1-15-1760/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9.aprillil 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-1760 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kes küla Kriminaalasi D.R

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu

aasta otsus 05.märtsi 2015 lühimenetluses

Süüdistatava D.R-i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta üüdistatava D.R-i s kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Välja mõista

48 (nelikümmend kaheksa D.R-ilt riigieelarve tuludesse ) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks.

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355

(SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT:

NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). S ing isik, kelle

elgitusse märkida lahendi number n eest tasutakse ning nõude liik.

Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määrus päeva jooksul Tallinna kaebuse Riigikohtule 15 Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. et tema, D.R-i süüdistatakse selles, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, taas viibides 23.02.2015 kella 20.29 paiku aadressil XXXXXXXX XX, Tallinn M

OÜ-le kuuluvas kaupluses M lle ebaseadusliku omastamise võttis võõra vallasasja se

eesmärgil, nimelt möödus kassarivist jättes alljärgnevate kaupade eest tasumata: viski

„Grants“ 0,7 l maksumusega 11,95 eurot, 4 tk raseerijat „Fusion“ (ühe tk maksumus 10,69 eurot) kogusummas 42,76 eurot, 4 tk raseerijat „Gillette“ (ühe tüki maksumus 8,79 eurot)

kogusummas 35,16 eurot, 3 karpi Gillette terasid (ühe tüki maksumus 19,99 eurot) kogusummas 59,97 eurot, 4 tk komplekti Gillette ProGlide (ühe tüki maksumus 7,29 eurot komplekt) kogusummas 29,16 eurot, 2 hambapastat Medical maksumusega (ühe tüki maksumus 2,79 eurot) kogusummas 5,58 eurot, 23 hambapastat Sensodyne (ühe tüki maksumus 3,09 eurot) kogusummas 71,07 eurot ja 17 hambapastat Sensodyne (ühe tüki maksumus 3,09 eurot) kogusummas 52,53 eurot, kokku summas 308,18 eurot ning lahkus kauplusest, tekitades M -le varalist kahju summas on 308,18 eurot. Kaup on kauplusele OÜ tagastamata. Samuti tema taas viibides 01.03.2015 kella 16.43 ajal aadressil XXX XX, Tallinn, kaupluses

M võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt möödus kassarivist, jättes alljärgnevate kaupade eest tasumata: terad “Gillette” Mach3 15 tk hinnaga

1 tk 9,99 eurot (kokku summas 149,85 eurot), terad “Gillette Fusion” 6 tk hinnaga 1 tk 18,29 eurot (kokku summas 109,74 eurot) ja terad “Gillette ProGlide” 8tk hinnaga 1 tk 19,99 eurot (kokku summas 159,92 eurot) ning lahkus kauplusest kaupade eest tasumata kokku summas

419,51 eurot, tekitades M -le varalist kahju summas 419,51 eurot. Kaup on kauplusele OÜ tagastamata.

Seega pani D.R toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas D.R-i

199 lg 2 p 9

süüdi KarS § järgi ja mõistis

karistuseks 1 aasta

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust

1/3 võrra lõplikuks mõisteti ja karistuseks

8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti D.R-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o .a. D.R-i

03. märtsil 2015

suhtes valiti vahistamine, mida kohaldada kuni kohtuotsuse tõkendiks –

jõustumiseni või kuni karistusaja täitumiseni Sama otsusega mõisteti D.R-ilt . välja Ü kasuks tsiviilhagi summas 727.69 eurot. M O

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas . Apellant palub t süüdistatava D.R-i kaitsja ühistada Harju

Maakohtu 05. märtsi 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-1760 (15231500279) D.R-ile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista D.R-ile kergem karistus.

Karistamise aluseks on KarS § st 56 juhindudes isiku süü; karistuse mõistmisel tuleb -

arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis, et vastavalt D.R-i süü suurusele on proportsionaalne karistus üks aasta vangistust, mida vastavalt lühimenetluse kohaldamisele tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra. Selle kohtu seisukohaga ei saa nõustuda. Leiab, et käesoleval juhul peaks vangistuse määr olema lühem. Vangistuse pikkuse määramisel tuleks võtta arvesse varguse episoodide arvu, D.R on pannud toime 2 varguse episoodi, mis on kauplusevargused. Varastatu väärtus on suhteliselt väike. Samuti ei ole süüdistatav oma teoga täitnud kuriteokoosseisu mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust, millest tulenevalt ei ole alust hinnata tema süüd suuremaks.

Apellant on seisukohal, et on siis toimepanija süü väike, oleks minimaalmäära lähedane karistus vastav D.R-i süü suurusele. D.R-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendav asjaolu esineb, asus kohus seisukohale, et lühemaajaline karistus ei täidaks oma eesmärki. Kohus ei ole selles kontekstis veenvalt põhjendanud 1 aasta pikkuse vangistusmäära kohaldamist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole alust kaaluda D.R´ile asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, kuna vastav eripreventiivne eesmärk puuduks, tema suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks. Kriminaalhooldus ja üldkasuliku töö tegemise kohustus võiksid olla piisavalt mõjusad vahendid, suunamaks süüdistatavat seaduskuulekale käitumisele. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et D.R-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammäära lähedaselt. Käesoleval juhul võiks kaaluda ka KarS § 69 kohaldamist. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni leia ning ga b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu krimin -1-1-64-11; 3-1- aalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses osas.

tehtud järeld sisust lähtu uste muutmiseks. Apellatsiooni des on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. akohtu poolt mõistetud Ringkonnakohus leiab, et ma

karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

4.1 Kolleegium leia toodud argumendid ei anna alust b üksmeelselt, et apellatsioonis

maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse D.R-ile mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse

, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on D.R karistanud 1 aastase vangistusega, . Maakohtu poolt mida on vähendatud 1/3 võrra mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et mõisteti süü

D.R-i di kahes

varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane.

Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti juhul ei ole maakohus karistus

kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks -

olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist

- kui ka , süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule.

Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

4.2 Apellant ei ole alternatiivselt apellatsioonis palunud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid apellatsiooni sisus on KarS § 69 kohaldamist, mistõttu märgib palutud kaaluda kolleegium järgmist. Apellandi selleks puudub seaduslik apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna alus. Kaitsja ega süüdistatav ei ole taotlenud maakohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatav ei ole oma nõusolekut andnud üldkasuliku töö kohaldamise osas. Seega puudub -85 KarS süüdistatava nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks (lk 84 pöördel).

§ 69 lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna süüdistatava nõusolekut ei ole välja selgitatud, siis puudus nii maakohtul kui puudub ka ringkonnkohtul alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kuigi maakohtult ei taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga on maakohus siiski kaalunud asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist ning jälginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-87-08 toodud seisukohti ning kolleegium nõustub maakohtuga.

5. Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 1 tund (apellatsiooni koostamine)

ja taotleb seega hüvitada

temale koos käibemaksuga 48 gium nõustub taotlusega ja peab eurot. Kohtukollee põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 48 eurot koos käibemaksuga.

6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu b juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. d ning tule

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla