1-14-1784/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09.04.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1784 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Enn Pustak

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

V.O , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.07.2014 ja lõpp 15.10.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.04.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.O

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.O vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.O tunnistati süüdi Viru maakohtu 26.02.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-1784 KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning teda karistati 8 vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel -kuulise suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 27.02.2013 mõistetud ja ärakandmata karistuse 7 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 3 alusel asendati vangistust 910 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati V.O kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Isikule mõistetud karistus pöörati täitmisele 07.08.2014 Viru Maakohtu määrusega ning isiku ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 18 päeva. Viru Vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta.

Kohtuistung V.O taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal on vaja vabaneda, sest kodus on vaj

a teha remonti ning ka seetõttu, et ta leidis omale töökohta. Palka hakkab saama 700-800 eurot. Vabanemisel asub elama ema juurde. Kinnipeetav avaldas, et enamus tema sõpruskonnast on kriminaalkorras karistatud isikud. Suhteid alkoholi ja narkootikumidega ei ole. Kinnipeetav avaldas veel, et ta on karsklane, ta ei kavatse enam alkoholi tarvitada ning vabaduses suudab elada ilma seadust rikkumata. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Enamus toimepandud kuritegusid on varavastased.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav tunnistab enda süüd ja kahetseb tehtut osaliselt, seda pigem enda kui kannatanu seisukohast, sest kinnipeetav on aru saanud, et ta on endale kuritegeliku käitumisega tekitanud pikaajalised probleemid (hagid). Vangla hinnangul kinnipeetav saab aru, et ühiskonnas kehtivaid reegleid tuleb järgida, kuid enda käitumisega seda väidet ei kinnita. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ning ohustatud on liikluses viibivad isikud ja esemed. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Vangla poolt teostatud riskianalüüsi hindamise tulemusena on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul peale vabanemist 65%. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt üks

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav on varasemalt olnud allutatud käitumiskontrolli , kuid ta ei suutnud neid täita ning le talle mõistetud karistus pöörati seetõttu täitmisele. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge kä iskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei itum ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. ja väärteokaristused

Varasemad kriminaal-

ning käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist.

Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks vabaduses tingimisi enne tähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi täita ning seadusekuulekat elu elada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik Anu Ammer