Legislator Case Law & Legislation
3-14-53301/6 AI generated

3-14-53301/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-53301/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated
3-14-53301/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL «Kaebus jääb rahuldamata. 13. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik»

Keywords

AI generated
unsubstantiated claims of solvency creditor petition for bankruptcy standing of petitioner financial hardship insufficient proof of solvency failure to prove solvency

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-53301 Otsuse kuupäev 9. aprill 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Dmitri Žihharevi kaebus Tartu Vangla 21. novembri 2014 käskkirja nr 6-2/1424 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Dmitri Žihharev Vastustaja – Tartu Vangla 1. Jätta Dmitri Žihharevi kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. mai 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla 21. novembri 2014 käskkirjaga nr 6-2/1424 karistati Dmitri Žihharevi distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et D. Žihharev kasutas vanglateenistuse ametniku suhtes solvavat väljendit 21. oktoobril 2014. D. Žihharev esitas 24. novembril 2014 vaide Tartu Vangla 21. novembri 2014 käskkirja nr 6-2/1424 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla 17. detsembri 2014 vaideotsusega nr 1-11/539-2 jäeti vaie rahuldamata. 2. 31. detsembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse D. Žihharevi kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb D. Žihharev Tartu Vangla 21. novembri 2014 käskkirja nr 6-2/1424 tühistamist. Pärast kaebuse puuduste kõrvaldamist võttis kohus 21. jaanuari 2015 määrusega D. Žihharevi tühistamiskaebuse menetlusse ning määras 20. veebruari 2015 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

2

Kaebuse põhjendused 3. Kaebuse kohaselt on kaevatava käskkirjaga D. Žihharevi põhjendamatult karistatud, kuna kaebaja ei kasutanud väljendit „petuhh“, sellele käskkirjas omistatud tähenduses. 21. oktoobril 2014 oli kaebajal intsident vastustaja ametnikuga, kes käitud kaebaja suhtes norivalt. D. Žihharev reageeris ametniku käitumisele hinnates seda väljendiga „kak petuhh“, s.o riiukukk. Sealjuures ei pidanud kaebaja silmas vanglažargoonis väljendile omistatud tähendust. Seega ei ole kaebaja distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud tegu – vangla ametniku suhtes solvava väljendi kasutamine – toime pannud ja karistus on määratud alusetult. Vastustaja vastuväited 4. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla 21. novembri 2014 käskkiri nr 6-2/1424 on õiguspärane. Tartu Vangla märgib, et jääb 17. detsembri 2014 vaideotsuses nr 1-11/539-2 toodud seisukohtade juurde. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kasutas väljendit „petuhh“. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ja vaideotsuses on vastustaja põhjalikult selgitanud sõna „petuhh“ mitmetähenduslikkust ja selle kasutamise kontekstist tulenevat solvavat iseloomu. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus vanglateenistuse ametnik kaebajat ärritas, kasutas viimane väljendit leebemas tähenduses. Kuna D. Žihharevi emakeeleks on vene keel ja ta on viibinud vangistuses pikka aega, siis ei ole kahtlust, et kaebaja on teadlik vaidlusaluse väljendi erinevate tähendustega, samuti sellega, kuidas võib väljendi tähendus tulenevalt kontekstist muutuda. Määrav ei ole, kuidas väljendit eesti keelde tõlkida. Kui isik kasutab ametnikuga suheldes väljendit, mida vanglas tavapäraselt solvavana kasutatakse, siis on ta sellega täitnud distsiplinaarsüüteo koosseisu. Kaebaja vastupidised väited on ennastõigustavad ega ole eluliselt usutavad. Kohtu seisukoht 5. Kaevatava käskkirjaga on kaebajat karistatud kümneks päevaks kartserisse paigutamisega Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 1.7.1. rikkumise eest. Vastavalt TVK p-le 1.7.1. on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-st 1 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 105 lg 5 kohaselt kinnitab vangla direktor Vangla kodukorra. Vangla kodukorras on seaduses otseselt nimetatud valdkondade kõrval õigus sätestada ka muud reguleerimist vajavad asjaolud (VangS § 105 lg 21 p 14). Seega on TVK kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses ning kinnipeetava TVK p-s 1.7.1. sätestatud kohustuste rikkumise eest on õigus kohaldada distsiplinaarkaristust. 6. Kaebaja väitel on käskkiri õigusvastane, kuna kaebaja ei kasutanud väljendit „petuhh“ ametnikku solvavas tähenduses. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 7. Vaidlust ei ole selles, et 21. oktoobril 2014 kella ühe ajal päeval tutvustas inspektor-kontaktisik kaebajale distsiplinaarmenetluse alustamise teatist. D. Žihharevi suhtes alustati distsiplinaarmenetlust vastustaja ametniku K. Kanni ettekande alusel. Vestlusel inspektor- kontaktisikuga avaldas D. Žihharev vähemalt kahel korral, et K. Kann on „petuhh“. Väljendi kasutamist on kaebaja ise jätkuvalt jaatanud ja seda kinnitab ka M. Tiigivee 21. oktoobri 2014 ettekanne (tl 17).

3

8. D. Žihharev ei ole kahtluse alla seadnud, et kinnipeetavate slängis tähendab „petuhh“ vangis seksuaalselt ära kasutatud meessoost isikut. Sama tähenduse omistab mõiste eestikeelsele tõlkele (kukk) ka võrguleheküljel slang.ee1 kättesaadav sõnastik. Nendel asjaoludel ei pea kohus asjakohaseks kaebaja esitatud venekeelset tõendit (tl 5) vaidlusaluse väljendi muude tähenduste kohta ja jätab selle tähelepanuta. Kuigi väljendil on tavapärases kõnekeeles ka muid tähendusi, ei saa sellest üheselt järeldada, et kaebaja ei pidanud silmas selle kõige solvavamat tähendust. Vangistusseaduse § 67 p 1 järgi julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega näeb seadus vanglateenistusele pandud ülesannete täitmiseks ette kinnipeetavate alluvusvahekorra vanglateenistuse ametnikega. TVK seletuskirjast nähtuvalt TVK p 1.7.1. kehtestamisel oluliseks peetud just seda aspekti, et selles punktis keelatud tegevusega väljendab isik ilmset lugupidamatust enda ja teiste isikute vastu. Vastustaja on põhjalikult analüüsinud mõiste tähendust sõltuvalt selle kasutamise kontekstist ja kaebaja varasemast käitumisest ametnikega suhtlemisel distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 13) ja vaidlustatud käskkirjas (tl 19). Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid siinjuures korrata. 9. Distsiplinaarmenetluses esitatud ja kohtumenetluses korratud kaebaja väide, et ta pidas „petuhh“ all silmas riiukukke ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Kohus nõustub vastustajaga, et pikaajaliselt vangistuses viibinud isikuna, kelle emakeeleks on vene keel oli D. Žihharevil teada mõiste tähendus kinnipeetavate slängis ning K. Kanni suhtes rahulolematuse väljendamisel mõistetakse kaebaja öeldut just selles tähenduses. Kaebaja ei pidanud koheselt vajalikuks selgitada, et öeldu ei tähenda solvangut K. Kanni aadressil. Veelgi enam, ta kasutas mõistet teistkordselt, mis viitab sellele, et kaebaja öeldu oli eesmärgipärane. mõtet, et K. Kann on liigse tähelepanuga kaebaja eksimusi otsinud, saab väljendada ka neutraalselt, isikut solvamata. Selle võimaluse kasutamata jätmine ja K. Kanni korduvalt „petuhhiks“ nimetamine ei jäta kahtlust selles, et kaebaja öeldu oli K. Kanni solvav ning ka kaebaja ise pidas vähemalt võimalikuks, et seda nii ka mõistetakse. Lisaks osutab kohus veel järgnevale. Kaebusest, distsiplinaarmenetluses ja vaidemenetluses esitatud dokumentidest nähtuvalt valdab D. Žihharev eesti keelt. Seega 21. oktoobril 2014 toimus ka vestlus inspektor-kontaktisikuga eesti keeles. Ometi pidas D. Žihharev vajalikuks kasutada K. Kanni iseloomustamisel venekeelset väljendit. Kohtu hinnangul nähtub sellest veelkordselt, et kaebaja pidas silmas väljendile kinnipeetavate subkultuuris omistatud tähendust, rõhutades väljendit venekeelsena ülejäänud tekstist esile tõstmiseks. 10. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatavas käskkirjas on D. Žihharevi tegevus õigesti kvalifitseeritud TVK p-s 1.7.1. sätestatud kohustust rikkuvana. Kaebaja on rikkumise toime pannud süüliselt. Vastustaja ametnikule solvavate väljendite kasutamine on olnud kaebaja tahtlik tegevus. 11. Rikkumise eest on kaebajale karistusena määratud kartserisse paigutamine kümneks päevaks. Kartserikaristus on VangS § 63 lg-s 1 nimetatud distsiplinaarsetest mõjutusvahenditest raskeim. Kinnipeetava lugupidamatu käitumine vanglateenistuse ametniku suhtes ohustab vanglateenistusele pandud ülesannete täitmist tervikuna ja on sellisena ohuks ka vangla üldisele julgeolekule. Arvestades, et vahetult rikkumisele järgneval ajal ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja mõistnud karistamise põhjust ning seda, et kaebajat karistati vahetult enne rikkumise toimepanemist sarnase rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, ei saa kaebajale määratud karistust pidada ebaproportsionaalseks. 12. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 21. novembri 2014 käskkiri nr 6-2/1424 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

1 Vt http://slang.ee/kukk

4

Kaebus jääb rahuldamata. 13. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik