1-12-615/63 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09.04.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-615 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Tõlk Kaitsja Enn Pustak Tatjana

Šibajeva Andrus Repnau Kohtuasi Viru Vangla materjalid .U vangistusest P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P XXX .U , isikukood , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.10.2005 ja lõpp 21.04.2016. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.04.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON Vabastada .U P tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, millest esimeseks kuueks (6) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma - kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada .U P suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 1, 4, 7, 8, 9 alus

el järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end Töötukassas arvele; 3) alluma elek kuud alates elektroonilise valve troonilisele valvele tähtajaga 6 seadmete paigaldamisest; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. P.U va vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesole kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , kaitsjale ja prokurörile. P.U-le

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.

U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P. U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 10 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.10.2005. Viru Vangla toetab kinnipeetava vaba

stamist tingimisi ennetähtaega.

Kohtuistung P. taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Elama kava U tseb kinnipeetav hakata xxxx ning tööle kavatseb asuda Võlanõudeid kavatseb esialgu kohtutäituriga xxxx. arutada, et kas saaks neid maksta ning samas elu elatud. Peale sotsiaalprogrammide läbimist ja oma elu analüüsimist on kinnipeetav jõudnud seisukohale, et suhe alkoholi ja narkootikumidega on kategooriline ei. Kinnipeetav avaldas, et ta on suuteline alluma kriminaalhooldusele ning täna ja praegu peaks kohus teda uskuma, sest ta on õppinud oma vigadest. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole järeldusi teinud. Tema poolt ta mingeid toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda isegi vanglas. Teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 15.03.2013 kohtuotsusega KarS alusel Kinnipeetaval on kaks § 121 distsiplinaarkaristust. Arvestades kinnipeetava kuriteo asjaolusid, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavaid tingimusi hinnates ei ole prokuratuur endiselt veendunud, et kinnipeetav suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kaitsja palus rahuldada taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ära kandnud enamuse oma karistusest. Ta on käitumisega näidanud, et suudab

karistust kandes korralikult käituda ning ka ringkonnakohus on varasema vabastamise küsimuse otsustamisel märkinud, et kinnipeetava käitumises on positiivseid muutusi. Kaitsja leidis, et varasemate õigusrikkumiste ületähtsustamine on lubamatu ning isiku varasem elukäik ei saa olla peamiseks aluseks otsustamaks tema tingimisi mitte vabastamist. Kinnipeetaval on

vabanedes võimalus asuda tööle. Kaitsja asus seisukohale, et kinnipeetav on teinud varasemast tõsised järeldused ja suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et P.U saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest lg- vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, m

ida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav P. -le U saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav viibib käesoleval hetkel avavanglas, mis tähendab, et vangla on usaldanud isikut piisavalt, et võimaldada tal töötada väljaspool vanglat. Kinnipeetav asub vabanedes elama kinnipeetava emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse. Nimetatud korter vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kinnipeetav omandas vangistuses xxxx eriala ning tal on ka sel erialal võimalik vabaduses tööle asuda xxxx ii moraalselt kui . Kinnipeetava lähedased on valmis isikut vabaduses toetama n materiaalselt. Arvestades, et kinnipeetaval on K-Raha andmetel tasumata võlanõudeid 14662,58 eurot, siis peaks töö olemasolu, vabanemisfondis olev 1170 eurot ning lähedaste materiaalne toetus tagama kinnipeetavale esmase toimetuleku vabaduses. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning vangla hinnangul osales kinnipeetav programmis aktiivselt, kodused tööd olid alati tehtud ning oli teadlik oma tugevates ja nõrkadest külgedest. Samuti läbis kinnipeetav Eluviisitreeningu, mis omas kinnipeetava jaoks pigem kinnistamise ja kordamise eesmärki, sest enamus probleeme oli kinnipeetav enda jaoks lahti mõtestanud enne programmi. Vangla on iseloomustanud kinnipeetavat kui isikut kelle puhul ei ole täheldatud kuritegelikke hoiakuid. Kinnipeetav tunnustab ühiskonnas kehtivaid reegleid ning püüab oma käitumist korrigeerida vastavalt sellele. Kohus leiab, et kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. nastamise huvides Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskon vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni määratud karistusaja lõpuni. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et P. kuulub karistuse kandmisest U vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 ls 1 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik