3-13-1842/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

9. aprill 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1842

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 23.01.2013

käskkirja nr 1-1/19 osaliseks tühistamiseks ja

kohustava

ettekirjutuse

tegemiseks

ning

Justiitsministeeriumi 31.07.2013 vaideotsuse nr 11-

7/13-1231-9 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. aprill 2014. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Romeo Kalda

Vastustajad - Viru Vangla ja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Võtta vastu osaline kaebusest loobumine ja tühistada Tartu Halduskohtu 29.

aprilli 2014. a otsus osas, mis puudutab nõudeid tühistada Viru Vangla

23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud ja 21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-

1-/92 muudetud Viru Vangla kodukorra punktid 7.1.16, 7.1.20 ja 7.1.39. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada nimetatud nõuete osas asja

menetlus.

3.Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2014. a otsuse põhjendusi ja

täiendada neid käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

4. Ülejäänud osas jääb Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2014. a otsus muutmata.

5. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o arvates 09.04.2015 (HKMS

§ 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus

menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja

§ 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Romeo Kalda esitas 01.03.2013 Viru Vanglale vaide Viru Vangla

direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“

punktide 1.12.20, 7.1.16, 7.1.18, 7.1.19, 7.1.20, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.30, 7.1.31, 7.1.32,

7.1.39, 7.1.44, 7.1.51, 8.3.1.4, 16.4 ja 18.1.6 kehtetuks tunnistamiseks ja

ettekirjutuse tegemiseks. Viru Vangla andis 07.03.2013 kirjaga vaide esitajale tähtaja

vaides puuduste kõrvaldamiseks. 19.03.2013, 12.04.2013 ja 15.07.2013 esitas

Romeo Kalda vaidele täiendusi ja selgitusi. Viru Vangla edastas 16.04.2013 vaide

Justiitsministeeriumile.

2. Justiitsministeerium tagastas 31.07.2013 vaideotsusega Romeo Kalda vaide

Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.25 ja 7.1.31 kehtetuks tunnistamise osas ja jättis

ülejäänud osas vaide rahuldamata.

3. Romeo Kalda esitas 04.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru

Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1-/19 kinnitatud „Viru Vangla

kodukorra“ osalist tühistamist ja ettekirjutuse tegemist, millega kohustataks vanglat

tagastama kaebajale äravõetud korrektorid ja joonlaud.

Kaebaja vaidlustas käskkirja järgmised punktid:

1) 1.12.20 – mis keelab hoida kambris rohkem kui viis isiklikku raamatut;

2) 7.1.18 – mis keelab omada rohkem, kui viis sinist pastapliiatsit, teisi värve

pastapliiatseid, korrektorit (läbipaistvas ümbrises paber- ja kilelindil), joonlauda

(mis on pehmest ja läbipaistvast plastikust), kustutuskummi, harilikke

pliiatseid, samuti, et neid esemeid on keelatud saada väljast (posti teel

maksikirjaga) saadetuna kaebajale;

3) 7.1.19 – mis keelab isikliku kalkulaatori;

4) 7.1.20 – mis keelab kiletaskud (dokumentide hoidmiseks);

5) 7.1.22 – mis keelab ajakirjade ja ajalehtede saatmise väljast posti vahendusel;

6) 7.1.25 – mis keelab erinevad (isiksust harivad) lauamängud ja lauamängude

saatmise väljast posti teel;

7) 7.1.30 – mis keelab isikliku raadio, CD/DVD-mängijad, CD/DVD plaadid,

mälupulgad (need, mis on juba kaebajal olemas ja nende esemete soetamise

vangla vahendusel);

8) 7.1.31 – mis keelab isikliku arvuti, millega ei ole võimalik infot edastada ega

vastu võtta;

9) 7.1.32 – mis keelab CD-d, DVD-d ja mälupulgad;

10)7.1.39 – mis keelab säilituskarbid kokku mahuga üle ühe liitri;

11)7.1.44 – mis keelab kõrvaklapid;

12)7.1.51 – ja muud käskkirjast tulenevad keelud, mis keelavad riiete omamise ja

kandmise kambris ja osakonnas vabal ajal;

13)8.3.1.4 – mis keelab omada aastaringselt isiklikku pikka aluspesu kambris;

14)16.4 – millega ei lubata vangla kaupluse vahendusel osta raadiot, CD/DVD-

mängijaid, CD/DVD plaate ja poest korraga üle ühe pastapliiatsi;

15)18.1.6 – mis keelab osakondades E-7 ja E-8 paiknevatel kinnipeetavatel

kasutada vangla spordirajatisi (spordisaal ja õues asuvad spordiväljakud);

16)1.8 „Päevakava“ – mis ei võimalda liikuda oma osakonnas, väljaspool oma

kambrit rohkem kui neli tundi päevas (äratusest kuni öörahu alguseni).

Kaebaja leidis, et vangla on uute keeldudega rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase

ootuse põhimõtteid ning uued keelud on põhjendamata ja ebaproportsionaalsed.

Riigikohtu praktika kohaselt riivab õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet

see, et kord juba lubatut keelatakse, põhjendamata, kuidas on olulised asjaolud

muutunud, et julgeolekuoht on tekkinud või oluliselt suurenenud. Vaidlustatud

käskkirjas nimetatud põhjendused puuduvad.

Kaebaja leidis, et kodukorra seletuskirjas oleks pidanud olema põhjendused iga

eseme kohta eraldi, et miks just see ese on keelatud ja mil viisil see vastab

vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-s 2 sätestatule. Põhjendused puuduvad

lintkorrektori, joonlaua, lauamängude, isiklike riiete, aastaringselt kambris pika

aluspesu hoidmise, raadio, CD/DVD-mängija, CD/DVD plaatide ja oma osakonnas

väljaspool kambrit rohkem kui neli tundi liikumise piirangu osas. Õiguskantsler on

märkinud, et vangla kodukord, millel puuduvad põhjendused, on õigusvastane, kuna

ei võimalda kinnipeetaval aru saada, kas tema õiguste kitsendamine on toimunud

õiguspäraselt. Põhjendusteta keeldude osas rikutakse põhiseaduse (PS) § 14 ja 15

ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1.

Kalkulaator, raadio ja arvuti (mille kaudu ei ole võimalik infot edastada ega vastu

võtta) ei olnud varasemalt keelatud ning sellised esemed on kaebaja kasutuses

olnud 10 aastat. Arvuti keelamine on ebaproportsionaalne ning ei ole kaalutud

leebemaid meetmeid. Varasem vangistusseaduse norm ei näinud raadio kambrisse

lubamisest keeldumise alusena ette seda, kas kambris on sisseehitatud raadio

olemas või mitte. Kalkulaator ei ole vaid töö- või õppevahend, mis võiks olla lubatud

ainult õppetöös osalejatele. Kinnipeetav võib ka vaba aega sisustada omaalgatusliku

õppimisega ja kalkulaator võiks olla VangS § 31 lg 2 alusel lubatud.

Justiitsministeerium on 31.07.2013 vaideotsuses teinud formaalse otsustuse ning ei

ole arvestanud jõustunud kohtulahendites antud seisukohtadega. Raamatute kambris

hoidmise keeld on vastuolus vangla sisekorraeeskirja § 57 lg-ga 1. Vaideotsuses ei

ole võetud seisukohta lintkorrektori, joonlaua, hariliku pliiatsi ja kustutuskummi osas.

Värviliste pastapliiatsite keeld on ebaproportsionaalne. Isiklik kalkulaator ei saa olla

ohtlikum, kui vangla poolt väljastatud kalkulaator. Kiletaskute keelamisega ei

saavutata soovitud eesmärki, sest keelatud esemeid saab kambriuste alt edasi

toimetada ka paberi või ajalehe vahel. Ajalehtede ja ajakirjade väljastpoolt saamise

keelu põhjendused on ebapiisavad, kuna samad ohud kaasnevad ka raamatute ja

kirjadega.

Lauamängude keelu ja arvuti keelu osas on vaideotsus kaebajale tagastatud

alusetult ning kaebaja palub kohtul need vaidlustatud kodukorra punktid (7.1.25 ja

7.1.31) läbi vaadata ning vaideotsus selles osas tühistada.

Kaebaja vaidleb vastu vaideotsuses esitatud seisukohtadele, nagu oleksid CD/DVD

plaadid teravate servadega. Vangla raadioga on tagatud vaid kahe eestikeelse

raadiokanali kuuldavus, isikliku raadioga oleks võimalik kuulata 15 raadiokanalit.

Säilituskarpide kogumahu piirang üks liiter on ebaproportsionaalne, kuna puuduvad

andmed, et kellelgi oleks kunagi olnud kontrollimatu hulk karpe. Kõrvaklappe vajab

kaebaja oma miniraadio kuulamiseks, sest see töötab ainult nööpkõrvaklappidega.

Kõrvaklappide juhe on ohutum, kui näiteks veekeetja või televiisori juhe, mis on

kinnipeetavale lubatud. Isiklikke riideid võiks olla lubatud kanda vangla riietuse all,

oma kambris ja sportimisel. Kaebajale spordisaali/spordiväljaku kasutamise keeld

rikub kaebaja õigust tervisele (PS § 28 lg 1). Kodukorras ei ole põhjendatud, miks

piiratakse osakondades E-7 ja E-8 viibivate isikute liikumisõigust.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.04.2014 otsusega kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks on

vanglal ulatuslik kaalutlusõigus otsustada kinnipeetavatele lubatud või keelatud

asjade üle vanglas.

4.1. Kambris lubatud raamatute arvu piiramises osas leidis kohus, et kinnipeetavale

lubatud kuni 10 raamatut (viis isiklikku ja viis raamatukogust laenutatud) on

proportsionaalne kinnipeetaval kirjanduse alase vajaduse rahuldamiseks. Kaebajal

on võimalik osa kambris asuvaid raamatuid paigutada lattu ning võtta nende asemele

sealt uusi raamatuid. Seadustega saab kinnipeetav tutvuda elektrooniliselt või

laenutada neid raamatukogust.

4.2. Rohkem kui viie sinise pastapliiatsi omamist ei pea kohus põhjendatuks.

Ebavajalike esemete rohkus kambris takistab läbiotsimisi ja seetõttu on piirang

proportsionaalne. Värviliste pastapliiatsite kasutamise jätkuvaks võimaldamiseks ei

saanud kaebajal õiguspärast ootust olla, sest VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt võib

varem lubatud esemeid keelata. Kuna kaebaja ei käinud vaide esitamise ajal koolis,

puudus tal vajadus omada kambris joonlauda, harilikku pliiatsit, kustutuskummi ja

korrektorit. Kiletaskute keelamist on kodukorra seletuskirjas veenvalt selgitatud ning

seega on kiletaskute kasutamise keeld põhjendatud ja vajalik.

4.3. Kuna kaebaja tol ajal ei õppinud, ei olnud tal õigust saada kalkulaatorit isiklikuks

kasutamiseks. Vastustaja seisukohtade kohaselt on kalkulaatori kasutamise võimalus

vajadusel olemas.

4.4. Ajakirjade ja ajalehtede väljastpoolt vanglast saamise keeld on tingitud asjaolust,

et nende vahele on võimalik kleepida keelatud aineid, mis võivad sel viisil vanglasse

sattuda ja seada sellega otseselt ohtu vangla julgeoleku. Iga lehekülje eraldi

kontrollimine on aja- ja töömahukas. Kuna raamatuid on kinnipeetavatel väljastpoolt

vanglat endiselt võimalik saada, kinnipeetavatel on vanglas võimalik lugeda üleriigilisi

päevalehti ning ajakirju, jälgida raadio- ja telesaateid ning käia raamatukogus, siis ei

ole kodukorra punkt 7.1.22 PS §-dega 26, 44 ja 45 vastuolus.

4.5. Isikliku raadio, CD-de ja DVD-de, mälupulga ja CD/DVD-mängijate keeldu on

kodukorra seletuskirjas põhjendatud. Vanglas lubatud raadio- ja telekanalid tagavad

kinnipeetavate info- ja meelelahutusvajaduse rahuldamise, teise raadio

võimaldamine võib ohustada vangla julgeolekut ja suurendab vanglaametnike

koormust läbiotsimiste teostamisel. Kodukorra seletuskirjas on põhjendatud erinevate

andmekandjate ohtlikkust. CD-d ja DVD-d saab katki murdmise korral kasutada

lõikeriistana. VHS-i ja audiokassettide linti saab samuti kasutada ründerelvana.

Andmekandjatel oleva info kontrollimine on töömahukas. Kassettide sisse saab peita

esemeid. Seega ohustavad VHS-id ja audiokassetid vangla üldist julgeolekut. SIM-

kaarte saab kasutada ainult koos mobiiltelefoniga, mis on aga vanglas keelatud.

Kaebajal ei ole õiguspärast ootust sellele, et varem lubatud esemeid tulevikus ei

keelata. Samuti võidakse tulevikus lubada esemeid, mis varem olid keelatud.

CD/DVD-de keelu osas märkis kohus, et iga ebamugavustunne, mis paratamatult

vangistusega kaasneb, ei tähenda kinnipeetava inimväärikuse alandamist.

4.6. Säilituskarpide (kogumahuga üle ühe liitri) keelamise osas leidis kohus, et

kambris ei ole kontrollimatul hulgal karpe vaja ning need raskendavad läbiotsimist.

Kõrvaklappide kasutaja ei kuule näiteks tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavat

suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Kopeerpaberi kasutamine seab ohtu vangla

julgeoleku, kuna kopeerpaber on sobilik tätoveeringute tegemiseks ja selle kaudu

soodustatakse raskete haiguste levikut.

4.7. Riideesemete ja jalatsite saatmine posti teel ohustab vangla julgeoleku, kuna

nende läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel võimatu. Esemeid, mida

vangla kinnipeetavale ei anna, saab ta soetada vanglateenistuse vahendusel. Vangla

julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kinnipeetava vajaduse saada posti teel

riideesemeid ja jalatseid. Pikka sooja aluspesu võib kinnipeetav kambris hoida ja

kanda üksnes talvehooajal. Pika sooja aluspesu aastaringseks kandmiseks ja

kambris hoidmiseks vajadus puudub. Piirang on vajalik selleks, et raskusteta

teostada kambris asuvate esemete läbiotsimist.

4.8. Raadio, CD-de, DVD-de ja CD/DVD-mängija kauplusest ostmise

mittevõimaldamise osas kohalduvad samad põhjendused, mis nende keelu osas.

Pastapliiatsite soetamise piirangute osas nõustus kohus vastustajaga, et kui kaebaja

oleks esitanud asutusele mõõduka mahuga pöördumisi, siis oleks ühe poekorra ajal,

mis toimub iga kahe nädala tagant, soetatud pastapliiats piisav.

4.9. Spordivõimaluste piiratuse osas tugevdatud järelevalvega osakonnas leidis

kohus, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti

ühesugused kinnipidamistingimused. Sporditingimused on tugevdatud järelevalvega

osakonna kinnipeetavatele tagatud osakonnasiseselt selleks korraldatud

päevaruumis ning spordisaali/spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamine on

kompenseeritud täiendavate spordiseadmetega. Vabas õhus saab kinnipeetav

kehakultuuriga tegeleda igapäevaselt tunniajasel jalutuskäigul olles. Kohus asus

seisukohale, et tugevdatud järelevalvega osakonnas on kaebajale

sportimisvõimalused piisavalt tagatud.

4.10. Osakonnas vaba liikumise piiramise osas leidis kohus, et neli tundi vaba

liikumise aega on piisav.

4.11. Mänguasjade ja mängude keelamise osas leidis kohus, et kodukorra punktis

7.1.25 kehtestatud piirang ei ole kaebajale vahetut mõju avaldama hakanud, sest

toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks konkreetse mängu võimaldamist taotlenud ning

et vastustaja oleks jätnud selle taotluse rahuldamata. Kaebaja soov soetada kunagi

lauamänge ja neid mängida ei tähenda, et isik oleks sattunud kodukorra punkti

7.1.25 toimealasse.

4.12. Isikliku arvuti keelamise osas nõustus kohus vastustajaga, et vanglaametnikel

on väga keeruline avastada arvutiga ühendatavaid seadmeid, mis võimaldavad

kasutada internetti. Isikliku arvuti kasutamine ei ole kinnipeetava jaoks hädavajalik.

Kaebaja põhjendused arvutivajaduse kohta ei kaalu üles ohtu vangla julgeolekule.

4.13. Vaide tagastamise osas nõustus kohus, et kuna kaebaja ei taotlenud arvuti

võimaldamist kambrisse, ei sattunud ta kodukorra punkti 7.1.31 mõjualasse.

Kodukorra punkti 7.1.25 osas vaide tagastamine oli õiguspärane, kuna selles punktis

kehtestatud piirang ei olnud kaebajale vahetut mõju avaldama hakanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Romeo

Kalda

palub

02.06.2014

ringkonnakohtusse

saabunud

apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

5.1. Apellant leiab, et halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja poolt

esitatud põhjendused, väited, seisukohad ja neid toetavad tõendid ning jõustunud

kohtulahendid asjades nr 3-11-503 ja 3-3-1-49-10.

5.2. Apellatsioonkaebuse kohaselt rajanevad kohtuotsuse põhjendused suuresti

ainult vastustaja poolt esitatud paljasõnalistele ja formaalsetele väidetele. Kohus ei

ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega.

5.3. Halduskohus on teinud otsuse ka nõuete osas, millest kaebaja kohtuistungil

loobus (kodukorra punktid 7.1.20 ja 7.1.39).

5.4. Apellant vaidlustab otsust osas, millega kohus jättis rahuldamata taotluse

menetleda koos antud asjaga ka kaebust asjas nr 3-13-2122.

5.5. Kambris lubatud raamatute arvu piiramise osas (kodukorra punkt 1.12.20) ei ole

halduskohus põhjendanud, millele tuginedes on leitud, et viis isiklikku raamatut on

piisav. Kodukorra punkt 7.1.18 osas on kohus jätnud põhjendamata, miks kohus ei

arvesta asjaoluga, et kaebajal on vaja omada rohkem, kui viit pastapliiatsit. Hariliku

pliiatsi, korrektori ja joonlaua osas on kohus jätnud kaebuse lahendamata. Joonlaua

osas on kohus ekslikult leidnud, et kaebaja ei käinud vaide esitamise hetkel koolis,

kuid kaebuse esitamise hetkel käis kaebaja koolis. Kalkulaatori keelu ja ajalehtede

keelu osas jääb apellant kaebuses toodud põhjenduste juurde. Kodukorra punkti

7.1.30 osas ei ole halduskohus põhjendanud, kuidas raadio, CD/DVDmängija jne

ohustavad vangla julgeolekut. Kohus ei ole analüüsinud arvuti ja CD-de keeldu.

Halduskohus on ebaõigesti lahendanud kopeerpaberi (kodukorra punkt 7.1.16) osas

esitatud nõude. Kohus on jätnud põhjendamata kõrvaklappide keelu (kodukorra

punkt 7.1.44). Kauplusest kaupade soetamise osas (kodukorra punkt 16.4) on

kaebus jäänud lahendamata. Kodukorras puuduvad põhjendused riiete keeldude

osas (kodukorra punktid 7.1.51 ja 8.3.1.4). Spordirajatiste kasutamise keelu ja

päevakava osas puuduvad kodukorra seletuskirjas piirangute põhjendused.

Lauamängude keelu osas avaldub vahetu mõju kaebajale sellega, et ta ei saa

lauamänge soetada.

5.6. Vaie on tagastatud alusetult. Halduskohus leidis ekslikult, et apellant ei saanud

vaiet esitada kodukorra punktide 7.1.25 ja 7.1.31 peale.

5.7. Apellant taotleb vastustajalt menetluskulu 14,90 eurot väljamõistmist.

6. Viru Vangla vaidleb 03.10.2014 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub

see rahuldamata jätta. Vastustaja jääb täielikult oma eelnevalt esitatud seisukohtade

juurde ja palub nendega arvestada.

7. Justiitsministeerium palub 06.10.2014 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses

uusi argumente esitanud, jääb Justiitsministeerium oma varasemate seisukohtade

juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

tühistada apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata osas mis

puudutab nõudeid tühistada Viru Vangla 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19

kinnitatud ja 21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-1-/92 muudetud Viru Vangla kodukorra

punktid 7.1.16, 7.1.20 ja 7.1.39. Ringkonnakohus võtab halduskohtu asemel vastu R.

Kalda osalise loobumise kaebusest ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

lõpetab nimetatud nõuete osas asja menetluse. Samuti tuleb osaliselt muuta Tartu

Halduskohtu 29. aprilli 2014. a otsuse põhjendusi ja täiendada neid käesolevas

otsuses toodud põhjendustega. Ülejäänud osas jääb Tartu Halduskohtu 29. aprilli

2014. a otsus muutmata.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka R. Kalda poolt

apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.

9. Halduskohtu vaidlustatud otsuse kirjeldavast osast ja põhjendava osa p-dest

Viru12.7 ja 16-16.2 nähtub, et halduskohus lahendas sisuliselt ka nõuded

tühistada Viru Vangla kodukorra p-d 7.1.16, 7.1.20 ja 7.1.39 olenemata sellest, et R.

Kalda kaebusest nähtuvalt (kd 1, lk 22) ei vaidlustanud ta halduskohtus enam

kodukorra p-i 7.1.16 ning loobus 19.03.2014 toimunud halduskohtu istungil

kaebusest osas, mis puudutas nõudeid tühistada kodukorra p-d 7.1.20 ja 7.1.39 (kd

1, lk 221). Seega rikkus halduskohus nimetatud osas otsust tehes oluliselt

menetlusnorme sellega, et lahendas sisuliselt nõuet, mida kaebaja halduskohtule ei

esitanud ning ei arvestanud kaebajapoolse kaebusest osalise loobumisega, mille

tagajärjeks oleks HKMS-st tulenevalt pidanud olema kaebusest osalise loobumise

vastuvõtmine ja kodukorra p-de 7.1.20 ja 7.1.39 tühistamise nõuete osas

menetluse lõpetamine. Eeltoodud osas tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse,

võtab vastu R. Kalda loobumise kodukorra p-de 7.1.20 ja 7.1.39 tühistamise nõudest

ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega lõpetab asja menetluse Viru Vangla

kodukorra punkte 7.1.16, 7.1.20 ja 7.1.39 puudutavate nõuete osas.

10. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus jättis põhjendamatult

rahuldamata taotluse menetleda koos antud asjaga ka kaebust asjas nr 3-13-2122, ei

anna iseenesest alust halduskohtu otsuse tervikuna tühistamiseks. Ringkonnakohus

möönab, et kuna mõlemas viidatud asjas vaidlustatakse osaliselt Viru Vangla

kodukorra samu punkte, siis oleks olnud ilmselt algusest peale mõistlik haldusasjad

liita. Samas jättis halduskohus käesolevas haldusasjas tehtud 17.03.2014. a

määrusega sellekohase kaebaja taotluse põhjendatult rahuldamata, sest selleks

ajaks oli haldusasjas nr 3-13-2122 juba tehtud määrus, millega jäeti R. Kalda kaebus

Viru vangla kodukorra p-de 7.1.19, 7.1.30, 7.1.32 ja 7.1.44 osas läbi vaatamata ning

ülejäänud nõuete osas peatati kuni käesolevas haldusasjas otsuse jõustumiseni.

Nimetatud määrus on sellisena ka ringkonnakohtu 17.09.2014. a määruse alusel

jõustunud. Kuna haldusasjas nr 3-13-2122 jäeti kaebus osaliselt läbi vaatamata ja

menetlus peatati ülejäänud osas enne, kui halduskohus otsustas käesolevas asjas

kaebaja poolt esitatud kaebuste liitmise taotluse, siis nõustub ringkonnakohus

halduskohtuga, et käesoleva asja liitmine asjaga nr 3-13-2122 ei oleks

selles menetlusstaadiumis ilmselt taganud kiiremat ja otstarbekamat menetlust.

11. Ringkonnakohus nõustub üldjoontes halduskohtu seisukohtadega, mis

puudutavad käesolevas asjas vaidlustatud Viru Vangla kodukorra punktide osas

tühistamiskaebuse rahuldamata jätmist, kuid peab vajalikuks siiski ka selles osas

osaliselt Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi muuta ja täiendada

käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

12. Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitati Viru Vangla

kodukord ja seletuskiri ning Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukord ja seletuskiri.

Viru Vangla uus kodukord hakkas kehtima alates 04.02.2013. Nimetatud kodukorda

ja seletuskirja muudeti Viru Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-1-/92.

VangS § 105 lg 21 on seadusandja ära määranud, mida võib vangla oma kodukorras

reguleerida ning see loetelu ei ole ammendav. Sama seaduse § 41 lg 2 kohaselt on

kinnipeetava vabadus allutatud seaduses toodud piirangutele. Kui seadus

konkreetset piirangut ei sätesta, võib vangla seda julgeoleku kaalutlustel ise teha, kui

piirang vastab täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega moonuta

seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

13. Vastavalt kodukorra p-s 1.12.20 sätestatule on kinnipeetaval keelatud hoida

kambris rohkem kui viis raamatut. Seletuskirja kohaselt on sättega reguleeritud

kinnipeetavale kambrisse antavate isiklike raamatute kogust. Kui kinnipeetaval on

kambris korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus, sest

kinnipeetav võib laenutada vangla raamatukogust veel kuni viis teavikut. Niisiis võib

kinnipeetaval olla kambris kokku kümme raamatut. Üksnes asjaolu, et kaebaja vajaks

rohkem raamatuid, ei muuda piirangut õigusvastaseks. Kui kaebajal on kaheksa

isiklikku raamatud, kuid kambris tohib korraga olla kuni viis isiklikku raamatut, siis on

tal võimalik osa raamatuid isiklike asjade lattu paigutada ja siis neid vastavalt

vajadusele vahetada. Kaebaja on loetlenud, et talle on raamatutest vajalikud ka

seadused, õiguskirjandus, õpikud ja usukirjandus. Seadustega on kaebajal võimalik

tutvuda elektrooniliselt või laenutada neid raamatukogust, seega ei pea ta neid

raamatuna kambris omama.

14. Vaidlusaluse kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.19, 7.1.22, 7.1.30, 7.1.32, 7.1.44

keelati kinnipeetavatele kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a

vangla vahendusel soetatud plastkirjaklambrid, kooli väljastatud esemed, vangla

vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes kaasas olnud töötav sinine

pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes

kaasas olnud värvipliiatsid (kuni 12 tk); kontoritehnika, v.a vangla väljastatud

kalkulaator õppes osalevale kinnipeetavale; perioodika, ristsõnaraamatud, kataloogid

jm seesugused esemed, millised ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või

vanglateenistuse väljastatud, v.a vahistatuile paki teel saadetud esemed; signaali või

levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a kambritesse sisseehitatud raadio,

vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse

saabumisel kaasas olnud televiisor; andmekandja ja selle lugeja, v.a paber;

digitaalne või elektrooniline mäng ning mängukonsool ning kõrvatropid ja –klapid.

Seletuskirjas põhjendati loetelus olevate esemete ja ainete keelamist kõigi osas

ühiselt julgeoleku kaalutlustest tulenevalt leides seejuures, et vangla julgeolek

hõlmab ka ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele, vanglas

kehtestatud korrale ja vangla inventarile ning korda ohustavad esemed on sellised,

mis ei pruugi küll otse olla julgeolekule ohtlikud, kuid raskendavad oluliselt vanglal

igapäevarežiimi tagamist või ei aita kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele ehk

tema adekvaatsete väärtushinnangute või maailmavaate kujunemisele. Kunsti-,

kontori-, kirjutus- ja joonistustarvete, kontoritehnika, perioodika, ristsõnaraamatute,

kataloogide ja muu seesuguse osas põhjendati keeldu ka võimalusega peita sinna

keelatud esemeid ning nende läbiotsimise keerukusega, lisaks nimetati ära veel

raskused nende esemete sihipärase kasutamise tagamisel. Signaali ja levi

edastajate ning andmekandjate keelamisel märgiti ära kontrollimatu võimalus

suhelda nende abil välismaailmaga, vaadata või kuulata keelatud saateid ning

raskused läbiotsimisel ja sihipärase või ohutu kasutamise tagamisel.

Mänge peeti vangla julgeolekut ohustavaks nende psüühikat mõjutava iseloomu tõttu

ning mängukonsoole võimaluse tõttu peita nendesse keelatud asju ja raskustega

läbiotsimise teostamisel. Kõrvatroppide ja -klappide keelamist põhjendati nendest

tuleneda võiva probleemiga ümbruse tajumisel, keelatud osistega ning info

edastamise ja vastuvõtmise vahenditeks ümberseadistamise võimalusega.

Kinnipeetava asjadega seonduv on reguleeritud VangS §-s 15 ning neist sätetest

tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese

julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.

Vastavate asjade loetelu, kogukaal ja hoidmise kord kehtestatakse justiitsministri

määrusega, kuid see loetelu ei ole ammendav ning vangla võib täiendavalt ära

keelata aineid ja esemeid, mis pole küll keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

nende kohta kehtestatud tingimustele. Seejuures on piisav, kui ese või aine vastab

vähemalt ühele eel nimetatud alusele ning konkreetse eseme või aine keelatuse üle

otsustades ei saa lähtuda kitsalt sihtotstarbest, sest ka lubatud ese või aine võib

teatud viisil käsitsetuna osutuda inimese või vangla julgeolekule ohtlikuks või sobida

vara kahjustamiseks. Lisaks võib esemete ja ainete lubatust mõjutada konkreetse

vangla ehituslikest eripäradest, kinni peetavate isikute koosseisust, personalist ja

muust sarnasest tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul omab tähendust ka see, et

osade esemete puhul ei keelata neid täielikult, piiratud on üksnes nende vanglasse

saabumise viis ning vangla vahendusel saaduna on nad lubatud.

15. Kaebaja ei olnud rahul, et enam ei võimaldata kasutada kustutuskummi,

korrektorit, voolavast plastikust joonlauda, harilikku pliiatsit ja rohkem kui viit sinist

pastapliiatsit. Pastapliiats on kinnipeetavale oma õiguste kaitseks küll vajalik ese,

kuid neid ei pea kinnipeetaval olema kambris piiramatul arvul. Miks on lubatud just

viis sinist pastapliiatsit, on vangla kodukorra seletuskirja p-s 7.1.18 piisavalt ja

mõistlikult põhjendanud. Värviliste pastapliiatsite kasutamise jätkuvaks

võimaldamiseks ei saanud kaebajal aga õiguspärast ootust olla, sest ka Riigikohus

on juba 25.10.2012. a kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-28-12 märkinud, et esemed on

ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata. Õiguspärase ootuse tekkimine oli seega

välistatud, sest seadusandja poolt VangS § 15 lg-s 4 tehtud reservatsioonist

tulenevalt võidakse varem lubatud esemeid keelata. Kinnipeetav ei saa eeldada, et

julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu.

Kuna kaebaja ei käinud vaide esitamise ajal koolis, siis puudus tal põhjendatud

vajadus omada kambris joonlauda, harilikku pliiatsit, kustutuskummi ja korrektorit.

Kuna käesoleval ajal kaebaja õpib, siis Viru Vangla selgituste kohaselt õppetööks

vajalikud esemed, sh kodukorra p-s 7.1.18 nimetatud ja õppetööks vajalikud esemed

tagab talle vangla ning need väljastatakse kaebajale õppetöö tegemise ajaks.

16. Kodukorra p 7.1.19 järgi ei võimalda vangla ka kontoritehnikat, sh isiklikke

kalkulaatoreid julgeolekukaalutlustel. Kui kinnipeetavale on kalkulaator vajalik

õppetöös, väljastab kalkulaatori talle vangla. Kaebajale on seega tagatud vajadusel

vangla kalkulaatori kasutamine ja selleks peab kaebaja teavitama vanglaametnikku,

misjärel antakse talle kambrisse kalkulaator ja vajaduse möödumisel kaebaja

tagastab selle vanglaametnikule.

17. Kodukorra p 7.1.22 kohaselt on kinnipeetavale keelatud perioodika,

ristsõnaraamatud, kataloogid jm seesugused esemed, mis ei ole vanglateenistuse

vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud, v.a vahistatuile paki teel

saadetud esemed. Tulenevalt seletuskirjast oli neid esemeid vaja keelata vangla

julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine vanglas on raske. Samuti on

üldteada, et vanglas viibib kinnipeetavaid, kellel on diagnoositud narkosõltuvus ning

kes üritavad leida erinevaid viise, kuidas toimetada vanglasse narkootilisi aineid.

Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik kleepida

keelatud aineid. Iga väljaande lehekülje eraldi kontrollimine oleks vanglas

ebamõistlikult aja- ja töömahukas ning seda eriti juhul, kui lehele kleebitud aine ei ole

kohe visuaalselt tuvastatav. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile

seaks otseselt ohtu vangla julgeoleku. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõnealune

piirang vastuolus ka PS §-dega 26, 44 ja 45, sest informatsiooni

kättesaadavus on kinnipeetavatele tagatud raadiote, televiisori ja ajalehtede

vahendusel, samuti on kinnipeetaval õigus perioodikat, ristsõnaraamatuid, katalooge

jms. soetada vanglateenistuse vahendusel.

18. Kodukorra p 7.1.30 kohaselt on kinnipeetavale keelatud signaali või levi edastaja

või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a kambritesse sisseehitatud raadio,

vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse

saabumisel kaasas olnud televiisor. Seletuskirja kohaselt võimaldavad signaali ja

levi edastajad kinnipeetavail vaadata või kuulata saateid, mis ei ole vanglas lubatud

(nt vanglas keelatud pornograafilise sisuga filmid), sest need seavad ohtu vangla

julgeoleku, või suhelda kontrollimatult välismaailmaga, mis peale vangla julgeoleku

ohustab ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeolekut. Ohtlikud on mitmesugused

seadmed internetilevi püüdmiseks, sest interneti kasutamine on vanglas keelatud.

Samas on vanglas lubatud piisavalt raadio- ja telekanaleid, et kinnipeetavaile infot

anda ning nende meelelahutusvajadust rahuldada. Õigusaktide ja kohtulahenditega

saavad nad tutvuda spetsiaalselt neile kohandatud arvutite abil. Seega ei saa

nimetatud kodukorra p-s kehtestatud piirang rikkuda isikute õigusi. Viru Vanglas on

samuti juba ehituslikult raadiod kambrites tagatud, mistõttu isiklikku raadiot kambris

vaja ei ole. Kuna vangla on raadio kinnipeetavale taganud, siis on suur tõenäosus, et

isiklikke raadioid ei kasutataks sihipäraselt, nt ehitatakse need ümber, eemaldatakse

neist osi, mida kasutatakse tätoveerimisaparaadi tegemiseks, peidetakse neisse

keelatud esemeid jne. Elektroonikaseadmeid on samuti väga keeruline läbi otsida.

Järelikult ei anna kinnipeetavale mittevajaliku raadio lubamine talle erilist kasu, kuid

vangla julgeoleku seaks see suurel määral ohtu. Asjaolu, et kaebaja eelistaks kuulata

muid kanaleid, kui vangla võimaldab, ei muuda isikliku raadio piirangu kehtestamist

õigusvastaseks. Ehkki seletuskirja p-s 7.1.30 ei ole eraldiseisvana käsitletud

CD/DVD mängijaid, ei saa nõustuda väitega, et põhjendused sellekohase piirangu

kohta puuduvad. Märgitud põhjendused laienevad ka CD/DVD mängijate

keelustamisele. Põhjendused on asjakohased ja kaaluvad igal juhul üles kaebaja

poolt välja toodud põhjused, miks talle peaks nimetatud esemeid võimaldama.

Kaebaja viide inimväärikuse alandamisele seoses sellise keeluga on asjakohatu.

Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega

on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi

väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme,

mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju

isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. EIK on

nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne,

kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist

minimaalse raskusastme ületamisega. EIK praktikas on inimväärikust alandava

kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks

ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule

tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on

kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad

sanitaartingimused kogumina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu

kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub

meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised

vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Seega EIK praktikast tulenevalt

inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsise rikkumise puhul.

Ringkonnakohus nõustub selles osas vangla seisukohaga, et kehtestatud piirangust

tingitud ebamugavused ei ole käsitletavad inimväärikuse alandamisena. Samuti on

vastustaja põhjendatult osundanud Riigikohtu 25.10.2012. a lahendile haldusasjas nr

3-3-1-28-12, milles on juba varasemalt antud hinnang isikliku raadio, CD-de ja DVD-

de, mälupulga ja CD/DVD mängijate keelamisele.

19. Kodukorra punkti 7.1.32 kohaselt on kinnipeetavale keelatud andmekandja ja

selle lugeja, v.a paber. Seletuskirja kohaselt on erinevad andmekandjad mitmeti

ohtlikud. CD-d ja DVD-d on teravate servaga ning neid saab kasutada lõikerelvana

endale või teistele vigastuste tekitamiseks, st need seavad ohtu isikute elu ja tervise.

VHS-i ja audiokassettide sees on kilejas lint, mida võib samuti kasutada

ründerelvana. Et kinnipeetavad saaksid andmekandjaid kasutada, on vanglal enne

vaja veenduda, et andmekandjad ei sisaldaks vägivalda, rassismi, vihkamist ega

pornograafilisi vms. vangla julgeolekut ohustavaid teoseid. Põhjalik andmekandja

läbikuulamine või vaatamine on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ning nõuaks

vanglalt lisatööjõu rakendamist ja segaks vanglateenistuse ametnike põhitööd.

Pealegi saab kassettide sisse peita esemeid, kuid nende avastamine ilma kassetti

avamata ei ole võimalik. Kasseti avamine on samuti ajamahukas ning võib selle ka

rikkuda. Märgistamata ning isevalmistatud andmekandjate omanikku on samuti

keeruline tuvastada, see võimaldab kinnipeetavail kergemini vahetada

andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Säärane tegevus on aga

kodukorra järgi keelatud. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigiarvutites

on samuti keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab

vangla julgeolekut.

SIM-kaardid on samuti infokandjad ning neid kasutatakse sihipäraselt ainult

mobiiltelefonis. Enamasti ei saa SIM-kaarti ilma telefonita sihipäraselt kasutada.

Kuna mobiiltelefonid on vanglas keelatud, siis pole SIM-kaartidel üksi mingisugust

praktilist väärtust. Nende lubamine aga soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas,

sest kui SIM-kaart on olemas, siis tekitab see ilmselt ahvatluse saada ka telefon.

SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua ka lubamatuid ja vangla üldisele

julgeolekule ohtlikke kontakte. Samal põhjusel on keelatud ka muud infokandjad.

Kaebaja leidis, et selle piiranguga on rikutud tema õiguspärast ootust kuulata

varasemalt vangla vahendusel soetatud CD-delt muusikat ja mantraid ning vaadata

DVD-delt õppe- ja usulisi filme. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetaval ei saa tekkida

õiguspärast ootust esemete võimaldamise muutumatusele ajas. Isegi kui kaebaja on

CD-d ja DVD-d soetanud vangla vahendusel ja need ei ole vanglas keelatud sisuga,

ei tähenda see, et need ei ole vangla julgeolekule ohtlikud. CD-del on väga teravad

ääred ja neid saab kasutada lõikeriistana.

20. Kodukorra punktis 7.1.25 on kinnipeetavale keelatud mänguasi ja mängud, v. a

doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vangla vahendusel või vanglasse

saabumisel kaasa võetud. Nimetatud kodukorra punkti vaidlustamise osas on

kaebaja vaie Justiitsministeeriumi 31.07.2013. a vaideotsusega nr 11-7/13-1231-9

põhjendatult tagastatud, kuna sätestatud piirang ei ole asja materjalidest nähtuvalt

kaebajale mõju avaldama hakanud ning seda sätet saaks vaidlustada siis, kui see

reaalselt kaebajale mõju avaldama hakkab. Seega puudus halduskohtul alus

nimetatud piirangu õiguspärasust käesoleva kaebuse raames sisuliselt hinnata.

21. Kodukorra punkti 7.1.31 kohaselt on kinnipeetavale keelatud arvuti ja muu seade,

millega või mida modifitseerides on võimalik saavutada internetiühendus. Nimetatud

kodukorra punkti vaidlustamise osas on kaebaja vaie Justiitsministeeriumi

31.07.2013. a vaideotsusega nr 11-7/13-1231-9 samuti tagastatud, kuna

sätestatud piirang ei ole asja materjalidest nähtuvalt kaebajale mõju avaldama

hakanud ning seda sätet saaks vaidlustada siis, kui see reaalselt kaebajale mõju

avaldama hakkab. Justiitsministeerium on nimelt täiendavalt selgitanud, et kuigi R.

Kaldal on sülearvuti laos olemas, ei tähenda see, et ta plaanib seda kunagi

kambrisse taotleda, mistõttu ei ole ka teada, kas ta üleüldse selle kodukorra punkti

regulatsiooni mõjualasse satub. Niikaua kui kehtestatud regulatsioon ei ole isikule

avaldanud mõju ehk niikaua, kuni isikule ei ole keeldutud kõnealuse kodukorra punkti

alusel sülearvuti väljastamisest, ei ole isikul võimalik kõnealust regulatsiooni sisuliselt

vaidlustada.

Ilmselt ei oleks kinnipeetavale isikliku arvuti keelamine koos muude vastavate

seadmetega ka sisuliselt õigusvastane, sest Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2012. a

otsusega haldusasjas nr 3-10-2528 jäeti muuhulgas rahuldamata R.

Kalda kaebus isikliku arvuti kambrisse lubamiseks ning ringkonnkohtu nimetatud

otsus jõustus 25.10.2012 Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-28-12.

22. Kodukorra p 7.1.44 järgi on keelatud kõrvatroppide ja –klappide kasutamine.

Ringkonnakohus peab seda keeldu õigustatuks, sest ilmselt ei tajuks neid kasutav

kinnipeetav enda ümber toimuvat selgelt, mis võib ohtu seada tema elu ja tervise

ning ka vangla üldise julgeoleku olukorras, kus kinnipeetav kõrvaklappe kasutades ei

kuule töötava suitsuanduri heli, ametnike korraldusi jne. Samuti on kõrvaklappidel

juhtmed, mida saab kasutada ründerelvana ning juhtmeta kõrvaklappe saab

seadistada info edasiandmiseks ja vastuvõtmiseks, mis ei ole sellisena vanglas

lubatud.

23. Kodukorra punktides 7.1.51 ja 8.3.1.4 keelati riideesemed ja jalanõud, mida ei ole

väljastanud vanglateenistus või mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, v.a

vahistatule pakiga saabunud esemed, lubati hoida ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1.

aprillini, k.a kartserikaristuse kandmise ajal, kambris kaks komplekti

isiklikku pikka aluspesu ning määratleti, et pikaks aluspesuks peetakse pikkade

varrukatega ja pikkade säärtega keha vastu hoidvat ning lukkudeta, nöörideta või

muude lisaelementideta riideesemeid, mida ei kanta pealisriidena. Veel sätestati, et

pikka aluspesu on lubatud kanda ainult pika riietuse all, mille vangla on

kinnipeetavale väljastatud või kartseririietuse all ning pesu ei tohi olla riietuse alt

(v.a kartseris) nähtaval.

Kodukorra seletuskirja vastavate osade kohaselt on piirangu eesmärgiks vangla

julgeolekust tulenevad kaalutlused, sest vastasel juhul oleks asjade rohkuse tõttu

raske kambrit läbi otsida ning visuaalset järelevalvet teha.

Riideesemete ja jalatsite saatmine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku, kuna

nende läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu. Nii

riideesemete taskutesse ja õmbluste vahele kui ka jalatsite taldadesse ning

kontsadesse saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske

avastada. Riideid võib samuti immutada narkootilise vedelikuga, mida

vanglateenistuse ametnikud ei pruugi avastada. Neid esemeid, mida vangla

kinnipeetavale ei anna, saab ta soetada vanglateenistuse vahendusel. Puudust

kannatavale kinnipeetavale väljastatakse vajalikud riideesemed ning jalatsid

humanitaarabi korras.

VangS § 46 lg-st 1 tulenevalt kannab kinnipeetav vangla riietust. Isiklikest riietest võib

kinnipeetav kanda üksnes neid, mida vangla ei väljasta, nt sokid, pesu, jalanõud.

Pikka sooja aluspesu võib kinnipeetav kambris hoida ja kanda üksnes talvehooajal,

et oleks tagatud kliimale vastav riietus. Aastaringseks pika ja sooja pesu

võimaldamiseks puudub vajadus.

Viru Vangla lubab seega enda poolt seatud tingimustel kinnipeetavatele vangla

kauplusest ostetud riietusesemeid, mis on kinnipeetavatele iseenesest seaduses

kehtestatud kohustusest kanda vangla riietust, soodsam võimalus ega saa seetõttu

kuidagi rikkuda kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi perekonna- ja eraelu või

omandi puutumatusele ja eneseteostamisele.

24. Kodukorra p 16. 4 vaidlustas kaebaja raadio, CD-de, DVD-de, CD/DVD mängija

ja rohkem kui ühe pastapliiatsi kauplusest ostmise mittevõimaldamise tõttu. Kuna

viidatud esemed on kinnipeetavale keelatud kodukorra p-s 7 loetletud esemetena, ei

ole põhjendatud ka nende ostmise võimaldamine vangla kauplusest.

25. Kodukorra p 18.1.6 näeb ette, et osakonnas E7 või E8 paiknevad kinnipeetavad

kasutavad sportimiseks oma osakonnasiseseid sportimisvõimalusi. Kinnipeetava

õigus tegeleda kehakultuuriga on kirjas ka VangS § 55 lg-s 1 ning §-s 62. Seejuures

on seaduseandja kehtestanud üksnes nõude, et vastavad võimalused tuleb tagada

ega ole täpsustanud, kuidas konkreetselt seda tegema peab. Seetõttu puudub

kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda, et kehakultuuriga tegelemist võimaldataks

talle kindlal viisil ja konkreetses kohas. Vangistusalased õigusaktid ei näe ette, et

kõigile kinnipeetavatele tuleb tingimata tagada ühesugused tingimused. Viru Vangla

osakonnad E7 ja E8 on kohtule teadaolevalt tugevdatud järelevalvega osakonnad,

kuhu paigutatud kinnipeetavate riske on hinnatud teistest kõrgemateks. Kuna

niisuguste kinnipeetavate viimine spordiväljakule ja -saali võib olla seotud suurte

julgeolekuriskidega, on neile kehtestatud piirangud igati põhjendatud.

Sportimisvõimaluste loomine tugevdatud järelevalvega osakondade sees tagab

kinnipeetavatele piisava võimaluse oma vastavate õiguste realiseerimiseks. Viru

Vanglas osakonnas E7, mis on tugevdatud järelevalvega osakond, on tagatud kõik

õigusaktidest tulenevad õigused nagu teisteski vangla osakondades, vahe seisneb

vaid selles, et tegevused on kinnipeetavatele võimaldatud osakonnasiseselt,

minimeerides vajaduse nende kinnipeetavate liigutamiseks väljapoole oma

osakonda. Ka õiguskantsler on juba 02.12.2008-03.12.2008 teostanud kontrollvisiidi

Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda jõudes selle kohta koostatud

analüüsis seisukohale, et kehtiv õigus ei anna neis osakondades viibivatele

kinnipeetavale õigust nõuda, et vangistusseadusest tulenevad õigused peavad

olema ka neile tagatud täpselt samal viisil nagu teistelgi kinnipeetavatel samas

vanglas või mõnes teises riigi kinnipidamiskohas. Tähtis on see, et õiguse

realiseerimine oleks tagatud vähemalt õigusaktiga ette nähtud miinimumtasemeni.

Sportimistingimused on kaebajale tagatud osakonnasiseselt selleks kohandatud

päevaruumis ning spordisaali/spordiväljaku kasutamise mittevõimaldamine on

kompenseeritud täiendavate spordiseadmetega, mida ei ole võimalik kasutada teiste

osakondade kinnipeetavatel. Vabas õhus saab kinnipeetav soovi korral

kehakultuuriga tegeleda igapäevasel tunniajalisel jalutuskäigul olles. Üldfüüsilist

treeningut on võimalik soovi korral teha kambris, jalutusboksis, osakonna

spordinurgas või koridoris. Lisaks trenažööridel treenimisele on tugevdatud

järelevalvega osakondades Viru Vangla selgituste kohaselt võimalik märgida ka

koroonat ja lauajalgpalli. Ka võimlemist ja igasugust muud liikumist saab käsitleda

üldfüüsilise treeninguna ja seda ei pea tegema ilmtingimata spordirajatistel.

26. Kodukorra lisas 1.8 on kehtestatud E7 osakonna. Kaebaja väitel on E7 osakonna

päevakava õigusvastane, sest selle kohaselt ei ole võimalik osakonnas vabalt liikuda

rohkem kui neli tundi.

Ringkonnakohus kaebaja väidetega ei nõustu. Tulenevalt VSkE § 8 lg 1 kohaselt

kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei

ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega.

Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks

sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema

vähemalt neli tundi. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on päevakava kohaselt neli

tundi vaba aega osakonnas liikumiseks võimaldatud. Lisaks on kaebajal võimalik

vastavalt VangS § 55 lg-le 2 viibida üks tund värskes õhus. Kaebajal on jalutuskäigu

ajal võimalik spordiga tegeleda, kui ta eelistab osakonnas vabal ajal muid tegevusi

harrastada. Neli tundi on piisav selleks, et muude tegevuste kõrvalt jääks aega ka

suhtlemiseks ja televiisori vaatamiseks. Ehkki Viru Vangla muudes osakondades

saavad kinnipeetavad päevakava kohaselt osakonnas liikumiseks rohkem vaba aega

kui neli tundi, ei ole veel tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Osakonnas E7

paiknevaid kinnipeetavaid koheldakse võrdselt ja õigusaktist tulenev miinimum on

osakonnas vabaks liikumiseks tagatud.

27. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata veel ka sellele, et vangla kodukord on

ulatusliku kaalutlusõiguse alusel vastuvõetav üldkorraldus, mille puhul on kohtuliku

kontrolli võimalused HKMS § 158 lg-s 3 kehtestatu kohaselt piiratud. Kohus võib

hinnata ainult seda, kas on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse

üldtunnustatud põhimõtteid ning kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud.

Need sisalduvad HMS §-s 54 ja nõuavad, et haldusakt oleks antud pädeva

haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtinud õigusnormide alusel, nendega

kooskõlas, proportsionaalne, ilma kaalutlusvigadeta ning vastaks vorminõuetele.

Otsuse sisulise otstarbekuse hindamise õigust pole seaduseandja halduskohtule

andnud, ta ei saa asuda vanglateenistuse asemele ega ise kaaluda otsustamiseks

tähtsust omavaid asjaolusid ning peab piirduma üksnes selle kontrollimisega, kas

haldusorgan on välja toonud ja kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning

kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

Vaidlusalune kodukord vastab vaidlustatud punktide osas HMS §-des 55, 56 ja 57

kehtestatud vorminõuetele, on antud VangS-st vangla direktorile tuleneva

otsustuspädevuse piirides, on kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgiga ning arvestab

olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. VangS § 4¹ lg 2 kohaselt on vanglal õigus

kehtestada kinnipeetavate suhtes täiendavaid piiranguid ning nii kaua, kui need on

kooskõlas volitusnormiga ning ei riiva kinni peetava isiku õigusi

ebaproportsionaalselt, ei ole kinni peetud isikutel ega ka kohtul õigust vangla

otsustusvabadusse sekkuda. Kinnipeetavad ei saa võrrelda enda õiguste ulatust

vabaduses viibivate isikute õigustega. Karistuse kandmise ajal määrab vangla nende

täpse elukorralduse oma julgeoleku kaalutlustest ja õigusaktides sätestatud ulatusest

lähtuvalt. Suur osa vaidlustatud piiranguid ja keelde sisaldus samal või sarnasel kujul

ka varem kehtinud Viru Vangla haldusaktides. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida

alust arvamuseks, et need uue kodukorra kehtestamisel ära muudetakse. Kuna

julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang sellele võib aja jooksul erinevatel põhjustel

muutuda, ei saanud neil tekkida ka ootust, et ei kehtestata varasemaga võrreldes

mõnda erinevat või hoopis uut piirangut või keeldu ning neil on selle kehtestamise

järel näiteks võimalik jätkuvalt kasutada esemeid, mis olid olemas juba enne seda.

Osade piirangute või keelatud esemete puhul on oluline tähtsus ka asjaolul, et

tegemist ei ole täieliku keeluga ning kinnipeetavatel on võimalus oma õigusi

piirangutele vaatamata realiseerida nii, et nende olememus oluliselt ei muutu ning

nad ei ole eluks hädavajalikust ilma jäetud. Kohtule esitatu ei kinnita, et ühestki

vaidlustatud piirangust tulenev riive saaks olla sedavõrd intensiivne, et see kaaluks

üles vangla julgeoleku vajadused.

Kuna halduskohus on eelnevast tulenevalt jätnud Viru Vangla kodukorra p-de

1.12.20, 7.1.18, 7.1.19, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.30, 7.1.31, 7.1.32, 7.1.44, 7.1.51, 8.3.1.4,

16.4 ja 18.1.6 ning kodukorra lisa 1.8 osas tühistamiskaebuse põhjendatult

rahuldamata, siis ei olnud halduskohtul alust teha Viru Vanglale ka kaebaja poolt

nõutud ettekirjutusi, so ka kohustamisnõude osas on kaebus jäetud õigesti

rahuldamata.

28. Mis puudutab Justiitsministeeriumi 31.07.2013. a vaideotsuse nr 11-7/13-1231-9

osalise tühistamise nõuet, siis ka selles osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust

halduskohtu vaidlustatud otsust tühistada.

Vaidlusaluse vaideotsusega nr 11-7/13-1231-9 tagastati R. Kaldale vaie kodukorra

punktide 7.1.25 ja 7.1.31 kehtetuks tunnistamise nõude osas.

Kodukorra punkti 7.1.25 kohaselt on vanglas keelatud mänguasi ja mängud, v.a

doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vangla vahendusel või vanglasse

saabumisel kaasa võetud. Kaebaja märgib esitatud kaebuses, et keeld puudutab

teda otseselt, sest keeld omada hariva eesmärgiga lauamänge ei võimalda tal neid

mänge soetada ega omada ning kasutada.

Vaideotsuses on selgitatud, et kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses.

HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste

alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.

Üldkorraldus võib sisaldada abstraktse iseloomuga ettekirjutusi, millega

reguleeritakse haldusakti adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel. Ka

vangla administratsiooni kehtestatud üldkorraldustes võib esineda kinnipeetavate

käitumis- ja elutingimusi reguleerivaid ettekirjutusi, mille toime ei piirdu reeglina ühe

sündmusega, vaid hõlmab kinnipeetavate elukorraldust ja käitumist üldiselt.

Üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide

õigustele ei pruugi seega ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui

esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise

kasutamiseks või rakendamiseks. Riigikohtu seisukohale tuginedes võib öelda, et

kodukorraga jõustunud muudatused ei mõjuta kinnipeetavaid, sh vaide esitajat,

kestvalt ja vahetult, vaid selle toimealasse satub kinnipeetav täiendavate

konkreetsete toimingute kaudu, mida kodukord reguleerib. Vaideõiguse

väljaselgitamine peab toimuma vaide ettevalmistavas menetluses. Seega saab

vaideõigus tekkida alles siis, kui vaidlustatud kodukorra punkt vaide esitaja õigusi

reaalselt puudutab. Antud juhul ei nähtunud, et R. Kalda oleks kodukorra punkti

7.1.25 toimealasse sattunud, sest ei nähtunud vaide esitaja õiguste rikkumist, so

seda, et tal oleks keelatud nimetatud kodukorra p-i alusel mõnda sellist mängu saada

või oleks mõni selline kaebajal olemas olnud mäng temalt ära võetud. Pelgalt

kaebaja väide, et tal on hüpoteetiline tahe ja soov kunagi muid lauamänge peale

doomino, kabe, male või nardi soetada ja neid mängida, ei tähenda, et ta oleks juba

sattunud punkti 7.1.25 toimealasse.

Kinnipeetav satub kodukorra sellise regulatsiooni mõjualasse alles siis, kui esineb

regulatsioonis kirjeldatud olukord ning kui tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise

rakendamiseks. Käesoleval juhul ei ole R. Kalda suhtes olnud vanglal vajalik ega ka

võimalik käitumisjuhist ehk punkti 7.1.25 rakendada.

Kodukorra punkti 7.1.31 kohaselt on vanglas keelatud arvuti ja muu seade, millega

või mida modifitseerides on võimalik saavutada internetiühendus.

Justiitsministeerium möönis oma vastuses, et vaideotsuses on ekslikult väidetud, et

R. Kaldal on kambris kasutada isiklik sülearvuti ning sellel põhjusel vaie tagastatud.

Samas aga on selgunud, et R. Kalda vaie oleks ka selle kodukorra punkti osas tulnud

ikkagi tagastada, sest kuigi kaebajal on sülearvuti laos olemas, ei tähenda see, et ta

taotles enne vaide esitamist seda kambrisse või plaanib seda kunagi kambrisse

taotleda, mistõttu ei ole ka teada, kas kaebaja üleüldse regulatsiooni mõjualasse

satub. Niikaua, kuni kaebajale ei ole keeldutud kõnealuse kodukorra punkti alusel

sülearvuti väljastamisest, ei ole kaebajal võimalik kõnealust regulatsiooni ka

sisuliselt vaidlustada.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk