3-15-243/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-243 Haldusasi A.B. , Y.B. ja A.B. kaebus Maksuja Tolliameti 23.12.2014. a vastutusotsuse nr 13-7/206-29 tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus A.B. ja A.B. määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad - A.B. , Y.B. , A.B. Esindaja Jana Kaup Vastustaja - Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a määruse resolutsioon muutmata.

2. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi ja asendada need käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.01.2015 esitasid A.B. , Y.B. ja A.B. Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 23.12.2014. a vastutusotsuse nr 13-7/206-29 tühistamiseks. Vastutusotsusega kohustati kaebajaid tasuma solidaarselt OÜ Elferrum maksuvõlga summas 99 685,10 eurot.

2. 12.03.2015 esitasid A.B. , Y.B. ja A.B. Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotlesid MTA 23.12.2014. a vastutusotsuse nr 13-7/206-29 täitmise peatamist. Taotluse kohaselt on maksuhaldur arestinud kaebajate arvelduskontod, lubades kasutada vaid ühe kuupalga alammäära suurust summat, kuid maksuhaldur ei ole välja selgitanud kaebajate ülalpeetavate olemasolu, jättes seega kohaldamata maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 3 esimese lause teise poole. A.B. ja A.B. on ülalpeetavad, vastavalt 15-aastane laps ja 10-aastane laps. Arvelduskontode arestimine piirab kaebajate õigust kasutada arvelduskontosid interneti teel ja pangaautomaatides, mis kujutab endast kaebajate jaoks ebamõistlikke piiranguid, ja seda eriti A.B. jaoks, kes liigub ringi vaid ratastoolis, ning tema ainus võimalus välismaailmaga suhtlemiseks on läbi interneti. Vastutusotsuse täitmise peatamata jätmise korral tekivad kaebajatele hiljem raskesti kõrvaldatavad või isegi pöördumatud tagajärjed – kaebajatel jäävad tasumata korteriüüri arved, elektriarved, ülalpeetavate jaoks vajalikud maksed (nt huvialaringide arved) jne. See võib viia taotlejad raskesse majanduslikku olukorda. Riigi huvid on piisavalt tagatud arestide seadmisega – maksuhaldur on arestinud Y.B. kuuluva korteriomandi ja sõiduauto.

3. Tartu Halduskohus küsis esialgse õiguskaitse taotluse kohta Maksuja Tolliameti seisukohta. MTA palus halduskohtul jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Maksuhaldur esitas kaebajate kohta järgmise info:

3.1. A.B. registervara puudub, abikaasa omab sõidukit ja kinnistut, kuid abieluvaralepingu kohaselt on varasuhteks varalahusus A.B. töötasu ei deklareeri, saab pensioni. Ta on osanik ja juhatuse liige OÜ-s Avea Transport ning juhatuse liige Vestervalli korteriühistus. MTA muutis esialgse õiguskaitse taotluse alusel arvelduskonto arestimise korraldust, mille kohaselt käesoleval ajal ei kuulu ülekandmisele igakuiselt kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära suurune summa.

3.2. Y.B. omab registervara: sõidukit, millel on MTA keelumärge, ja korterit XXXXXXX , millele on seatud 22.10.2012 MTA kohtulik hüpoteek 95 026 euro ulatuses ja alates 17.02.2015 MTA keelumärge. Korteri võimalik väärtus on kuni XXXXXXX eurot. Y.B. saab miinimummääras töötasu ja on osanik OÜ-s ISCG. Arvelduskontode arestimise päeval 13.02.2015 oli isikule kuuluva ühes pangas asuva arvelduskonto jääk XXXXXXX eurot ja teises XXXXXXX eurot. Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et kohtuotsuse jõustumise hetkeks ei ole taotluses osundatud Y.B. i arestitud vara turuväärtus enam sama. Sõiduauto turuväärtus võib väheneda ka muud moodi, nt avarii tagajärjel.

3.3. A.B. registervara puudub ja töötasu ta ei deklareeri. Abikaasale kuulub kaks kinnistut, sõlmitud on abieluvaraleping. Peres on üks laps. A.B. on juhatuse liige ja osanik Central Investments Group OÜ-s. Arvelduskontode arestimise päeval 19.02.2015 oli isikule kuuluva ühes pangas asuva arvelduskonto jääk XXXXXXX eurot, teises pangas XXXXXXX eurot ja kolmandas pangas XXXXXXX eurot. 13.03.2015 muudeti esialgse õiguskaitse taotluse alusel arvelduskonto arestimise korraldust, mille kohaselt ei kuulu ülekandmisele igakuiselt kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära suurune summa. Maksuhaldur asus seisukohale, et eeltoodud teabe hindamisel tekib põhjendatud kahtlus, et tulevikus võib vastutusotsuse täitmine osutuda veel raskemaks või hoopis võimatuks. Kuigi isikud on äritegevuses aktiivsed, palgatulu ei deklareerita (v.a Y.B. i miinimummääras töötasu). Kõigi kolme kaebajate tulud on väiksemad, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära suurune summa. Kaebajad ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebajatel on võimalus tasuda maksukohustust osati ja taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 17.03.2015. a määrusega A.B. , Y.B. i ja A.B. i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole alust pidada kaebust eriliselt perspektiivikaks ning nõustus vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. A.B. ja A.B. esitasid 25.03.2015 määruskaebuse, millega paluvad halduskohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada vaidlusaluse vastutusotsuse täitmine kohtumenetluse ajaks. Alternatiivselt palutakse rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja vabastada aresti alt A.B. ja A.B. i arvelduskontod. Määruskaebuse esitajad leiavad, et määrus on õigusvastane ja kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust.

5.1. Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et määrus on täielikult põhjendamata, s.o sellest ei nähtu, mille alusel on kohus järelduseni jõudnud. Kohus on märkinud vaid poolte taotlused ja seisukohad, seejuures põhjendamata, miks ta nõustub vastustaja seisukohaga ja ei nõustu kaebajate põhjendustega. Kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, miks ta leiab, et kaebust ei ole alust pidada eriliselt perspektiivikaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmselge perspektiivitus.

5.2. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on takistatud kaebajate võimalused igapäevaselt vajalikeks pangatehinguteks ning arvete tasumiseks, mis halvab olulisel määral nende igapäevategevust. Kaebajad peavad taluma ebamõistlikke piiranguid, kuna arestimata summade kasutamiseks peavad nad minema pangakontorisse, mis tekitab neile lisakulutusi. Eriti puudutab see A.B. , kes liigub vaid ratastoolis.

5.3. Vastustaja seisukohale, et A.B. osaleb aktiivselt OÜ Avea Transport ja korteriühistu Vestervalli juhtimisel, vaidlevad määruskaebuse esitajad vastu ja märgivad, et vastustaja on teadlik, et OÜ Avea Transport ei ole tegutsev ettevõte, seetõttu ei saa A.B. sealt ka töötasu. A.B. ei ole võimalik teha toiminguid ka kaasates abikaasat või volitatud isikut, kuna see oleks abikaasale koormav ning volitatud isikule tuleks maksta tasu, mis on täiendavaks kuluks.

5.4. A.B. ei ole samuti äritegevuses aktiivne. OÜ-s Central Investments Group ei toimu majandustegevust alates 2014. a septembrist. Seetõttu ei saa ta ka hetkel töötasu, kuid kohe, kui majanduslik olukord muutub, alustab äriühing taas tegevust. Määruskaebuse esitajad märgivad, et füüsilise isiku puhul lükkub esialgse õiguskaitse kohaldamisel vaid maksude laekumine edasi. Y.B. i vara on arestitud ja arvelduskontod jäävad aresti alla. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest halduskohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks antud juhul alust ei ole.

7. Ringkonnakohus nõustub samas määruskaebuse esitajatega, et halduskohtu 17.03.2015. a määruse põhjendused on puudulikud. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega. Vaidlustatud määruse p-st 14 on halduskohus vaid nentinud, et käesolevas menetlusstaadiumis pole alust pidada kaebust eriliselt perspektiivikaks ning nõustunud vastustaja seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, osutamata täpsemalt konkreetsetele asjaoludele, millest tulenevalt ta nii leiab. HKMS § 203 lg 2 ja § 200 p 4 kohaselt võib ringkonnakohus jätta vaidlustatud halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata ja muuta halduskohtu määruse põhjendusi.

8. HKMS § 249 lõike 1 kohaselt on kohtul õigus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui selle kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed kaebajale. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

9. Määruskaebuse esitajad on määruskaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses halduskohtule märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jäävad kaebajate arvelduskontod kohtumenetluse ajaks arestituks, mis piirab kaebajate õigust kasutada arvelduskontosid arestimata summade osas, so igakuiselt kahekordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära ulatuses (780 eurot), interneti teel ja pangaautomaatides. Määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on pangakontoris käimine kaebajate jaoks ebamõistlikult koormav ja tekitab lisakulutusi, eriti A.B. jaoks, kes liigub ringi vaid ratastoolis. Vastutusotsuse täitmise peatamata jätmise tagajärgedena, mis on hiljem raskesti kõrvaldatavad või isegi pöördumatud, on kaebajad välja toonud tasumata korteriüüri arved, elektriarved, ülalpeetavate eest makstavad tasud, mis võivad pikaajalise kohtumenetluse korral viia tekkivate võlgade tõttu kaebajad raskesse majanduslikku seisu ning ülalpeetavad kaotavad võimaluse käia huviringides.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et tavapäraste igakuiste arvete (nt korteriüür või kommunaalteenused, ülalpeetavatega seotud kulud) tasumisega pangakontoris kaebajatele üldjuhul kaasnevaid ebamugavusi, mis kaebajate väidete kohaselt seisnevad selles, et nad peavad sel juhul seadma oma tegevused pangakontorite tööaja järgi või tasuma nende maksete teostamise eest lisatasu, ei saa pidada sellisteks ebamõistlikult koormavateks tagajärgedeks, mis muudaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebajate õiguste kaitse hilisema positiivse kohtuotsuse korral oluliselt raskendatuks või võimatuks, mis on HKMS § 249 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks. Eraisiku jaoks igakuiste tavapäraste arvete tasumiseks pangakontori kasutamisega kaasnev teatud ebamugavus ei kujuta ringkonnakohtu arvates endast ebamõistlikku piirangut, mis oleks käsitletav esialgse õiguskaitse vajadusena.

Ringkonnakohus peab võimalikuks, et määruskaebuse esitaja A.B. liikumispuude tõttu võib pangakontori külastamine tema jaoks olla tavapärasest keerulisem, kuid tal on võimalik paluda selleks abikaasa abi. Abikaasadel on perekonnaseaduse §-st 15 tulenev kohustus hoolitseda perekonna vajaduste rahuldamise eest. Kaebajate poolt välja toodud tasumist vajavate arvete näol ei ole tegemist kohustustega, mis väljuksid nendest raamidest. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud nii A.B. i kui ka A.B. osas, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne nende jaoks pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mis on HKMS § 249 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks.

11. Lisaks sellele puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus ka seetõttu, et nad ei ole pöördunud maksuhalduri poole taotlusega maksuvõla ajatamiseks. Maksukorralduse seaduse § 111 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Kohtupraktika kohaselt puudub isikul esialgse õiguskaitse vajadus, kui tal on olnud võimalik pöörduda maksuvõla ajatamiseks taotlusega maksuhalduri poole, aga ta ei ole seda teinud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2012. a määrus asjas nr 3-12-1306, p 8; Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012. a määrus asjas nr 3-12-1863, p 9; Tallinna Halduskohtu 10.12.2013. a määrus asjas nr 3-13-2411, p 4). Antud juhul on ka maksuhaldur vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele osutanud sellele, et kaebajatel on võimalik pöörduda maksuhalduri poole maksuvõla tasumise ajatamise taotlusega, kuid maksuhaldurile teadaolevalt ei ole nad seda teinud.

12. Isegi juhul, kui hinnata arvelduskontode arestimisega kaasnevaid tagajärgi kaebajate jaoks hiljem raskesti kõrvaldatavateks ja jaatada HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud tingimuste täidetust, tuleb HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamisel ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et käesolevas asjas puudub alus, mille kohaselt saaks jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjendusega, et kaebust ei ole alust pidada eriliselt perspektiivikaks, nagu on leidnud halduskohus. Riigikohtu praktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks kaebuse ilmselge perspektiivitus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud Riigikohtu praktika). Kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist ennekõike juhtudel, mil soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik (nt ebaõige nõudeliik) (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-65-12, p 12). Antud juhul ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, sest kaebajad on esitanud kaebuse vastutusotsuse tühistamise nõudes ning halduskohus on kaebuse menetlusse võtnud.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maksude laekumist ei ole õige käsitada avaliku huvina. Ringkonnakohus on korduvalt rõhutanud, et maksude tasumine on avalikes huvides, sest maksudest saadavate summade eest on võimalik riigil täita kohustusi, mille tarbeks vajalik raha laekub riigieelarvest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2012. a määrus asjas nr 3-12-1306, p 9, Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2013. a määrus asjas nr 3-13-1449, p 7). Avaliku huviga oleks vastuolus see, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu jääks vastutusotsus lõppkokkuvõttes täitmata ja maksusummad laekumata.

14. Määruskaebuses on märgitud, et kui juriidilise isiku puhul võib eeldada, et see lõpeb, siis füüsilise isiku puhul seda eeldada ei saa ning seega lükkuks maksu tasumine vaid edasi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ka füüsilistel isikutel on võimalik muuta ennast varatuks ning varjata oma sissetulekuid, mis teeksid samuti maksu sissenõudmise tulevikus oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri andmetel puudub määruskaebuse esitajatel registervara ja nad ei saa töötasu (A.B. saab pensioni). Maksuhalduri poolt pankadele tehtud maksejuhiste kohaselt mõlema määruskaebuse esitaja puhul laekumised panka puuduvad. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastutusotsuse täitmise peatamine lükkaks antud juhul kaebajate jaoks hilisema võimaliku ebasoodsa kohtuotsuse korral vaid maksu laekumist edasi, vaid on tõenäoline, et maksu sissenõudmine võib seejärel olla raskendatud, mistõttu on huvide tasakaal antud juhul avalike huvide kasuks, seda enam, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne antud juhul isikute jaoks pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

15. Määruskaebuses on märgitud, et Y.B. i vara on arestitud ja pangakontod jäävad ka aresti alla, mistõttu on maksuhalduri huvid sellega kaitstud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vaidlustatud vastutusotsuse kohaselt on kaebajad kohustatud maksma solidaarselt OÜ Elferrum maksuvõlga summas 99 685,10 eurot. Vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele on maksuhaldur märkinud, et Y.B. kuulub 1999. a sõiduk ning korter XXXXXXX , millele mõlemale on seatud MTA keelumärge. MTA on korteri võimalikuks väärtuseks hinnanud XXXXXXX eurot. Seega ei ole Y.B. i varaga vaidlusalune maksusumma tagatud.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb halduskohtu 17.03.2015. a määruse resolutsioon muutmata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb aga muuta, asendades need käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Maili Lokk