1-15-1613/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-1613

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2015. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1613 Kohtukoosseis Meelika Aava,

Pavel Gontšarov, Andres Parmas Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. veebruari 2015. a otsus J.K süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

199 lg 2 p 9 -

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.K

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta lmselt põhjendamatu läbi vaatamata

J.K apellatsioon kui i .

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavas

t kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. veebruari 2015. a otsusega menetluses tunnistati J.K

lühi süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus MS § 238 lg 2

199 lg 2 p 9 -

6 kuuks. Kr alusel vähenda mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis s kohus karistuseks vangistuse

4 kuuks algusega 26. veebruarist 2015. a.

2. J.K selles, et tema , tunnistati süüdi isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt uuesti 26. veebruaril 2015. a Tallinnas K -le kuuluvast kauplusest XXXXX XXXXXXX, AS püüdis

varastada nahkjakki 349,99 euro

väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljudes kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.K, kes vaidlustab kohtuotsust süüdistatav üksnes mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas.

2(3)

Apellatsiooni motiivide kohaselt ta tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. Lisaks sellele kahtlustavad arstid, et ta põeb vähki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning J.K ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel 39-40 J.K ). uurimisel antud ütluste juurde. õigus viibida Seega oli esimese astme kohtus tagatud J.K oma asja arutamise juures ja o s lla ära kuulatud. Apellatsiooni ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust, so vangistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Lisaks sellele on apelleeritud kohtuotsuses kohus väga põhjalikult selgitanud, miks ei ole võimalik asendada mõistetud vangistust J.K-le üldkasuliku tööga.

Maakohus mõistis J.K-le KarS § 199 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse.

Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti seda, et tegemist oli ühe vargusepisoodiga, mis jäi katse staadiumi ning materiaalne kahju puudub. tavat Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdista on varem korda kriminaalkorras karistatud. üksteist Lisaks sellele korduvalt väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahalised karistused on tasumata. J.K suhtes on juba varem asendatud talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ning karistus pöörati täitmisele. Nimelt on KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul

3(3)

katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-75 sätestatule. KarS § 69 kohaselt on süüdimõistetul samasugused kohustused ka üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 74 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel või katseajal uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise.

Käesoleva varguskatse pani kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Seetõttu J.K toime

märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega.

J.K suhtes on juba varem kohaldatud asenduskaristusena üldkasulikku tööd, kuid ta jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ärakandmata karistus pöörati KarS § 65 lg 2 alusel täitmisele. Seega ei ole katse kohaldamine tema käitumisele mõju avaldanud. aja Samuti on J.K kandnud reaalset vanglakaristust. Kuna J.K on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks asendada talle

mõistetud vangistust üldkasuliku tööga.

Vangistusseaduse § 53 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Aeg, mil kinnipeetavale osutatakse tervishoiuteenuseid, arvatakse karistuse kandmise aja hulka. Seega on ka J.K-le vanglas tagatud vajaliku arstiabi kättesaadavus, mistõttu tema apellatsiooni põhjendused võimaliku haiguse kohta, ei ole asjakohased.

Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks.

Seega on J.K apellatsioon mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab läbi vaatamata. selle

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium J.K-le üksmeelselt, et mõistetud karistus

on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab J.K selle juhindu -st 3

des KrMS § 326 lg läbi vaatamata.

Meelika Aava Pavel Gontšarov Andres Parmas /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/