Legislator Case Law & Legislation
3-14-51917/18 AI generated

3-14-51917/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51917/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-14-51917/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
suspension of visa refusal creditor petition for bankruptcy procedural rights violations standing of petitioner responsibility of Bulgaria visa appeals commission
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. aprill 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51917 Haldusasi Vladimir Beljakovi kaebus Tartu Vangla 30.07.2014. a käskkirja nr 9-2/910 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.12.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Beljakovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Beljakov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.12.2014. a otsus muutmata. 2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 09.04.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha lihtmenetluses otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tartu Vangla kinnipeetav Vladimir Beljakov vaidlustas Tartu Vangla 30.07.2014. a käskkirja nr 6-2/910, millega teda karistati distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punkti 4.9 rikkumise eest noomitusega. Rikkumine seisnes selles, et 12.07.2014 kella 17.00 paiku ei kandnud ta spordisaalist tulles kaelas nimesilti.

2

3. Tartu Vangla 13.08.2014. a vaideotsuses (tl 4), 20.10.2014. a vastuses kaebusele (tl 21-25), Tartu Halduskohtu 23.12.2014. a otsuses (tl 38-40) ning Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele on ammendavalt ja selgelt põhjendatud, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

4. Apellatsioonkaebuses toodud väited halduskohtu otsuse põhjenduste puudulikkuse ning kohtuotsuse resolutsiooni tõenditele mittevastavuse kohta on põhjendamatud. Halduskohus on otsuse tegemisel hinnanud asjas esitatud tõendeid ja tuvastanud nende alusel, et kaebaja oli täitnud vaidlustatud käskkirjas märgitud distsiplinaarsüüteo koosseisu, st tal ei olnud 12.07.2014 spordisaalist tulles nimesilti kaelas, nagu seda nõuab Tartu vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkt 4.9. Nimesilti kaela panemata jättes oli kaebaja vähemalt hooletu, rikkudes seega oma kohustust süüliselt. Kaebajale karistuse määramisel on teostatud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Sellest tulenevalt on halduskohus teinud järelduse, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Halduskohus on tõendeid hinnates neid omavahel kõrvutanud ning põhjendanud, miks ta leiab, et distsipliinirikkumise asjaolude esinemine on piisavalt tõendatud. Seega on halduskohtu otsuses kohtu otsustuse kujunemine selge ja arusaadav ning järelikult ei ole põhjendamiskohustust rikutud.

5. Halduskohus on otsuse punktis 12 põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja väide, mille kohaselt A. Skutšas ei viibinud kaebaja läheduseski ja seetõttu on distsiplinaarkaristus määratud ebaõige ettekande alusel, ei ole antud asja lahendamisel määrava tähtsusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli asjaolu, et kaebaja ei kandnud 12.07.2014 spordisaalist tulles nimesilti, ning selle asjaolu üle vaidlust ei ole. Seda, et tal silti kaelas ei kandnud, on kaebaja ka ise tunnistanud.

6. Väite osas, et vestlus toimus hoopis kaebaja ja valvur P. Mummi vahel, on vastustaja vastuses kaebusele, vastuses apellatsioonkaebusele ning halduskohus otsuse punktis 13 ammendavalt põhjendanud, miks selle väite tõesus ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud. Ringkonnakohus nõustub viidatud dokumentides esitatud põhjendustega.

7. Seda, miks distsiplinaarmenetluse aluseks olnud asjaolusid kajastava videosalvestise läbivaatamine kohtumenetluse ajal enam võimalik ei olnud, on vastustaja ammendavalt ja selgelt selgitanud vastuses kaebusele ja vastuses apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna distsiplinaarmenetluses videosalvestisele ei tuginetud, siis ei olnud vanglal kohustust seda tõendina säilitada. Seega on alusetu kaebaja väide, et halduskohus pole rakendanud uurimispõhimõtet, et selgitada välja, miks videosalvestis ei ole säilinud. Uurimispõhimõte hõlmab vaid nende asjaolude väljaselgitamist, mis jäävad vaidluse eseme piiridesse. Asjaolu, et kaebajal nimesilti kaelas ei olnud, on tõendatud muude tõenditega. Seega ei oma videosalvestise mittesäilimise põhjused antud asja lahendamisel tähtsust. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse vastuses esitatud põhjendustega selles osas, et videosalvestise mittesäilimise põhjuste väljaselgitamiseks ei olnud vajalik kohtuistungi korraldamine ning asja oli võimalik lahendada lihtmenetluses.

8. Ringkonnakohus nõustub samuti vastustaja poolt vastuses apellatsioonikaebusele esitatud seisukoha ja põhjendustega, et halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta R. Avaste ja R. Kilgi vahelist e-kirjavahetust. Halduskohus ei ole e-kirjavahetusest teinud järeldust, nagu oleks videosalvestiselt näha olnud kaebaja ja A. Skutšase vahelise vestluse toimumine. Halduskohus on otsuse punktis 12 R. Avaste e-kirjale tuginedes leidnud, et A. Skutšasel oli tegelik võimalus nimesildi puudumist märgata, kuna R. Avaste kinnitas, et A. Skutšas oli

3

vaidlusaluse intsidendi kohas tehtud videosalvestisel äratuntav. R. Avaste e-kirja kohaselt ei suutnud ta videosalvestiselt sellest rahvahulgast, kes spordisaalist tuli, kaebajat tuvastada või eristada.

9. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses halduskohtu seisukohaga, et ta on jätnud esitamata tõendid asjaolu kohta, et nimesilt oli märjaks saanud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse vastuses esitatud põhjendustega, et halduskohus on otsuse punktis 15 selgelt viidanud, et P. Mummi, A. Skutšase, J. Paramonovi, O. Kure ja A. Kuznetsovi selgitustest ei nähtu, et nad oleksid olnud teadlikud nimesildi kandmist väidetavalt takistanud asjaolust. Tõendeid selle kohta, et kaebaja ei saanud objektiivsete asjaolude tõttu nimesilti kanda, kohtule esitatud ei ole.

10. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu otsuse punktis 15 ja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud põhjendatustega selle kohta, miks ei ole õige kaebaja väide, et tal esines mõjuv põhjus nimesilti mitte kanda ning asjaolu, et talle ei esitatud pretensioone osakonnast väljumisel nimesildi käes hoidmise kohta andis talle nn vaikiva nõusoleku ka spordisaalist tulles seda mitte teha. Halduskohus on selgelt ja põhjalikult käsitlenud kaebaja süülisust ning leidnud, et nimesilti kaela panemata jättes oli kaebaja olnud vähemalt hooletu. Apellatsioonkaebuse vastuses on selgitatud, et kui ühel korral ei ole võimalikule rikkumisele tähelepanu juhitud või ei ole seda avastatud, siis ei anna see isikule alust õiguspäraseks ootuseks, et selline kodukorra nõudeid eirav käitumine on lubatud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja sellekohase seisukohaga.

11. Halduskohus on otsuse punktis 16 leidnud, et distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole kaalutlusõigust rikutud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldustega. Seega on kaebaja väide, et karistuse mõistmisel on kaalutlusõigust kuritarvitatud, alusetu.

12. Eeltoodust tulenevalt ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/