4-14-7284/25 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-14-7284

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

08. aprill 2015.a, kell 16.00 Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-7284

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Kerli Mikson

Väärteoasi

V.I kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 19.08.2014.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2602,14,002785.

Kaebuse esitaja

V.I

(isikukood

xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Kaitsja

advokaat Andi Tubin (Advokaadibüroo Lentsius &

CASUS Kaluri 2, 51004 Tartu, e-post: andi@casus.ee)

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

Kohtuistungi toimumise

14.01.2015.a, kell 13.00

aeg ja osalejad

menetlusalune isik V.I

kaitsja advokaat Andi Tubin

kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Tammesoo

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 1, 133-135 kohus o t s u s t a s :

1. Jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse 19.08.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2602,14,002785 V.I karistamise kohta Teeseaduse § 40

1 lg 1 järgi

muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

2. Jätta rahuldamata advokaat Andi Tubini taotlus menetluskulude hüvitamiseks, valitud kaistja tasu ja kulud jäävad V.I kanda.

2 (10)

Edasikaebamise kord

V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Väärteo kirjeldus ja määratud karistus

1. V.I-le on 21.07.2014.a koostatud väärteoprotokoll selles, et tema 21.07.2014.a kella

13.10 ajal Võru maakonnas, Sõmerpalu vallas, Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee 14. kilomeetril teostas Teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu. Juhtis autorongi, mis koosnes sõidukist V. F. 16 registreerimismärgiga 813BHR ja haagisest (Trailis, reg.märk – 518YHG), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II telje tegelik teljekoormus oli 10,047 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III telje tegelik teljekoormus oli 10,28 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 26,96 t. Lubatud suurim registrimass 26 t. Autorongi tegelik mass oli 45,676 t. Lubatud suurim tegelik mass 44 t. Sellise tegevusega rikkus V.I Liiklusseaduse § 80 lg-te 1, 2, 3 ja Teeseaduse § 35 lg 1, 2 sätteid ning majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 sätteid, mis on kvalifitseeritud Teeseaduse § 401 lg

1 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse 19.08.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2602,14,002785 määrati V.I-le karistuseks Teeseaduse § 40

1 lg 1 järgi rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot.

Kaebus

3. V.I kaitsja Andi Tubin esitas 05.09.2014.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse, milles leiab, et Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40 kehtestatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ (edaspidi M. M. 02-2010) p 11 sätestab lubatud sõiduki ja autorongi kaalumisviisid. Vedukile ning täishaagisele ei kohandu M. M. 02- 2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud kaalumisviis, kuna poolhaagis ning haagis on oluliselt erineva konstruktsiooniga. Seega pole kasutatud ühtegi M. M. 02-2010 p-s 11 sätestatud autorongi lubatud kaalumisviisi.

3.1 Viru Maakohtu otsuses väärteoasjas nr 4-13-151 on märgitud, et Evocar kaaludega on üldmassi tuvastamisel ainsaks asjakohaseks ja usaldusväärseks autorongi kogukoormuse

3 (10) tuvastamise viisiks M. M. 02-2010 punkti 11 esimeses lõigus märgitud viis: kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ainult eeltoodud viisil kaalumise läbiviimisel on järgitud MõõteS §

5 lg 2 p 2, mille kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

3.2 Kaebaja on seisukohal, et kaaludes veokit ja haagist eraldi ning sõites veokiga, mille taha on ühendatud haagis, kaaludele, ei ole võimalik sõidupidurit hetkekski vabastada, kuna vastasel korral vajuks veok haagise tõmbejõu mõjul kaaludelt maha. Seetõttu on menetlusalune isik kaaludele sõites ja seisma jäädes kõigepealt pannud peale seisupiduri ja alles peale seda vabastanud sõidupiduri. Eeltoodud metoodika on aga otseses vastuolus kaalude tootja poolt juhendi punktis 3.2 sätestatuga.

3.3 Kaebuse kohaselt Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi punktis 5 on sätestatud kaalude ladustamise ja hoolduse eeskirjad. Vastavalt kaalude kasutusjuhendi p-le 5.1 ladustatakse Evocar kaalud autos olevas Evorack transpordiraamis ja neid tuleb hoida raami peal oleva Evocar-laadijale kinnitatuna. Menetlusaluse isik kinnitab, et 21.07.2014.a teostasid kohtuvälise menetleja ametnikud tema suhtes liiklusjärelevalvet sõiduautoga Škoda ning kaalud võeti sõiduauto pakiruumist, kus nad asetsesid lahtiselt üksteise peal. Menetlusalune isik on kaalude ladustamistingimuste rikkumise fikseerinud ka ülekuulamise protokollis, märkides, et kaalud võeti politseisõiduki pakiruumist. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodu näol on tegemist otsese vastuoluga kaalude tootja poolt juhendi punktis 5.1 sätestatuga ning MõõteS § 23 lg 1 p 1, § 21 lõikes 2 sätestatuga, mistõttu ei ole ka mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

3.4 Viimaseks märgib kaebaja, et kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega, ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus kaebusele

4. Kohtuväline menetleja esitas 31.10.2014.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjaliku seisukoha, milles leiab, et teljekoormuse ja kogumassi määramisel ja kaalude kasutamisel järgiti „sõiduki koormuse mõõtmise“ metoodikat, Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendit ja mõõtetegevus oli jälgitav. 21.07.2014.a kaalumist teostanud politseiametnikud on läbinud pädeva mõõtja koolituse ning massimõõtmisi on teostatud tuginedes mõõteseadusele, sõiduki koormise mõõtmise metoodikale ja Evaocar kaalude kasutusjuhendile.

4.1 Liiklusseaduses käsitletakse sõiduki mõiste all eraldi mootorsõidukit ja tema haakes olevat haagist. Autorongi koosseisus olnud haagis Trailis kuulub O4 sõidukite kategooriasse. Tegemist on täishaagisega. Käesoleva juhtumi puhul oli mootorsõiduk kaalutud Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi 1.2 järgi, s.t kasutati kuut kaalu kolmeteljelise sõiduki (mootorsõiduki) kaalumiseks. Haagise kaalumisel juhinduti kasutusjuhendi p 1.2 ja kasutati kuut kaalu kolmeteljelise sõiduki (haagise) kaalumiseks. Kaalutud haagise puhul on tegemist täishaagisega, mis oma olemuselt otseselt ei toetu mootorsõidukile. Koormuse mõõtmisel juhinduti Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40 kinnitatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast MM 02-2010“. Käesoleva juhtumi puhul tugineti

M. M. 02-2010 p 11 alajaotuse esimesele veerule - kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Tulenevalt metoodika p 11 kirjeldavast osast, on lubatav kaaluda mootorsõidukit (sõiduk) ja täishaagist (sõiduk) eraldi. Kohtuväline menetleja märgib, et samale seisukohale on jõudnud ka Viru Maakohus 08.04.2014.a otsuses 4-14-1559. 21.07.2014.a kaalutigi kahte eraldiseisvat sõidukit, mille elementaarsel matemaatilisel liitmisel saadakse autorongi kogukoormus, kuna

4 (10) teel liigeldes on need kaks sõidukit ühendatud diisli (haakeseade) abil, seega moodustavad autorongi.

4.2 Vaadates menetlusaluse isiku tegutsemist kaalule sõites ning kaalude kasutusjuhendit, siis on selgesti näha, et kaalumisel on järgitud tootjapoolset juhendit, sest autojuht kaaludel seisma jäädes on pannud peale seisupiduri ja seejärel vabastanud sõidupiduri.

4.3 Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendis p-s 5.0 on märgitud kaalude ladustamine ja hooldus. See on vajalik selleks, et kaalud oleksid õigesti hooldatud. Kuna kaalud töötavad akude pealt, siis pikaajalisel hoidmisel ei tohi akud tühjeneda, sest vastasel korral võib kaal rikki minna. Sellest tulenevalt ongi p-s 5.1 öeldud, et kaalud ladustatakse autos olevas Evoracktranspordiraamis ja neid tuleb hoida raami peal olevale Evocar-laadijale kinnitatuna. Kaalusid ladustataksegi igapäevaselt ettenähtud raamis, kui nendega väljas ei käida. Antud juhul olid kaalude akud laetud ning neid transporditi punktist A punkti B, hiljem pandi nad tagasi raamile laadima. Tootja ei ole omapoolses kasutusjuhendis eraldi välja toonud, mismoodi tuleb või peab kaalusid transportida. Sarnaselt üksteise peale ladustatakse neid ka tootja juurde hooldusesse viimisel (euroalustel), ning tootja aktsepteerib seda, samuti Metrosert.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

6. Teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 sätestab vastutuse muuhulgas ka normidele mittevastavate massi või teljekoormusega sõidukiga liiklemise eest. Liiklusseaduse (LS) § 80 lg-test 1 kuni 3 tulenevalt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, ületamise korral võib sõidukit kasutada TeeS § 35 kehtestatud korras, sõiduki, autorongi ja masinarongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab vastava valdkonna minister määrusega. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 koodist 1109 nõuetest 1 ja 2 nähtub, et ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täisvõi kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 t. LS § 2 p 73 järgi on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. LS § 2 p 85 järgi on teljekoormus osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed.

7. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis V.I 21.07.2014.a kella 13.10 ajal autorongi, mis koosnes sõidukist V. F. 16 registreerimismärgiga 813BHR ja haagisest Trailis registreerimismärgiga 518YHG. Tunnistajad Priit Kiidron, Sander Hirmo ja Mauno Kõivisto (politseiametnikud) andsid kohtuistungil ütlusi, et teostasid liiklusjärelvalvet Võru-Kuigatsi- Tõrva mnt 14 km-l. Priit Kiidron peatas V.I poolt juhitud sõiduki, kuna tekkis kahtlus, et sõiduk võib olla ülekoormatud. Teavitas teist patrulli, kellel oli võimalus kaalumist teostada. Menetlusalune isik V.I kinnitas, et eelmise aasta juunikuus juhtis Volvo veokit, koormaks oli kuusepalk. Taha sõitis Škoda, pandi seisma ja öeldi, et teevad kontrollkaalumise. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on 21.07.2014.a Võrumaal Sõmerpalu vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva mnt 10 km-l kell 14.10 riikliku järelevalve korras teostatud V.I poolt juhitud mootorsõiduki V. F. 16 registreerimismärgiga 813BHR ja haagise Trailis registreerimismärgiga 518YHG kaalumist (väärteotoimik lk 2).

5 (10) Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et V.I juhtis 21.07.2014.a autorongi, mis koosnes sõidukist V. F. 16 registreerimismärgiga 813BHR ja haagisest Trailis registreerimismärgiga 518YHG. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii V.I enda ütlustega, tunnistajate Priit Kiidroni, Sander Hirmo ja Mauno Kõivisto ütlustega kui ka massimõõteseadme kasutamise protokolliga.

8. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga, mille kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Riigikohus on lahendi 3- 1-1-68-13 punktis 6 selgitanud, et mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg

1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS §

10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid.

8.1 Kohus kontrollib, kas mõõtmised on teostanud selleks pädev mõõtja. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostas mõõtmised Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Mauno Kõivisto. MõõteS § 5 lg 3 kohaselt hinnatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Viidatud seaduse ja paragrahvi lg-te 4, 5 järgi hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid, mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab samuti akrediteerimisasutus.

Eesti

Akrediteerimiskeskuse tunnistuse (tl 87-89) kohaselt on Politseija Piirivalveamet hinnatud pädevaks vastavalt Majandusja Kommunikatsiooniministri 5. oktoobri 2006.a määruse nr 85 nõuetele pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal. Tõendus kehtib kuni 30.06.2015.a (tunnistus E075). Nimetatud tunnistuse lisade kohaselt on Politseija Piirvalveameti mõõtja erialase pädevuse tõenduse ulatuseks sõiduki massi ja lineaarmõõtmete teostamine. Kohtu poolt viidatud tunnistus on allkirjastatud 25.04.2014.a juhataja V. K. ja peaassessor E. K. poolt. Mõõtmine käesolevas väärteoasjas toimus 21.07.2014.a, seega oli Politseija Piirivalveamet kaalumise ajal ja on ka jätkuvalt pädev kaalumist teostama. Kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast nähtub, et kaalumist teostanud politseiametnikud on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Lõuna Prefektuuri teatiste (tl 69-74) kohaselt on Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Mauno Kõivisto läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 04.07.2012.a 8 ak tundi, Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse vanemliikluspolitseinik Priit Kiidron on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 14.12.2006.a 8 ak tundi ning Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Sander Hirmo on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 10.10.-12.10.2005.a 21 ak tundi. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 21.07.2014.a toimunud kaalumine teostati pädeva kaaluja Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Mauno Kõivisto poolt.

8.2 Järgnevalt kontrollib kohus, kas mõõtmisel on kasutatud mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud. Massimõõtmeseade kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 21.07.2014.a mootorsõiduki V. F. 16 ning haagise Trailis reg.nr 518YHG mõõtmisel mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 200615 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01690, Evocar 2000 nr 200619 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01691, Evocar 2000 nr 200620 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01687, Evocar 2000 nr 200622 taatlustunnistuse nr: TTLM-

6 (10) 13/01685, Evocar 2000 nr 200623 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01692 ja Evocar 2000 nr 200625 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01689. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-13/01690 (tl 75) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 200615 taadeldud 28.11.2013.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-13/01691 (tl 76) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 200619 taadeldud 29.11.2013.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-13/01687 (tl 75 pöördel) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 200620 taadeldud 28.11.2013.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-13/01685 (tl 75) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 200622 taadeldud 28.11.2013.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-13/01692 (tl 75 pöördel) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 200623 taadeldud 29.11.2013.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTLM-13/01689 (tl 76) kohaselt on mitteautomaatkaal Evocar 2000 nr 200625 taadeldud 28.11.2013.a ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele. Seega nähtuvalt mõõteseadme kasutamise protokollist on kohtuvälise menetleja poolt kasutatud mitteautomaatkaalusid, mille taatluskohustus on täidetud. Kohus leiab, et mõõtmine on läbi viidud vastavalt MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatule ning mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kuna mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud.

9. V.I kaitsja on esile toonud asjaolu, et ainuke M. M. 02-2010 erand, mis lubab kaaluda veokit ja haagist eraldi, on siis, kui kaalutakse veokit ja haakes poolhaagist. Eraldi on aga kaalutud menetlusaluse isiku veokit ja haakes täishaagist. Seega vedukile ning täishaagisele ei kohandu M. M. 02-2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud kaalumisviis, seega pole kasutatud ühtegi M. M. 02-2010 p-s 11 sätestatud autorongi lubatud kaalumisviisi.

9.1

Vastuseks kaitsja väidetele märgib kohus järgmist. LS § 2 p 73 järgi on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul; sama paragrahvi punkti 9 järgi on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk, teise lause kohaselt ei loeta haagiseks pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist. Väärteo kirjelduse ja kohtu poolt tuvastatu kohaselt juhtis V.I autorongi. LS § 2 p 4 järgi on autorong ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Nii menetlusaluse isiku enda ütlustest ja ka tunnistajate ütlustest järeldab kohus, et antud juhul kaaluti eraldi nii vedukit kui ka järelhaagist 6 kaaluga, veduk oli 3-teljeline ja haagis samuti 3-teljeline. Esmalt kaaluti veduk 6 kaaluga, seejärel haagis samuti 6 kaaluga. Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal, et kaaludes veokit ja haakes täishaagist eraldi, pole kasutatud ühtegi M. M. 02- 2010 p-s 11 sätestatud autorongi lubatud kaalumisviisi. Kohus märgib, et Evocar kaalu kasutusjuhendi (kasutusjuhend) punktis 1.2 on märgitud, et kolmeteljelise sõiduki kaalumiseks on vaja 6 kaalu. Kasutusjuhendi p 1.2 joonisel on kujutatud muuhulgas ka haagisega sõidukikombinatsioon ning on selgitatud, et sellisel juhul tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, kui ei saa kasutada 14 kaalu, teine variant on ühe külje kaalumine, märkus, külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi (tl 46 all viimane joonis).

10. Kohus loeb tuvastatuks, et 21.01.2014.a kaaluti vedukit ja haagist eraldi, mõlemat kokku 6 kaaluga. Kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast nähtub, et kaaluti kahte eraldiseisvat sõidukit, mille elementaarsel matemaatilisel liitmisel saadakse autorongi kogukoormus. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt saadi 21.07.2014.a autorongi kogumassiks 45,676 t. Kohtuväline menetleja taotles võtta asja materjalide juurde väärteoasjas nr 4-14-5675 teostatud uurimiseksperimendi protokoll, kus teostati kaalumised koos veduki ja haagisega ja eraldi veduk ja haagis. Kohus rahuldas esitatud taotluse.

7 (10) Uurimiseksperimendi protokollist (tl 90-92) nähtuvalt on veduki kaalumisel (haagis järel) 6 kaaluga saadud tulemuseks 21 980 kg ning haagise kaalumisel (haagis veduki järel kinnitatud)

6 kaaluga 15 600 kg ehk kokku 37 580 kg. Terve autorongi kaalumisel 12 kaaluga saadi tulemuseks 37 550 kg. Eraldi veduki kaalumisel (haagis veduki küljest lahti ühendatud) 6 kaaluga saadi tulemuseks 21 920 kg ja haagise kaalumisel (haagis veduki järel lahti ühendatud)

6 kaaluga 15 600 kg ehk kokku 37 520 kg. Seega on eraldi veduki ning haagise kaalumisel (haagis kinnitatud) ja terve autorongi kaalumisel kaalumiste erinevus 30 kg. Eraldi veduki ning haagise kaalumisel (haagis lahti ühendatud) ja terve autorongi kaalumisel on kaalumiste erinevus samuti 30 kg. Käesolevas väärteoasjas koostatud massimõõtseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on sõiduk ja haagis kaalunud kokku 45,676 tonni, mis ületab autorongi lubatud suurimat tegelikku massi 1,676 tonni võrra. Seega isegi juhul, kui lähtuda kaitsja seisukohast ja kaaluda oleks tulnud eraldi nii vedukit kui ka haagist, ületaks saadud tulemus tunduvalt lubatud massi.

11. Menetlusalune isik on istungil väitnud, et kaalumise ajal oli vasakuja paremapoolse ratta ühe silla erinevus liialt suur. Üle tonni tuli parempoolne ratas raskem kui vasak pool. Nii suurt erinevust ei tohi olla. Tunnistaja Priit Kiidroni ütluste kohaselt võivad numbrid erineda sõltuvalt tee kaldest, koorma paigutamisest. Erinevatel sõidukitel on kütusepaagid erinevatel pooltel. Metoodika järgi peab olema kaalutav koht visuaalselt hinnates tasane ja seda peab ära hindama. See, et tonn on erinevus, selles ei ole midagi imelikku, nemad hindavad telje tulemust. Tunnistaja Sander Hirmo ütluste kohaselt on protokollis märgitud tee kalded, mis sai mõõdetud. Kuid see pole kohustuslik. Selle koha peal Varese bussipeatuses on kaalutud paju autosid, seal on piisavalt lai ja piisavalt tasane teepind. Massimõõtmeseade kasutamise protokolli näitude erinevusel on mitmeid põhjuseid, nt koorma paigutus, kütuse paak kas ühel või teisel pool, tee kalle. Kui kokku liidavad, siis saavad ühe telje kaalu. Ei oska öelda, mis sellise erinevuse põhjustab. Tunnistaja Mauno Kõivisto ütluste kohaselt võib sildade erinevus tuleneda koorma paigutusest. Rattad ei saagi olla samas kaalus. Võib olla ka koorma asetus, palgid märjad, kuivad. Massimõõtmeseade kasutamise protokollist nähtuvalt on kaalumiskoha pikikalle 0,6% ning ristikalle 1,7%. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas on märgitud, et koorem võis olla paigutud veokil, kui ka haagisel ühtlaselt, kuid erinevatel puitmaterjalidel on erinev tihedus ning sellega seoses kaalub mõni puit rohkem kui teine. Samuti võis koorma raskuskeset mõjutada ka puidu niiskusaste. Koorem võidi võtta küll ühest kohast, kuid ka sellisel juhul on palgivirna pealpool olevad palgid märjemad, sest on vihma eest kaitsmata, seevastu alumised palgid kuivavad rutem ning seega on kergemad. Samuti mängib suurt rolli puidu jämedus, sest palgi (puu) alumine osa on raskem, kui ülemine osa. Ümarpalgi puhul ei ole võimalik kogu koormat ühtlaselt kõikidele telgedele vahel ära jaotada.

11.1 Kohus märgib, et nähtuvalt massimõõtmeseade kasutamise protokollist kasutati veduki ja haagise kaalumisel samu kaale. Veduki teise telje parema ja vasaku kaalu lugemi erinevus on 1,028 t ning kolmanda telje parema ja vasaku kaalu lugemi erinevus on 0,912 t. Nimetatud erinevus võis tunnistajate ütluste kohaselt tekkida tee kaldest, koorma paigutusest, koormaks olevast puidumaterjalist, selle raskusest ning niiskusest. Kuna nii veduki kui ka haagise kaalumist teostati samade kaaludega ning haagise telgede parema ja vasaku kaalu lugemite erinevuses märkimisväärseid erinevusi ei esinenud, võib järeldada, et koorma paigutuse ning puidu eripära tõttu tekkis kaalumisel ligi tonnine erinevus. Nimetatud erinevus aga ei kinnita, et mõõtetulemus poleks jälgitav või mõõtetulemuste jälgitavus poleks tõendatud. Kohus on otsuse punktis 8 asunud seisukohale, et mõõtmise teostas pädev mõõtja ning kaalumisel kasutati mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud. Seega ei sea eelpool nimetatud erinevus kahtluse alla mõõtetulemuse usaldusväärsust.

8 (10)

12. Kaebaja on seisukohal, et kaaludes veokit ja haagist eraldi ning sõites veokiga, mille taha on ühendatud haagis, kaaludele, ei ole võimalik sõidupidurit hetkekski vabastada, kuna vastasel korral vajuks veok haagise tõmbejõu mõjul kaaludelt maha. Seetõttu on menetlusalune isik kaaludele sõites ja seisma jäädes kõigepealt pannud peale seisupiduri ja alles peale seda vabastanud sõidupiduri. Eeltoodud metoodika on aga otseses vastuolus kaalude tootja poolt juhendi punktis 3.2 sätestatuga.

12.1 Kasutusjuhendi punktis 3.2 sätestab, et elastsusvahenditesse ja haakeseadeldistesse võib kaalule sõitmise järel jääda pinge, mis tuleb elimineerida sõidupiduri hetkeks vabastamisega ja/või seisupiduri pealepanemisega. Seega peab pingete vabastamiseks vabastama hetkeks sõidupiduri ja/või rakendama seisupidurit. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et kaalumisplats oli enam-vähem tasane. Haakediisel on vedru peal, kui kaalule sõita haakega, siis peab pidurdama kohe, et ta ei läheks üle ja jääks keskele, siis enam pidurit lahti lasta ei saa. Kui piduri lahti laseb, siis hakkab jooksma. Käis ise ka vaatamas näitusid, auto mootor töötas, käsipidur oli peal, auto kuskile ei vajunud. Tunnistaja Sander Hirmo ütluste kohaselt toimetas paarimees kaalud sõiduki rataste alla, enne seda veendusid, et kaalumiseks on koht sobilik. Paarimees veendus kaalude sisselülitamisel, et kaalud on töökorras. Tunnistaja Mauno Kõivisto andis ütlusi, et kontrollis kaalu, et töötaks. Vaatas üle, et midagi kaalude alla ei jääks. Lasi sõidukijuhil kaaludele sõita. Peale kaaludele sõitmist isik rakendas seisupiduri, ehk võttis jalgpiduri pealt ja pani seisupiduri. Ootas, et kabiin ka seisma jääks. Kui kaalunäidud olid kirjas, lasi sõidukil maha sõita. Siis pani kaalud haagise rataste ette ning lasi juhil uuesti peale sõita. Juht sõitis peale, rakendas seisupiduri. Seega on menetlusaluse isiku ja tunnistaja Mauno Kõivisto ütlustega tõendatud, et V.I sõitis esmalt sõidukiga V. F. 16, millel oli haakes haagis Trailis, kaaludele, seejärel haakes haagisega kaaludele, mõlemal korral rakendas seisupiduri ning vabastas sõidupiduri, elimineerides seega pinge, mis võib kaalule sõitmisel jääda. V.I ei vabastanud kaalule sõites sõidupidurit, kuna vastasel korral oleks sõiduk kaaludelt ära liikunud, vaid rakendas seisupiduri, seejärel vabastas sõidupiduri. Kohtu hinnangul on kaalumisel järgitud kasutusjuhendi punkti 3.2, kuna kasutusjuhend annab pinge elimineerimiseks alternatiivse võimaluse, s.o sõidupiduri hetkeks vabastamine ja/või seisupiduri pealepanemine. V.I pani kaalule sõites peale seisupiduri, seega on tema tegevus kaalule sõitmisel ja pinge vabastamisel olnud kooskõlas kasutusjuhendi punktiga 3.2.

13. Kaebaja hinnangul on kaalude ladustamine politseisõiduki pakiruumis otseses vastuolus kaalude tootja poolt juhendi punktis 5.1 sätestatuga ning MõõteS § 23 lg 1 p 1, § 21 lõikes 2 sätestatuga, mistõttu ei ole ka mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

13.1

Tunnistaja Priit Kiidroni ütluste kohaselt võetakse tööpäeva alguses garaažist lisaraami pealt laetud kaalud ja need asetatakse politseisõidukisse, tööpäeva lõpus pannakse need tagasi laadima. Laadija on raami küljes, ta vajab toidet, laadijat eraldi kaasas ei kanna. Koos raamiga ei transpordita. Tootja on sellise transpordiga nõus olnud. Tunnistaja Sander Hirmo ütluste kohaselt võtavad tööpäeva alustades paarimehega kaalud, mis asuvad Riia 132 garaažis olevas raamis ja tõstavad kaalud auto peale. Kaalud pannakse pagasiruumi üksteise peale nii, et kaalupead üksteisega kokku ei puutu. Panevad need kaalud iga kord ühte moodi. Tunnistaja Mauno Kõivisto andis ütlusi, mille kohaselt olid kaalud paigutatud üksteise peale, aga pead olid suunatud kõigil erinevatesse suundadesse. Hiljem pani kaalud korralikult pagasiruumi tagasi. Kasutusjuhendi p 5.1 sätestab nõuded kaalude ladustamisele, Evocar-kaalud ladustatakse autos olevas Evorack-transpordiraamis ja neid tuleb hoida raami peal oleva Evocar-laadijale kinnitatuna. Kasutusjuhendi p 5.2 sätestab nõuded kaalude laadimisele. Laadimispistik kinnitatakse, kui kaal on raamil ja välja lülitatud. Kaalu ei laeta, kui see on sisse lülitatud. Laadimispistik kinnitatakse seejärel ettevaatlikult, nii et pistiku sirge pind surutakse

9 (10) kaalu pistikus oleva märgi kohalt korralikult lõpuni, pärast mida seda keeratakse päripäeva umbes 2 mm. Pistik eraldatakse, surudes seda põhjani ning keerates vastupäeva. Kasutusjuhendi p 5.3 kohaselt alati pärast kasutamist, enne raamile asetamist on põhjust kontrollida, kas kaalud on terved ja kui need on määrdunud, siis need puhastada. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas on märgitud, et kasutusjuhendi p-s 5.1 on välja toodud kaalude ladustamine, võttes arvesse eestikeelset väljendit - ladustamine, tähendab see millegi pikaajalist hoidmist. Kuna kaalud töötavad akude pealt, siis pikaajalisel hoidmisel ei tohi akud tühjeneda, sest vastasel korral võib kaal rikki minna. Sellest tulenevalt ongi p-s 5.1 öeldud, et kaalud ladustatakse autos olevas Evorack-transpordiraamis ja neid tuleb hoida raami peal olevale Evocar laadijale kinnitatuna. Kaalusid ladustataksegi igapäevaselt ettenähtud raamis, kui - nendega väljas ei käida. Antud juhul olid kaalude akud laetud ning neid transporditi punktist A punkti B, hiljem pandi nad tagasi raamile laadima. Tootja ei ole omapoolses kasutusjuhendis eraldi välja toonud, mismoodi tuleb kaalusid transportida. Sarnaselt üksteise peale ladustatakse neid ka tootja juurde hooldusesse viimisel (euroalustel), ning tootja aktsepteerib seda, samuti Metrosert. Kohus nõustub eelkirjeldatud kohtuvälise menetleja seisukohaga ning leiab, et kaalude hoidmine (mitte ladustamine)

politseisõiduki

pakiruumis

on

kooskõlas

kasutusjuhendiga. Kohus rõhutab, et kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust ega asjaolu, kuidas peaks kaalude üksteise peal hoidmine auto pakiruumis mõjutama kaalumise näite või mõõtetulemust. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt hoitakse kaale Tartus Riia tn 132 garaažis olevas raamis, kus toimub ka kaalude laadimine. Kaalud asetatakse tööpäeva alguses politseisõiduki pagasiruumi üksteise peale nii, et kaalupead üksteisega kokku ei puutu. Kaalude tootja on sellise transpordi viisiga nõus olnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt kasutusjuhendi p-s 5.1 nimetatud väljend „ladustamine“ tähendab millegi pikaajalist hoidmist. Nimetatud punkti kohaselt ladustatakse Evocar-kaalud autos olevas Evorack-transpordiraamis ja neid tuleb hoida raami peal oleva Evocar-laadijale kinnitatuna. Tunnistajate ütluste kohaselt ladustataksegi kaale pikemaajaliselt garaažis olevas raamis laadijale kinnitatuna, väljasõidule minnes asetatakse kaalud auto pagasiruumi. Kasutusjuhendist ei tulene, kuidas peaks toimuma kaalude transportimine, seega käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kaalude sellisel viisil transportimine oleks vastuolus kaalude kasutusjuhendiga. Samuti ei ole tõendatud, et kaalude hoidmine ja transportimine politseisõiduki pagasiruumis mõjutaks kuidagi mõõtetulemust.

14. Kohtumenetluse pooled on viidanud ka Politseija Piirvalveameti 01. jaanuari 2010.a käskkirjaga nr 40 kinnitatud Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale MM 02-2010. Kohus märgib, et kuna MõõteS § 21 lg 2 p 2 ja § 23 lg 1 p 4 kohaselt tuleb järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid ja ilmselgelt ei ole Politseija Piirvalveamet Evocar kaalu tootja, jätab kohus viidatud metoodika tähelepanuta ja hindamata.

15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt teostatud kaalumine kooskõlas kaalu tootjapoolse juhendiga ning on jälgitav. Massimõõteseadme kasutamise protokollist lähtudes loeb kohus tõendatuks, et V.I poolt juhitud autorong ületas autorongi lubatud suurimat tegelikku massi 1,676 tonni võrra. Kohus on tuvastanud, et V.I rikkus 21.07.2014.a toimepandud tegevusega LS § 80 lgte 1 kuni 3 sätteid, TeeS § 35 lg 1 sätteid, TeeS § 35 sätestatud luba puudus ja toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud TeeS § 401 lg 1 järgi. V.I poolt toimepandud tegu on õigusvastane, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, ta on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolud puuduvad ning vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

16. TeeS § 401 lg 1 sanktsiooni järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut s.o 800 eurot. Kohtuväline menetleja määras isikule karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o

10 (10)

120 eurot, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.I on varem karistatud sarnase rikkumise eest ning seda käesolevas asjas arutluse all oleva teo toimepanemisest järgmisel päeval, seega ei ole menetlusalune isik enda varasemast käitumisest vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Kohus nõustub väärteootsuses toodud põhistusega, mille kohaselt tekib sõiduki mõõtmete ja masside ületamisel sildadele ja rehvidele pidev koormus, mis võib väljenduda ootamatu rikke või purunemisega. Sellise tegevuse tagajärjel võib tekkida olukord, kus haagis ülekoormuse all laguneb ning koormaks olev puit ootamatult teele satub. Tiheda liiklusega teel põhjustaks võimalik avarii või õnnetus tõenäoliselt raskeid tagajärgi nii kaasliiklejate elule ja tervisele. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab V.I süü suurusele, toimepandud süüteo laadile ja raskusele. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetlusalusele isikule määratud karistuse muutmata. Kohus selgitab, et määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, märkides ära otsuses näidatud viitenumbri.

Menetluskulud

17. Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu väljamõistmiseks summas 1 161,50 (759 + 402,50) eurot (tl 59-61, 85-86). V™S § 38 lg 1 sätestab, et menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuludeks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud. KrMS § 180 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus esitatud kaebust ei rahuldanud ja seega jäävad valitud kaitsja tasu ja kulud menetlusaluse isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk

kohtunik