1-13-11442/57 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09. aprill 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-11442 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk

Elle Karm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

J.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06. .2014 ja lõpp 03.07.2015. 11

Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.03.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.N

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. J.N-ile

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05. .2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N 03 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 25.11.2014 kohtumäärusega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati täitmisele J.N-ile Viru Maakohtu 17.01.2014 kohtuotsusega nr 1-13-11442 mõistetud karistus 7

kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.11.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, millest tingituna isik käitub impulsiivselt, ei mõtle

teiste isikute seisukohtadele, ei oska lahendada probleeme ning võib probleemide lahendamiseks vägivalda ja muid mitte seaduslikke võtteid. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed Viru Vangla ei toeta

isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung J.N taotles e Isik teatas, et ta on 70% nda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

töövõimetu ning ei suhtle enam vanade tuttavatega. Isiku sõnul hakkab ta vabaduses tööd otsima. Isik soovib vabaneda, sest tal on nüüd tütarlaps.

Prokurör ähtaegset vabastamist ei toetanud. J.N tingimisi ennet Isiku varasem

elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel seisuga 25.03.2015 on J.N kolm kehtivat ja kaheksa arhiveeritud kriminaalkaristust. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isiku

vab

astamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega

(hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse

mõistmisesse. Prokurör leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole

antud juhul isik põhjendatud, kuna on näidanud oma varasema käitumisega, et tema käitumiskontrollile allutamine, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema vabastamise korral ohustatud. Siinkohal peab märki

ma, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine

ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2

aasta jooksul on vastavalt 72% ja 61%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arves Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme tatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. alkoholi kuritarvitamisega ning narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 72%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61%. Ohustatud on ühiskond kui tervik. Oht seisneb vägivaldses käitumises ja varastamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik tarbib alkoholi, mistõttu isik kaotab kiiremini enesekontrolli, kui tekib konfliktne olukord. Soodusteguriks on alkohol.

Isikul puudub vabanedes kindel töökoht, isiku isa on valmis teda majanduslikult toetama. Vangla materjalidest lähtuvalt ei saa välistada, et isik on toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata võlanõudeid 6 391,62 eurot. Kohtu hinnangul võib

isik kindla töökoha puudumise tõttu sattuda majanduslikesse raskustesse ning selle tulemusena panna toime uue kuriteo, et saada majanduslikku kasu.

Isik on kuriteod toime pannud grupis. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Samuti nähtub vangla materjalidest, et isik on teiste poolt mõjutatav. Kohus leiab, et kui isik asub taas suhtlema vanade tuttavatega, võib ta nende mõjutusel panna toime

uusi kuritegusid. Isiku elustiil on riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav, mida näitab isiku

süütegude kogumik. Isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus ning nende

lahendamiseks kasutab ta tihti vägivalda või sik ei mõista muid ebaseaduslikke lahendusi. I

teiste isikute seisukohti ning lähtub oma vajadustest. Vangla hinnangul on isikul kohati kuritegelikud hoiakud ja negatiivne suhtumine ühiskonda, mis väljendub selles, et isik paneb süstemaatiliselt toime süütegusid ega huvitu ühiskonna arvamusest. Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhooldus nõudeid, mis viitab sellele, et isiku suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne. Isik rikkus kontrollnõuet mitte tarvitada alkoholi. Isik on

alkoholijoobes toime pannud kuritegusid ning käitunud vägivaldselt. Tema käitumine

alkoholijoobes on impulsiivne. Isiku motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda ei ole piisav. Samuti on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kohus leiab, et isiku sõltuvusprobleemid ning nendega mittetegelemine on uue kuriteo riskifaktoriks, mistõttu puudub kohtul veendumus, et

isik suudab seekord katseaja läbida nõuetekohaselt ning täita kõik talle määratavad

kontrollnõuded. Samuti viitab isiku ohtlikkusele vangla iseloomustuses välja toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent, mis on kohtu hinnangul sedavõrd kõrge, et kohus ei pea põhjendatuks isikut antud hetkel vabastada. Kohus leiab, et isiku e poolt varasemalt kontrollnõuete rikkumis st võib järeldada, et isik võib taaskord rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et

kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik