ töötajad.

3)

Töövõtuleping Pirmax Trade OÜ-ga esitati alles pärast kontrollakti koostamist ja eriar-

vamuse esitamist. Selle järgi kohustuti tegema ehitustöid, mitte rentima tööjõudu, nagu väitis

P P. Lepingust ei selgu, millisele objektile ja tööle ning millise kvalifikatsiooniga tööjõudu

Talsingi Konsultatsioonid OÜ rentis. Leping on sõlmitud enne peatöövõtja Comintec Ehitus

OÜ-ga sõlmitud lepingut. Talsingi Konsultatsioonid OÜ ei teavitanud Comintec Ehitus OÜ-d

asjaolust, et kasutab allhankijaid, kuigi poolte vahel sõlmitud töövõtuleping sätestas sellise

kohustuse.

4)

Linnaplaneerija OÜ-l puuduvad ehitusmasinad, ta ei rendi ruume ja pangakontolt ei

nähtu majandustegevusega kaasnevate kulutuste kandmist. Linnaplaneerija OÜ 23.01.2009

arvel nr 6 puudub maksukohustuslasena registreerimise number. P P ei ole tõendanud ühegi

dokumendiga äriühingu poolt väidetavat vaheseinte ehitust, transporti või kopa renti, vaid

andis tehingute kohta üldsõnalisi selgitusi.

5)

P Pga seotud äriühingute kohta, kellelt Talsingi Konsultatsioonid OÜ väidetavalt ostis

kaupa ja teenuseid ehitustööde teostamiseks Salu tee 2 objektil, on maksumenetluses ilmne-

nud järgmised asjaolud: ei ole kättesaadav registrijärgsel aadressil, majandusaasta aruandeid

ei ole nimetatud perioodi kohta esitatud, puuduvad töötajad, deklareeritud ei ole sotsiaalmak-

suga maksustatavaid makseid, pangakontolt ei nähtu tavapärase majandustegevusega kaasne-

vaid makseid. Seega on väljamakseid tehtud isikutele, kes pole reaalsed kauba müüjad ja tee-

3-14-50007

3(12)

nuse osutajad. Talsingi Konsultatsioonid OÜ oli teadlik nendest asjaoludest, mistõttu puudub

tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg-st 1.

3. Talsingi Konsultatsioonid OÜ esitas 22.11.2010 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks

vaide, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 18.01.2011 vaideotsusega rahuldamata. Talsingi Konsul-

tatsioonid OÜ esitas seejärel 18.02.2011 maksuotsuse tühistamiseks halduskohtule kaebuse,

mille Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2012 otsusega haldusasjas nr 3-11-424 rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 02.04.2012. Talsingi Konsultatsioonid OÜ ei tasunud

nõutud maksusummat ning sissenõudmistoimingutega ei õnnestunud maksuotsust täita.

4. Maksu- ja Tolliameti 03.09.2013 vastutusotsusega nr 13-7/61-9 kohustati L K tasuma

Talsingi Konsultatsioonid OÜ maksuvõlga summas 127 356,75 eurot. Vastutusotsuse kohaselt

oli Talsingi Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige alates 07.04.2005 ning ka vastutusotsuse te-

gemise seisuga L K, kellel oli ainuisikuliselt kontroll äriühingu tegevuse üle. L K esindas Tal-

singi Konsultatsioonid OÜ-d tegelikult mittetoimunud tehingute vormistamisel, tegi äriühingu

nimel väljamakseid ning vastutas raamatupidamise eest. Tegelikkuses mittetoimunud tehingu-

te teadlik kajastamine maksukohustust vähendavana on tõlgendatav üksnes tahtliku tegevuse-

na ning seega rikkus L K tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lõikes 1 nimetatud

seadusliku esindaja kohustusi, sh nii deklareerimise kui ka tasumiskohustust. Nimetatud tege-

vus viis maksunõude esitamiseni äriühingu vastu ning põhjustas Talsingi Konsultatsioonid

OÜ-le maksuvõla tekkimise. Maksuhaldur lähtus vastutusotsuse koostamisel 22.11.2010 mak-

suotsusest nr 12.2-3/2699-14, kust nähtuvad täpsemalt maksustamise ja juhatuse liikme süü

tuvastamise aluseks olevad asjaolud. Kuna PIMP Grupp OÜ, OÜ Groovits ja OÜ Vestok

Tootmine arvete alusel ei olnud tulumaksu määratud hindamise teel, ehkki kaupade tegelikku

saamist võib eeldada, ei nõua maksuhaldur vastavaid maksusummasid (kokku 4611,54 eurot)

vastutusotsusega sisse.

5. L K esitas 02.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 03.09.2013

vastutusotsuse nr 13-7/61-9 tühistamiseks.

1)

Maksuhaldur on ebaõigesti leidnud, et tehingud osaühingutega PIMP Grupp, Pirmax

Trade, Linnaplaneerija, Vestok Tootmine ja IntroProjekt ei ole toimunud. Tehingute kohta

nõuetekohase dokumentatsiooni puudumine või nende puudulikkus oli tingitud asjaolust, et

Salu tee 2 ridaelamu boksid tuli kiiresti valmis ehitada. Objektil käis ettekirjutusi tegemas

ehitust finantseerinud Marfin Pank Eesti AS-i jurist koos ehitusjärelevalve esindajatega. Mak-

suhaldur rikkus uurimiskohustust, kuna ei pöördunud Marfin Pank Eesti AS-i poole asjaolude

väljaselgitamiseks. Kuna Talsingi Konsultatsioonid OÜ tegevusala oli kitsalt piiritletud ning

äriühing oli oma tegevust lõpetamas, sõlmis Talsingi Konsultatsioonid OÜ alltöövõtulepingu

Pirmax Trade OÜ-ga ning alles seejärel peatöövõtulepingu Comintec Ehitus OÜ-ga. MTA on

vastutusotsuses ebaõigesti märkinud, nagu oleks kaebaja haldusasjas nr 3-11-424 kinnitanud

tehingute mittetoimumist osaühingutega Groovits, Vestok Tootmine ja IntroProjekt. Kaebaja

selgitas haldusasjas nr 3-11-424, et nimetatud äriühingud ei teostanud ehitustöid Salu tee 2

objektil, vaid müüsid kaupu.

2)

L K ei ole tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi, sh hoolsuskohustust, ega esita-

nud deklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Talsingi Konsultatsioonid OÜ ja selle juhatuse

liikme L K tegevuse põhiliseks eesmärgiks oli tagada korrektsete ehitustööde teostamine kok-

kulepitud kvaliteedis ja tähtaegadel. Eelnev ehitaja oli kaasa viinud kõik projektid ja tehnilise

dokumentatsiooni. Seega vajas ka ehitusobjekti dokumentatsioon lühikese aja jooksul taasta-

mist, mistõttu jäi unarusse dokumentide vormistamine ehitajatega. Kuna koostöö ehitajatega

sujus, ei olnud selle tingimuste määratlemiseks dokumente vaja vormistada. Vastutusotsusest

ei nähtu, et kaebajalt oleks küsitud tehingute toimumise kohta või rahalise nõude tekkimisega

seonduvaid asjaolusid.

3-14-50007

4(12)

3)

Kaebaja ja P P ütluste erinevusest või vastuolulisusest ei saa järeldada tehingute mitte-

toimumist. Kuna maksumenetluses ütluste andmise ajaks oli tehingute toimumisest möödunud

mitu aastat, võisid ütlusi andnud isikud mäletada sündmusi erinevalt. Mõlemad on kinnitanud

tehingute toimumist ning tuvastatud on ka tehingupartneritele tasumine ning tehingute kajas-

tamine raamatupidamises ja maksuarvestuses. Puudub vaidlus selles, et ehitustööd on teosta-

tud ja kaubad saadud.

4)

Talsingi Konsultatsioonid OÜ maksuotsuses ega ka kohtumenetluses ei tuvastatud taht-

likku maksuseaduste rikkumist. Maksuhaldur oli kohustatud vastutusotsuse koostamisel ise-

seisvalt selgitama juhatuse liikme süü olemasolu ja selle süü vormi, mida aga praegusel juhul

ei tehtud. Kaebaja teadis täpselt, millised tehingupartnerid töid objektil teostavad ning tegi

kõik endast oleneva, et kontrollida tehingupartneritega seonduvat, sh P P esindusõigust ja

äriühingute registreeringuid käibemaksukohustuslaste registris. P P on oma seletustes möön-

nud, et ei toiminud seadusekuulekalt. Kaebajale ei saa ette heita seda, et tema tehingupartne-

rid ei ole olnud seadusekuulekad. Ebamõistlik oleks kaebajalt nõuda, et ta oleks täiendavalt

kontrollinud tehingupartnerite majandustegevust, deklareerimiskohustuse täitmist ja töötaja-

tega sõlmitud töölepingute olemasolu. Kaebajal puudus alus arvata, et arveid väljastanud isi-

kud teenust ei osutanud. Kontrollimenetluses on esitatud nimekiri isikutest, kes töötasid Salu

tee 2 objektil Pirmax Trade OÜ töötajatena. Nimekirjas on 16 nime, kuid maksuhaldur küsit-

les neist vaid nelja.

5)

Talsingi Konsultatsioonid OÜ esitas kontrollimenetluses selgitused ja dokumendid, mis

tõendasid seda, et Salu tee 2 objektil töötasid lisaks P Pga seotud äriühingute töötajatele ka

teiste äriühingute töötajad. Maksuhaldur jättis nimetatu tähelepanuta ega uurinud teistelt te-

hingupartneritelt, kas P Pga seotud äriühingud ja töötajad töötasid Salu tee 2 objektil. Kaebaja

ei olnud teadlik sellest, et tegelikkuses võisid teenuse osutajateks olla tundmatud kolmandad

isikud.

6)

Kaebaja tegevuses puudus tahtlus, st kindel soov õigusvastase tagajärje saabumiseks

ning äärmisel juhul võib möönda kaebaja tegevuses üksnes hooletuse tunnuseid. Seega on

vastutusotsus tehtud pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) 22.11.2010 maksuotsus ning 02.03.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-424 on käsitata-

vad tõendina maksuvõla tekkimise aluste kohta. Vastustaja jääb vastutusotsuses toodud seisu-

kohtade ning 22.11.2010 maksuotsuses ning haldusasjas nr 3-11-424 tuvastatud asjaolude

juurde, et osaühingutega Groovits, Vestok Tootmine ja IntroProjekt ei ole tehinguid toimunud.

2) Kaebaja oli teadlik, et arvel näidatud kaupu ja teenuseid ei saadud müüjana näidatud isi-

kutelt ning juhindus dokumentide koostamisel üksnes eesmärgist saada alus sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks. Nimetatud asjaolu kinnitavad vastuolud tehingute dokumentatsiooni ja as-

jaosaliste selgituste vahel. Vastustaja tuvastas kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse. Kaebaja

õigustused, et tegemist ei olnud tavapärase ehitustegevusega, mistõttu jäi dokumentide vor-

mistamine ehitajatega unarusse, ei ole eluliselt usutavad.

3) Kaebaja otsustas äriühingu juhatuse liikmena vastu võtta probleemse ja kiireloomulise

objekti, ehkki tal puudusid vahendid ja tööjõud. Olukorras, kus äriühing on sisuliselt lõpeta-

nud majandustegevuse, saab selliseid riske võtta vaid teadmises, et äriühing kasutab ehitus-

tööde teostamisel kolmandaid isikuid, kes on talle teada. Kaebajale oli teada P P, kuid mitte

temaga seotud äriühingud. Kaebaja küll väidab, et tuvastas isikud, kellega tehinguid teostas,

samas aga eeldas, et tegemist on Linnaplaneerija OÜ-ga. Kaebaja väited, nagu juhtinuks tema

asemel objektil ehitustöid P P, on vastuolus tõenditega, millest nähtub, et peatöövõtja ei osa-

3-14-50007

5(12)

nud P P nime ehitustöödega seostada. Kui tehingud oleksid toimunud, pidanuks pooled andma

ühesuguseid selgitusi.

4) Kaebaja 13.09.2012 seletuste valguses ei ole usutav, et tal oli võimalik sõlmida Pirmax

Trade OÜ-ga alltöövõtuleping enne, kui oli sõlmitud ehitustööde teostamiseks leping peatöö-

võtjaga, kuna sel ajal ei olnud ta veel teadlik, millised tingimused esitab peatöövõtja. Seisu-

kohta, et arvetel märgitud isikutelt teenuseid ja kaupu tegelikkuses ei soetatud, toetab asjaolu,

et ehitustegevuses olulisi dokumente ei koostatud ega esitatud.

5) Tõendatud on, et alltöövõtulepinguid ei vormistatud, või kui leping ka oli vormistatud, ei

kajastanud see tegelikke andmeid. Kaebaja ei esitanud tõendeid, mis kinnitavad peatöövõtja

nõusolekut kasutada alltöövõtjaid, ning veenvaid tõendeid, et teenust osutasid arvetel märgi-

tud isikud. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu

kohta esitatud dokumendi fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust

vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksu-

deklaratsioonis saab üldjuhul olla tahtlik tegu (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-32-09, p 12).

6) Kaebaja 13.09.2012 seletustest nähtub, et tema tegeles Talsingi Konsultatsioonid OÜ

juhtimisega ning seadusliku esindajana nii Luunja vallas Salu tee 2 asuva ridaelamu poolelio-

leva ehituse vastuvõtmisel peatöövõtjalt kui ka järgnevate ehitustööde koordineerimisel ja

juhtimisel. Kuna kaebaja tegeles ehitustööde juhtimisega, oli talle teada kõik ehitusobjektil

toimuv, sh ka töötajad, kes ehitustöid teostasid.

7) Vastutusotsuses ei ole kaebajale ette heidetud, et kaebaja ei kontrollinud väidetavate te-

hingupartnerite deklareerimiskohustuse täitmist või töötajatega sõlmitud töölepinguid, vaid

nõuetekohast tehingupartneri tuvastamata jätmist. Kaebaja ei pidanud isikute tuvastamist vaja-

likuks, kuna tundis P P d varasemast ajast. Tehingute tegemise ajal puudus kaebajal teadmine,

kas P P on arvel märgitud äriühingute esindaja. Juhul, kui kaebaja oleks tõesti kontrollinud

äriregistrist äriühingutega seonduvat teavet, pidanuks tal tekkima põhjendatud kahtlus selles,

kas need äriühingud on suutelised õigeaegselt ja kvaliteetselt objektil töid teostama. Sellisel

juhul ei oleks kaebaja Talsingi Konsultatsioonid OÜ nimel vastavat juhtimisotsust vastu võt-

nud. Kaebajale olid need asjaolud ja võltsarvete esitamine teada, seejuures tegutsesid kaebaja

ja P P kooskõlastatult. Kaebaja väide, et objektil osutasid teenust ka teised P P ga mitteseotud

äriühingud, on asjakohatu, kuna vaidlust ei ole Salu tee 2 objekti valmimises ja kaebaja nime-

tatud äriühingute poolt teenuste osutamises.

7. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebajal ei ole dokumente selle kohta, et arvetel näidatud alltöövõtjad tegid väidetud

ehitustöid. L K ei eristanud Pirmax Trade OÜ, PIMP Grupp OÜ ja Linnaplaneerija OÜ töid

ega oska öelda, milliseid töid erinevad äriühingud tegid. Arvestades seda, et arveid esitatakse

tavapäraselt pärast tööde tegemist, ei saanud Talsingi Konsultatsioonid OÜ tehingu toimumi-

sel teada, et konkreetne äriühing talle teenust osutab või kaupa müüb. Väidetava suulise le-

pingu sõlmimisel ei saanud kaebaja veenduda teise tehingupoole isikus, kes talle teenust osu-

tab. Nimetatud asjaolu kinnitab kahtlust, et teenust ei osutanud näidatud äriühingud, sest tee-

nuse osutamise alguses ei olnudki kaebaja tahe suunatud talle teadmata äriühingutega tehingu-

te tegemisele.

2) Lisaks arvetele, tasumistele ning poolte kinnitustele puuduvad muud tõendid tehingute

kohta osaühingutega PIMP Grupp, Pirmax Trade, Linnaplaneerija, Groovits, Vestok Tootmine

ja IntroProjekt. Maksuhaldur on ammendavalt põhjendanud, miks ei saanud vastupidiselt L K

ja P P ütlustele eelnimetatud äriühingud osutada teenuseid või müüa kaupu Talsingi Konsul-

tatsioonid OÜ-le. L K ja P P ütlused on ilmselgelt ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tehingute

3-14-50007

6(12)

toimumist tõendavate tõenditena kõrvale. Tehingute toimumise kohta on esitatud oluliselt

vähem dokumente, kui Riigikohus on 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 punktis 11 pidanud

maksukohustuslase poolt tehingute tõendamiseks võimalikuks. Sisuliselt ei ole kaebaja esita-

nud dokumente, mis tõendaks käibe tekkimisel lisaks raha liikumisele ka kauba või teenuse

liikumist. Kaebaja on ilmselgelt rikkunud kohustust korraldada oma tegevus nii, et selle mak-

suõiguslik korrektsus oleks hiljem kontrollitav.

3) Arvestades, et maksuotsuse tegemise ajal ei olnud möödunud maksusumma määramise

tingimusteta tähtaeg (3 aastat), võis maksuhaldur MKS § 98 lg 1 kohaselt tugineda nii hoole-

tusele kui ka tahtlusele. L K ütlustest nähtub, et ta ei tuvastanud igakordselt isikut, kellega

Talsingi Konsultatsioonid OÜ tehinguid tegi ehk millist äriühingut P P konkreetse tehingu

tegemisel esindas. Oma äriühingu tegevuse korraldamisel on L K olnud piisavalt hooletu, et

tagantjärele ei ole võimalik tegelikke müüjaid või teenuse osutajaid tuvastada ning maksuko-

hustuslane ei suuda ümber lükata maksuhalduri põhjendatud kahtlust tehingute mittetoimumi-

se kohta. Hoolsuskohustuse täitmata jätmist ei õigusta asjaolu, et ehitustöödega oli väidetavalt

kiire.

4) Talsingi Konsultatsioonid OÜ tahtlus maksupettuseks ja teadmine, et konkreetsed ettevõt-

ted ei olnud tegelikult tehingu teiseks pooleks, on maksuotsuses lünklikult põhjendatud, kuid

arvestades, et maksuhaldur on maksuotsusega ammendavalt põhjendanud vähemalt Talsingi

Konsultatsioonid OÜ hoolsuskohustuse rikkumise, ei tingi nimetatud puudus iseenesest järel-

dust, et maksuvõlga ei ole tekkinud.

5) Maksuhaldur on vastutusotsuses põhjendanud, miks ta leiab, et L K oli tehingute mitte-

toimumisest teadlik. Kohus nõustub nende põhjendustega. Arvestades asjaolusid, et eranditult

kõik väidetavad tehingupartnerid vastavad variühingute tunnustele, kaebaja on maksukohus-

tuslase seadusliku esindajana jätnud koostamata dokumendid, mille alusel oleks teenuste tege-

lik osutamine tuvastatav, tehingu mõlemad pooled annavad tehingute toimumise kohta väga

üldsõnalisi ja kontrollimatuid ütlusi ning L K on ise kinnitanud, et teda ei huvitanud, kes töid

reaalselt tegid, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et L K osales maksukohustuslase kaudu

maksupettuses. Ei ole eluliselt usutav, et maksupettusele viitavad asjaolud on vaid kokkusat-

tumus ning üksnes kaebaja erakordselt suure hooletuse tulemusel ei korraldatud Talsingi Kon-

sultatsioonid OÜ tegevust nii, et see oleks hiljem jälgitav. Kõik vastutusotsuse tegemise tin-

gimused on täidetud ning vastutusotsus on tehtud tähtaegselt.

6) Maksuhaldur on jätnud kaebajalt välja nõudmata kaupade eest tasutud summadelt tulu-

maksu, juhindudes Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-60-11. Väidetavate teenuste osutamise

eest tasutud väljamaksete maksustamine tulumaksuga aga on õiguspärane, kuna teenust osuta-

nud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. L K palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, mil-

lega tema kaebus rahuldada.

1) Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused puuduste kohta dokumentide

vormistamisel ning analüüsimata kaebaja väited, et ta täitis oma hoolsuskohustuse tehingu-

partnerite tuvastamisel, olles teadlik, kes oli teenuse reaalne osutaja või kauba müüja. Haldus-

kohus ei ole ka analüüsinud kaebaja põhjendusi seletustes esinevate vastuolude kohta ja on

otsuses omistanud liialt suure kaalu haldusasjas nr 3-11-424 tuvastatud asjaoludele. Haldusas-

jas nr 3-11-424 jäid likvideerimata vastuolud seletustes (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-

3-14-50007

7(12)

83-13 ja 3-3-1-32-09) ning halduskohtu 02.03.2012 otsus ei ole seega õiguspärane. Haldusko-

hus rikkus vaidlustatud otsuses seeläbi HKMS § 61 lg-d 1, 2 ja 4.

2) Kaebajal oli sõlmitud PIMP Grupp OÜ-ga kokkulepe, mille kohaselt viimane pidi osuta-

ma Talsingi Konsultatsioonid OÜ-le ehituse projekteerimise teenust, korraldama objektil töid

ning palkama alltöövõtjaid. Osutatud teenuse eest on PIMP Grupp OÜ väljastanud arved, mil-

le eest Talsingi Konsultatsioonid OÜ tasus.

3) Lisaks P P ga seotud äriühingutele teostasid Salu tee 2 objektil töid ka teised alltöövõtjad,

kes oleksid saanud tõendada, et P P ga seotud äriühingud ja töötajad tegid Salu tee 2 objektil

töid. Maksuhaldur ei ole neilt äriühingutelt selgitusi võtnud.

4) Halduskohus tuvastas puudused maksuotsuse motiveerimisel, kuid jättis need vastutusot-

suse õiguspärasuse hindamisel tähelepanuta. Halduskohus on ebaõigesti seostanud süü vormi

maksusumma määramise tähtajaga. Esmalt tuleb tuvastada maksukohustuslase süü vorm ning

seejärel kontrollitakse aegumistähtaega.

5) Kaebaja tunnistab, et oli hooletu dokumentide vormistamisel, kuid see ei ole juhatuse

liikme vastutuse tekkimise aluseks. Maksuotsuses on nõuetekohaselt tõendatud vaid Talsingi

Konsultatsioonid OÜ hooletus. Tahtluse tõendamiseks oleks maksuhaldur pidanud koguma

täiendavaid tõendeid. Puuduvad tõendid selle kohta, et L K oli teadlik oma käitumise tagajär-

gedest, soovis õigusvastast tagajärge ja mõistis, et rikub MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-17-13, p 14). Halduskohtu otsus on tuvastatud süü vormi

osas vastuoluline.

9. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahulda-

mata ja halduskohtu otsuse muutmata.

1) Halduskohus on hinnanud kaebaja paljasõnalisi väiteid objekti erilisuse kohta ning ana-

lüüsinud ja põhjendanud iga väidetava tehinguosalisega tehtud tehinguid. Asjaolu, et ehitus-

tööde valmimisega on kiire, ei tee objekti eriliseks. On tavapärane, et ehitustööde tähtajad

ületavad planeeritud tähtaegu ning et ühel ehitusobjektil teevad erinevaid töid erinevad alltöö-

võtjad, kuid need asjaolud ei õigusta äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuse nõueteko-

hast korraldamata jätmist ja ehitusseadusest ning raamatupidamise seadusest (RPS) tulenevate

dokumentide nõuetekohast vormistamata jätmist. Väidetavate tehinguosaliste seletused ei ole

raamatupidamise algdokumendid RPS § 7 tähenduses. Kohus on tõendeid kogumis ja vastas-

tikuses seoses hinnates leidnud, et vaidlusaluste tehingute toimumise tõendamiseks ei piisa

üksnes arvetest, nende tasumisest ja poolte kinnitusest tehingu toimumise kohta.

2) Halduskohus hindas haldusasjas nr 3-11-424 tuvastatud tõendeid kogumis muude tõendi-

tega ega rikkunud seejuures menetlusõiguse norme. Talsingi Konsultatsioonid OÜ maksuvõlg

on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Vastutusotsuse menetluses tuleb tuvastada isik, kes

vastutab Talsingi Konsultatsioonid OÜ maksuvõla eest.

3) Talsingi Konsultatsioonid OÜ maksumenetluses kogutud materjalidest nähtub, et L K ei

tuvastanud tehingupartnerit. Apellandi hilisemad väited ei tõenda tehingute toimumist arvetel

märgitud isikutega. Ebaõige on apellandi väide, et kohus ei kõrvaldanud seletustes esinevaid

vastuolusid. Kohtupraktikas on varasemalt antud ütlusi peetud hilisemalt antud ütlustest usu-

tavamaks. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea L K ja P P ütlusi tehingute

toimumise osas usaldusväärseks.

4) Uurimisprintsiip maksumenetluses ei ole absoluutne. Kui maksukohustuslane ei täida

piisavalt kaasaaitamiskohustust, ei ole maksuhalduril võimalik maksukohustuslase valduses

olevat teavet koguda. Kaebajal endal oleks pidanud Talsingi Konsultatsioonid OÜ esindajana

3-14-50007

8(12)

olema huvi esitada tõendeid, mis vähendavad maksukoormust. Kaebaja ei esitanud maksume-

netluses ega maksuotsuse üle toimunud vaidluses tõendeid oma paljasõnaliste väidete kinnitu-

seks. Alles praeguse kohtuasja menetluses on kaebaja nimetanud näitlikult mõned äriühingud

ja esitanud vastavad arved. Kui maksukohustuslane jätab maksumenetluses tõendid või teabe

esitamata vähemalt hooletusest, tuleb MKS § 102 lg 1 p 2 alusel hilinenult esitatud tõendid

lugeda asjakohatuks.

5) Apellandi väide, et ta kontrollis äriregistrist kõikide alltöövõtjate tausta, nende käibemak-

sukohustuslase registreeringu olemasolu ning juhatuse liikme isikusamasust ja volitusi, on

paljasõnaline. Seda väidet kinnitavaid tõendeid apellant maksumenetluses ega vastutusotsuse

menetluses ei esitanud.

6) Maksuotsuse koostamisel kolmeaastase aegumistähtaja jooksul ei pea maksuhaldur tuvas-

tama maksukohustuslase tahtlust maksusumma tasumata jätmisel. Halduskohus üksnes möö-

nis, et tahtlus on maksuotsuses puudulikult tõendatud, kuid see puudus on kohtumenetluses

kõrvaldatud. L K vastutuse kohaldamise eelduseks on tahtluse või raske hooletuse tuvastami-

ne ja seda on vastutusotsuses ka tehtud. Kohus tuvastas, et L K osales Talsingi Konsultatsioo-

nid OÜ kaudu maksupettuses ning see saab olla üksnes tahtlik tegu. Kohus võttis lisaks mak-

sumenetluses ja vastutusotsuse menetluses tuvastatud asjaoludele arvesse ka kohtumenetluses

tuvastatud asjaolusid ega läinud iseendaga vastuollu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldama-

ta. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega

pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

11. Vaidlust ei ole selles, et 22.11.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2699-14 määrati Talsingi

Konsultatsioonid OÜ-le täiendav käibemaks summas 48 196,16 eurot (754 106 krooni) ja tu-

lumaks summas 83 772,13 eurot (1 310 749 krooni). 03.09.2013 vastutusotsuses nr 13-7/61-9

vähendas MTA L K lt nõutavat tulumaksu 4611,54 euro võrra seoses sellega, et tulumaksu

määramisel väidetavalt PIMP Grupp OÜ-lt, OÜ-lt Groovits ja OÜ-lt Vestok Tootmine soeta-

tud kaubalt ei rakendanud maksuhaldur hindamist.

12. Maksuhaldur ei kahtle kaupade saamises ja ehitustööde tegemises, kuid leiab, et teenust

tegelikult osutanud ja kaupa müünud isikud ei ole tuvastatavad. Maksuotsuses on maksuhal-

dur maksusumma määramisel tuginenud KMS § 29 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1 ning tulumaksusea-

duse (TuMS) § 51 lg 2 p-le 3.

KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimin-

gutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ette-

võtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõt-

luse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba

või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisend-

käibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba

või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohus-

tuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg

3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või

3-14-50007

9(12)

teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või tee-

nus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab

KMS § 37 lg 7 nõuetele.

TuMS § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–

50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega seotud kulu muu hulgas väljamaksed, mille

kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastav algdokument. Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi ase-

mel mitu dokumenti (näiteks ostu-müügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pan-

gakonto väljavõte) (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-46-11, p 10). Raamatupidamise seaduses

reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. Nõuetekohasel

algdokumendil peavad RPS § 7 lg 1 järgi olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja

number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus,

hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad),

mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi jär-

jekorranumber. TuMS § 51 lg 2 p-i 3 on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas

juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud

müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma (vt nt Riigi-

kohtu lahend asjas nr 3-3-1-60-11, p 25).

13. MTA on seadnud kahtluse alla osaühingute PIMP Grupp, Pirmax Trade, Linnaplaneerija,

Groovits, Vestok Tootmine ja IntroProjekt poolt teenuste ja kaupade müümise Talsingi Kon-

sultatsioonid OÜ-le, mistõttu puudus viimasel õigus vastavate tehingute osas sisendkäibemak-

su maha arvata. Riigikohus on leidnud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja

tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksu-

kohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õigus-

likele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Rii-

gikohtu lahend nr 3-3-1-65-14, p 9). Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu

toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-10, p 10). Seega, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kau-

pa või teenust müünud ja maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksu-

pettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub tal

käibemaksu mahaarvamise õigus.

14. Halduskohus on tuvastanud, et Talsingi Konsultatsioonid OÜ tehingute kohta osaühingu-

tega PIMP Grupp, Pirmax Trade, Linnaplaneerija, Groovits, Vestok Tootmine ja IntroProjekt

puuduvad muud tõendid lisaks arvetele, tasumisele müüja pangakontole ja poolte kinnitustele.

Leping – 03.11.2008 kuupäeva kandev ehituse töövõtuleping (haldusasi nr 3-11-424, I kd, tl

62) – on Talsingi Konsultatsioonid OÜ-l nimetatud äriühingutest sõlmitud vaid Pirmax Trade

OÜ-ga. Üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole koostatud, samuti ei ole esitatud ehitustööde

päevikut, mille pidamist nõuab ehitusseaduse § 31 lg 2 p 2.

15. KMS § 37 lg 7 p 5 kohaselt tuleb arvele märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus

ning p 6 kohaselt kauba kogus või teenuse maht. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud arved

ei vasta nendele tingimustele. Näiteks PIMP Grupp OÜ arvetel nr 125 ja 120 (haldusasi nr 3-

11-424, I kd, tl 87-88) on vaid üldsõnaliselt märgitud „ehitus- ja koristustööd, november (det-

sember), Tallinn, vastavalt kokkuleppele“ ning puudub märge teenuse koguse kohta. Kohtu-

menetluses on tuvastatud, et kirjalikult sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Lepingu puudumisel

aga ei ole tehingu majanduslik sisu tuvastatav. Sellised arved tuleb tehingu majandusliku sisu

puudumise tõttu lugeda mittenõuetekohasteks algdokumentideks (vt Riigikohtu lahend asjas

3-14-50007

10(12)

nr 3-3-1-46-11, p 15). Ka Pirmax Trade OÜ arvetel (haldusasi nr 3-11-424, I kd, tl 116-129)

on teenuse kirjelduseks märgitud näiteks vaid „töötunnid“ või „ehitustööd“ ning arvetel nr

114, 124, 121 ja 120 on koguseks märgitud „1“, ehkki on ilmne, et see ei kajasta tegelikke

töötundide arvu. Linnaplaneerija OÜ arvetel (haldusasi nr 3-11-424, I kd, tl 135-146) on mär-

gitud näiteks „termoprofiilist seina valmistamine“ ning teenuse kogus. OÜ Groovits arvetel

(haldusasi nr 3-11-424, I kd, tl 149-150) on teenuse nimetusena märgitud „vaegtööd ja külma-

kahjustuse likvideerimine, Salu tee 2, Tartu“ (arve nr 090409) ja „puitmaterjal vastavalt telli-

musele“ (arve nr 010109). OÜ Vestok Tootmine ja OÜ IntroProjekt arved on samavõrra eba-

määrased. Üldjuhul ei ole arvetel kajastatud konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmää-

raselt teenuse liiki. Arvele tuleks märkida vähemalt viide dokumendile, kus on toodud teenuse

piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis,

kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus.

Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu

usutavust (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-76-14, p 16). Ilma vastavate lepinguteta ei ole

praegusel juhul võimalik aru saada, mis oli arvetel nimetatud tööde sisu täpsemalt, ega seosta-

da kõnealuseid arveid töödega Salu tee 2 objektil.

16. Maksuhaldur tuvastas, et osaühingud PIMP Grupp, Pirmax Trade ja Linnaplaneerija vas-

tavad nn variäriühingu tunnustele, sealhulgas ei olnud neil vaidlusaluste tehingute toimumise

ajal töötajaid, kes arvel nimetatud ehitustöid teha oleks võinud. Nimetatud äriühingute panga-

kontode väljavõtetelt (haldusasi nr 3-11-424, PIMP Grupp OÜ pangakonto väljavõte, I kd, tl

167-202 pöördel; Pirmax Trade OÜ pangakonto väljavõte, II kd, tl 13-30 pöördel; Linnapla-

neerija OÜ pangakonto väljavõte, II kd, tl 37-70) ei nähtu tavapäraselt ettevõtlusega kaasneva-

te kulutuste tegemist. Lisaks ilmneb kontode väljavõtetest, et pärast Talsingi Konsultatsioonid

OÜ poolt ülekande tegemist võetakse raha tavaliselt kas samal päeval kontolt 10 000 krooni

kaupa välja või kantakse laenuna üle mõnele teisele P P ga seotud äriühingule. Maksuotsuses

tuvastati ka osaühingutel Groovits, IntroProjekt ja Vestok Tootmine töötajate puudumine.

Seejuures ei mäletanud Groovits, IntroProjekt ja Vestok Tootmine juhatuse liige P P nende

äriühingute nimel tehtud tehingute üksikasju (P P 11.05.2010 seletused (p-d 19-21), haldusasi

nr 3-11-424, I kd, tl 77). Nimetatud asjaoludest järeldub, et osaühingud PIMP Grupp, Pirmax

Trade, Linnaplaneerija, Groovits, IntroProjekt ja Vestok Tootmine ei saanud majandustegevu-

se puudumise tõttu arvetel nimetatud teenuseid osutada ega kaupu müüa. Olukorras, kus tee-

nuseid väidetavalt osutanud äriühingutel ei ole reaalset majandustegevust ja nad on esitanud

kaebajale võltsarved, on kõrvaldamata olulised puudused arvetes piisavad, et tuua kaasa mak-

sukohustuse tekkimine ostjal (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-76-14, p 16).

17. 28.10.2011 kohtuistungil väitis L K, et ta teadis tehingute tegemise ajal, et tehingu teiseks

pooleks on Linnaplaneerija OÜ ning alles arvete saamisel selgus, et tegemist on teiste äriühin-

gutega. L K kinnitusel ei tundnudki ta enne arvete esitamist huvi, millised äriühingud töid

teevad, kuid väidetavalt kontrollis ta kõikide alltöövõtjate tausta äriregistrist, nende käibemak-

sukohustuslase registreeringu olemasolu ning juhatuse liikme isikusamasust ja volitusi. Selle

väite kinnituseks ei ole L K mingisuguseid tõendeid esitanud, kuid isegi kui eeldada väite tõe-

levastavust, sai L K äriühingute tausta kontrollida pärast arvete saamist, kuna alles siis selgus,

milline äriühing konkreetset teenust väidetavalt on osutanud või kaupa müünud. Samas oli

Talsingi Konsultatsioonid OÜ sõlminud 10.11.2008 peatöövõtja Comintec Ehitus OÜ-ga le-

pingu (haldusasi nr 3-11-424, I kd, tl 57), mille kohaselt tuli tööd lõpule viia vähem kui viie

kuuga (lepingu p 4.1) ning Talsingi Konsultatsioonid OÜ kohustus tööd teostama isiklikult

ega võinud ilma tellija nõusolekuta kasutada allhankijaid (lepingu p 5.1.3). Comintec Ehitus

OÜ kirjalikku nõusolekut alltöövõtjate kasutamise kohta maksumenetluses ega kohtumenetlu-

ses esitatud ei ole.

3-14-50007

11(12)

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada äripraktikas tavapäraseks ja mõistlikuks, et

äriühing, kes on võtnud endale lepingulise kohustuse teostada tööd isiklikult, kasutab ilma

peatöövõtja kirjaliku nõusolekuta töödel alltöövõtjaid, kellega ta ei sõlmi kirjalikke lepinguid

ega isegi kontrolli enne arvete esitamist, millise äriühingu töötajad töid teevad. Lisaks väärib

tähelepanu asjaolu, et olukorras, kus kirjalik leping puudus, on tasumine toimunud üksnes

arvete alusel, millest sageli ei nähtu täpsemalt töö sisu ega maht. Ringkonnakohus nõustub

siinkohal vastustajaga, et tavapärase hoolsuskohustuse mittejärgimine võib viidata asjaolule,

et kaebaja ei olnudki väidetavast tehingupoolest, tema maksevõimelisusest jms reaalselt huvi-

tatud ning seda põhjusel, et tehingut tegelikult kaebaja teadmisel ei toimunud.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et L K ja P P ütlused vaidlusaluste tehingute

kohta on vastuolulised. Muu hulgas ei ühtinud nende ütlused seinapaneelide valmistamise

osas ega ehitustööde algusaja osas (haldusasi nr 3-11-424, L K 04.06.2010 selgitus (I kd, tl

69) ja P P 11.05.2010 selgitus (I kd, tl 77); L K selgitus 28.10.2011 kohtuistungil (II kd, tl

135); P P poolt 28.10.2011 kohtuistungil antud ütlused (II kd, tl 135)). Tähelepanuväärne on

ka see, et L K kinnitusel teostasid Salu tee 2 objektil ehitustöid PIMP Grupp OÜ, Pirmax Tra-

de OÜ ja Linnaplaneerija OÜ, kuid maksuhaldurile 04.06.2010 seletusi andes ei osanud ta

eristada, mis töid iga nimetatud äriühing täpsemalt tegi ja kelle töötajad ehitusel viibisid (hal-

dusasi nr 3-11-424, L K 04.06.2010 selgitus, I kd, tl 69). Talsingi Konsultatsioonid OÜ ja

Pirmax Trade OÜ vahel sõlmiti väidetavalt ehituse töövõtuleping 03.11.2008 ehk enne

Comintec Ehitus OÜ-ga lepingu sõlmimist, samas on L K väitnud, et eeldas tehingute tegemi-

se ajal, et tehingu teiseks pooleks on Linnaplaneerija OÜ.

20. Ringkonnakohus viitab, et Riigikohtu arvates kahandavad tehingu näilikkus ja maksu-

pettuse kahtlus tehinguosaliste tehingu toimumise kohta antud kinnituste usaldusväärsust

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-83-13, p 14). Halduskohus on kokkuvõttes põhjendatult

leidnud, et L K ja P P ütlused on ebausaldusväärsed ja tehingute toimumist tõendavate tõendi-

tena tuleb need jätta kõrvale. Seeläbi on halduskohus kõrvaldanud seletustes esinevad vas-

tuolud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et halduskohus omistas liialt suure kaalu hal-

dusasjas nr 3-11-424 tuvastatud asjaoludele. HKMS § 61 lg 4 kohaselt tuleb varasema jõustu-

nud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hinnata kogumis teiste tõenditega. Hal-

duskohus on vaidlustatud otsuses seda põhimõtet järginud.

21. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad kahtlust, et tegemist on võltsarvetega ning et as-

jaosalised on teadlikult tegutsenud maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Tõendamiskoor-

mus läheb sellest tulenevalt MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle. Arvestades lisaks ka seda, et

P P oli L K ga varasemast ajast tuttav, ei ole eluliselt usutav, et L K kui Talsingi Konsultat-

sioonid OÜ ainus esindaja vaidlusalustes tehingutes ei olnud teadlik P P ga seotud äriühingu-

tel ettevõtluse puudumisest ja esitatud arvete fiktiivsusest ning maksuhalduril on seega põh-

jendatult tekkinud kahtlus, et L K tegutses koos P P ga teadlikult eesmärgiga hoiduda kõrvale

maksude tasumise kohustusest.

22. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuses on tõendatud üksnes Talsingi Konsultatsioonid

OÜ hooletus. Riigikohus on selgitanud, et kui kehtivas maksuotsuses on võetud kindel seisu-

koht, et äriühingu käitumises puudus tahtlus, on vastutusotsuse vaidlustamisel kaebajal võima-

lik maksuotsusele kui tõendile toetuda ja kohus peab seda tõendit hindama koos teiste asja-

kohaste tõenditega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-17-13, p 17). Praegusel juhul ei võtnud

maksuhaldur maksuotsuses seisukohta, et äriühingu käitumises puudus tahtlus. Asjaolust, et

Talsingi Konsultatsioonid OÜ tahtlus maksupettuse osas on maksuotsuses lünklikult põhjen-

datud, ei saa teha sellist järeldust. Maksuotsuses on maksuhaldur sedastanud, et arved on

koostatud käibemaksupettuse toimepanemise eesmärgil fiktiivse tehingu näitamiseks ning et

L K on teadlikult osalenud maksupettuses. Vastutusotsuses on maksuhaldur põhjalikult selgi-

3-14-50007

12(12)

tanud, miks ta leiab, et L K tegutses tahtlikult maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Enne

vastutusotsuse tegemist on maksuhaldur nii L K lt kui ka P P lt uuesti selgitused võtnud. Apel-

lant heidab vastustajale ette, et viimane ei võtnud selgitusi teistelt alltöövõtjatelt, kes Salu tee

2 objektil töid teostasid. Koos kaebusega esitas L K näitlikult nelja äriühingu arved. Ringkon-

nakohus märgib, et ei nähtu, et sellised tõendid oleks maksuhaldurile esitatud juba maksume-

netluses. Maksuhaldurile ei saa ette heita, et ta ei kogunud kõiki võimalikke tõendeid, mille

olemasolule maksukohustuslane alles hiljem viidanud on. Seega ei saa nõustuda apellandiga,

et vastustaja on jätnud täitmata uurimiskohustuse (MKS § 11).

23. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtli-

kult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõt-

tu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Ringkonnakohtu arvates on

maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. L K pole ei

maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis kõrvaldaksid kahtluse

tema osalemise kohta maksupettuses või siis vähendaksid oluliselt sellist kahtlust. Olemasole-

vate tõendite pinnalt saab teha järelduse, et L K oli teadlik oma käitumise tagajärgedest, soo-

vis õigusvastast tagajärge ning mõistis, et rikub MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Seega ei

olnud Talsingi Konsultatsioonid OÜ-l vaidlusaluste tehingute osas sisendkäibemaksu mahaar-

vamise õigust ning väljamaksed võltsarvetel näidatud teenuste eest kuuluvad deklareerimisele

kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Maksuhaldur on õiguspäraselt tuvastanud maksuvõla ole-

masolu Talsingi Konsultatsioonid OÜ-l, v.a PIMP Grupp OÜ-lt, OÜ-lt Groovits ja OÜ-lt Ves-

tok Tootmine väidetavalt soetatud kaupadelt tulumaksu määramise osas. Vastavas osas ei ole

vastutusotsusega kaebajale vastutust maksusumma eest pandud. Seega vastutab L K MKS §

40 lg 1 alusel maksukohustuse eest solidaarselt Talsingi Konsultatsioonid OÜ-ga. Ka MKS §-

st 96 tulenevad eeldused vastutusotsuse tegemiseks on praegusel juhul täidetud.

24. Kuna maksusummad on tahtlikult tasumata jäetud, on vastavalt MKS § 98 lg 1 teisele

lausele maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Varaseima maksukohustuse ehk

2008. a novembrikuu tulumaksu määramise osas hakkas aegumistähtaeg kulgema 10.12.2008.

03.09.2013 vastutusotsus on seega kogu määratud maksusumma osas tehtud viieaastase ae-

gumistähtaja jooksul.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigi-

lõiv 750 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule me-

netluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menet-

luskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks