2-13-59399/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-13-59399 Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2015, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Reet Allikvere, Margo Klaar Kohtuasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Korteriühistu Pallasti 33 hagi ŽK vastu võla saamiseks 459,46 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.01.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik ŽK apellatsioonkaebus

Hageja: Korteriühistu Pallasti 33 (registrikood 80172169), lepinguline esindaja Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company OÜ, e-post smirnova@oksola.com) Kostja: ŽK (isikukood XXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda ŽK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud ŽK kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Hageja nõue ja asjaolud

1. 16.12.2013 esitas Korteriühistu Pallasti 33 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ŽK vastu võlgnevuse 544,04 euro (põhinõue 437,67 eurot, kõrvalnõue 41,37 eurot, avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot) saamiseks. 14.01.2014 tegi Pärnu Maakohtu kohtunikuabi ŽK’le makseettepaneku, mis toimetati ŽK kätte 11.02.2014 ja kes esitas oma vastuväite makseettepanekule 18.02.2014. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 19.05.2014 esitas Korteriühistu Pallasti 33 (hageja) Harju Maakohtule hagi ŽK (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 539,13 eurot, mis koosneb põhinõudest 529,41 eurot ja viivistest 9,72 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hageja vähendas 04.11.2014 kohtuistungil oma nõuet, kuna enne 2011. aastat esitatud arved on ebaselged. Hageja nõue hõlmab perioodi 01.01.2011-30.04.2014. Nõude suuruseks jääb 459,46 eurot, millest 384,44 eurot on põhivõlg ja 75,02 eurot viivis.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista. Menetluskulud soovib kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul tuleb kindlaks teha võlgnetav periood.

Kohtuistung

5. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde, vähendades oma nõuet põhinõude osas 384,44 euroni ja viivise osas 75,02 euroni. Kostja ei ole hageja arvutustega nõus. Kostja keeldub arvete maksmisest, kuna talle on aastaid valearvestusi tehtud.

Maakohtu otsus

6. 20.01.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 459,46 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

7. Vaidlus oli selles, kas kostjal oli õigus jätta tasumata hageja esitatud arveid korteriomandite majandamiskulude eest. Hageja on kostjale esitanud igakuiselt arved, mida kostja on tasunud osaliselt. Kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud ega põhjendanud, millele tuginedes ta tasumisele kuuluva summa osaliselt maksmata jätab või millise teenuse eest tasumist ta põhjendatuks ei pea. Maakohus on tuvastanud, et kostja võlg hagetaval perioodil on tõendatud hageja esitatud arvetega ja väljavõttega kostja arvelduskontost, millest nähtub millal ja millises summas on kostja hageja esitatud arveid tasunud ning millises osas tasumata jätnud.

Apellatsioonkaebus

8. 13.02.2015 esitatud apellatsioonkaebuses teatas kostja, et ei ole nõus maakohtu otsusega ning on seisukohal, et hageja poolt esitatud arved ei ole õiged.

Määruse põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

10. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 459,46 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku §

405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

11. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et hageja poolt esitatud arved ei ole õiged ja palub kohtul kontrollida nende ehtsust. Nimetatud asjaolule tugines kostja ka maakohtus. 11.12.2014 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt jättis maakohus taotluse täiendavate tõendite esitamiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. TsMS § 652 lg 6 kohaselt ei või menetlusosaline TsMS § 333 lõikes 2 nimetatud juhul tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile muid asjaolusid, mis annaks TsMS § 637 lõikes 2¹ järgi alust kaebuse menetlemiseks, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

12. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 ja 171 lg 1 koostoime alusel kaebuse esitaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Reet Allikvere

Margo Klaar