3-15-29/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-15-29 Haldusasi

N.B.i kaebus Eesti Töötukassa 29.12.2014 otsuse nr TA14- 0137962 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised Kaebaja – N.B.; Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus.

Resolutsioon

1. Jätta N.B.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 08.04.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. N.B. esitas 29.12.2014 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks.

2. Eesti Töötukassa 29.12.2014 otsusega nr TA14-0137962 keelduti N.B.i töötuna arvele võtmisest.

3. N.B. esitas 06.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.12.2014 otsuse nr TA14-0137962 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

4. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud tema töötuna arvele võtmisest. Kaebaja ei vaidle vastu, et äriregistri andmetel on ta alates 12.07.2010 Balticman Group OÜ juhatuse liige. Äriregistri kande alusel ei ole õigustatud töötuna registreerimisest keeldumine. Balticman Group OÜ näol on tegemist nö riiulifirmaga, kellel puudub igasugune majandusvõi muu tegevus. Ettevõte ei tegutse alates 2011. a-st, mistõttu puudub ettevõttel ka käive. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja alates 2011. a-st saanud sissetulekut (töötasu, dividendid vms) Balticman Group OÜ-st. Kaebaja ei saa ka lahkuda Balticman Group OÜ juhtkonnast, kuna ettevõtte likvideerimiseks puudub raha.

4.1. Kaebaja viimane töökoht enne töötuna arvele registreerimist oli Roof Systems Estonia OÜ, kus ta töötas töölepingu alusel ehitustöölisena. Töösuhe Roof Systems Estonia OÜ-ga lõppes 20.10.2014 töölepinguseaduse § 91 lg 2 alusel ehk tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Töövaidluskomisjoni 04.12.2014 otsusega on Roof Systems Estonia OÜ-lt kaebaja kasuks välja mõistetud töötasu ja muud hüvitised, kuid need on maksmata kaebuse esitamise seisuga. Roof Systems Estonia OÜ-s töötamise ajal tasus kaebaja Eesti riigile makse, sealhulgas töötuskindlustusmaksu. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on kindlustada isikut töötuks jäämise korral. Riik on keeldunud kohustuste täitmisest, vaatamata sellele, et kaebaja tasus töötuskindlustusmakse.

4.2. Töötuna arvele võtmisest keeldumise korral ei tulene tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p-st 4 kohustust kontrollida ega hinnata isiku sissetulekute olemasolu, juhatuse liikmena sissetulekute olemasolu ning äriühingu majanduslikku olukorda, kus isik juhatuse liige on. TTTS § 6 lg 5 p-s 4 toodud piirang on vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt nende töötuks jäänud inimestega, kes ei ole äriregistrisse äriühingu juhatuse liikmena sisse kantud. Kuigi mõlemalt peetakse töötasult kinni töötuskindlustusmakse, siis töötuks jäämise puhul juhatuse liikmest töötut arvele ei võeta. Seega koheldakse töötuskindlustusmakse maksjaid ebavõrdselt. Kui seadusandja eesmärgiks oleks takistada äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmist, oleks seadusandja pidanud vabastama need isikud töötuskindlustusmakse tasumise kohustusest. TTTS § 6 lg 5 p 4 on vastuolus ka põhiseaduse §-s 10 mainitud sotsiaalriigi põhimõttega. Tööturuteenused on töötuks jäänud inimese jaoks väga olulised. Suurema osa TTTS §-s 9 nimetatud tööturuteenustest võib saada ainult töötu, mistõttu kaebajal puudub vastav õigus. Roof Systems Estonia OÜ-s töötamise ajal peeti kaebaja töötasult kinni sotsiaalmaks ravikindlustuse katteks. 26.02.2015 seisuga ravikindlustus kaebaja suhtes enam ei kehti. Töötu staatuse korral ravikindlustus jätkuks. Kaebaja palub tunnistada TTTS § 6 lg 5 p 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja tühistada Eesti Töötukassa 29.12.2014 otsus nr TA14-0137962.

Vastustaja vastulause

5. Eesti Töötukassa leiab, et N.B.i kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja on seisukohal, et otsus on tehtud kehtiva TTTS alusel ning seni kuni TTTS juhatuse liikmete arvelevõtmisele kehtestatud piiranguid muudetud või põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ei ole, on seadus vastustajale täitmiseks kohustuslik.

5.1. TTTS § 6 lg-s 5 sätestatud töötuna arvelevõtmisest keeldumise alused on selged ja üheselt mõistetavad normid, millede keeleline tõlgendamine ei anna vastustajale kaalumisruumi. Kui töötuna arvelevõtmisel ilmneb mõni TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud asjaolu, ei ole vastustajal võimalik kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas võtta isik töötuna arvele või mitte ja seda sõltumata sellest, kas töötu saab juhatuse liikmeks olemise eest tasu või mitte ning kas äriühing faktiliselt tegutseb. Vastustaja tugineb arvelevõtmise otsuse tegemisel äriregistri teabesüsteemi andmetele ning äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri teabesüsteemi kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega eeldab vastustaja, et olukorras, kus ettevõtja ei ole äriühingut likvideerinud, on tal jätkuvalt soov tegeleda ettevõtlusega ning teenida tulu või hakata teenima tulu. Vastustaja hinnangul on vastuoluline olukord, kus isik ei likvideeri äriühingut või ei astu äriühingu juhatusest tagasi, kuid samas ettevõtlusega tegeleda ei soovi. Valiku juhatuse liikme staatuse jätkamise kohta on kaebaja teinud ise. Asjaolu, et ettevõtet likvideerida pole ligi kolme aasta jooksul olnud võimalik, kuna rahalised vahendid puuduvad, pole eluliselt veenev. Ettevõtte likvideerimne ei ole reeglina sedavõrd kulukas. Samuti ei tähenda lahkumine juhatusest paratamatult seda, et äriühing peab oma tegevuse lõpetama.

5.2. TTTS-i üldisest loogikast tulenevalt viitab juhatuse liikmena olemine äriühingus sellele, et isik soovib olla hõivatud ettevõtte juhtimisega, mis seab kahtluse alla, kas isikule jääb piisavalt aega muu tööga tegelemiseks. Tööturuteenused ja –toetused on mõeldud eelkõige pikaajalise töötuse ja töölt tõrjutuse probleemi lahendamiseks. Juhatuse liikme leping on käsundusleping, mille puhul ei pea tasu maksma (kui nii on kokku lepitud). Samas ei tähenda see aga seda, et juhatuse liige ei peaks äriühingut juhtima. ÄS sätestab juhatuse liikmetele ülesandeid, mida nad peavad täitma, sõltumata sellest, kas tegevus reaalselt on suunatud tulu teenimisele ning kas ta saab juhtimise eest tasu või mitte. Kõik juhatuse liikmena äriregistrisse kantud isikud peavad ka tegelikult äriühingu juhtimisega tegelema, sest selleks kohustab neid ÄS (ÄS § 180 lg 1). Kuna juhatuse liikmed pole tegelikult tööta ega töölt tõrjutud, ei saa väita, et nende olukord on samasugune nagu teistel töötutel. Äriühingu juhtimisel rakendab isik oma oskusi ja teadmisi nagu muu töö puhul. Seega on juhatuse liikme puhul väiksem oht kaotada tööks vajalikud oskused kui isikute puhul, kellel puuduvad võimalused oma vilumuste kasutamiseks. Antud piirangut võib mõista tagatisena, et töötuna arvele võetud isik on valmis panustama oma aega töökoha leidmiseks ja vajadusel oma oskuste parandamiseks. Ei saa alati eeldada, et tööandjad arvestavad võimaliku töövõtja äriühingu juhtimisest tulenevate kohustustega. Kui tööandja on huvitatud isiku tööle võtmisest sõltumata tema juhatuse liikmena töötamisest, pole tähtsust sellel, kas tegemist on õiguslikus mõttes tööotsija või töötuga. Kuigi tööd otsivaid juhatuse liikmeid eristatakse piirangu seadmisega muudest töötutest, ei saa eelnimetatud põhjustel väita, et taoline eristamine on põhjendamatu ja seega TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud piirang oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 12.

5.3. Vastustaja hinnangul ei saa ka väita, et TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud piirang oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 10. TTTS-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Lisaks on oluline märkida, et kuigi kaob äriühingu juhatuse liikmel õigus töötuskindlustushüvitisele, töötutoetusele, on tal siiski õigus teistele teenustele nagu töövahendus, karjäärinõustamine ja õigus saada teavet tööturust ja selle teenustest, läbi millede on võimalik edukalt aidata abivajajaid tööle ning ennetada nende töötõrjutust tööturult. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. Kaebaja esitas töötukassale 29.12.2014 avalduse töötuna arvele võtmiseks. Eesti Töötukassa 29.12.2014 otsusega nr TA14-0137962 keelduti kaebaja töötuna arvelevõtmisest TTTS § 6 lg

5 p 4 alusel.

7. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et N.B. oli kaevatava otsuse vastuvõtmise aja seisuga osanik ning juhatuse liige Balticman Group OÜ-s (registrikood 11941208). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja töötas kuni 20.10.2014 töölepingu alusel Roof Systems Estonia OÜ-s ning tema töötasult on tasutud augustis ning septembris 2014 töötuskindlustusmakseid kokku summas 50.39 eurot (e-maksuameti väljavõte, tl 8). TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Seega oli töötukassal TTTS § 6 lg 5 p-st 4 tulenev alus keelduda N.B.i arvelevõtmisest töötuna.

8. Äriregistri teabesüsteemi andmetest nähtuvalt puuduvad äriühingul Balticman Group OÜ kohtuotsuse tegemise aja seisuga maksuvõlad. Balticman Group OÜ-s on registrikaardile kantud juhatuse liikmena lisaks kaebajale ka V. S., kes on lisaks juhatuse liikme staatusele ka äriühingu osanik. Lisaks eelnevatele isikutele on äriühingu osanik veel V. H. Seega on sisuliselt tegemist kolmele isikule kuuluva äriühinguga. Eelnevat aluseks võttes on ebausutavad kaebaja väited, et ta ei saa loobuda juhatuse liikme staatusest, kuna äriühingu likvideerimisprotsessi ei ole võimalik alustada puuduva raha tõttu.

Kaebajal on/oli võimalik enda osalusest ning juhatuse liikmelisuse staatusest ettevõttes loobuda ka äriühingut likvideerimata. Kohus nõustub vastustaja väidetega, kus leitakse, et juhul, kui ettevõtja ei ole äriühingut likvideerinud, on tal jätkuvalt soov tegeleda ettevõtlusega ning teenida tulu või hakata tulu teenima. Ka TTTS ning TKindlS muutmise seaduse eelnõu (eelnõu nr 521 SE) seletuskirjas on põhjendatud sätte sisu ja eesmärki järgnevalt: „Esimese töötuna arvelevõtmise tingimuste muudatuse eesmärk on vältida nende isikute töötuna arveleolekut, kes tegelikult ei ole ilma tööta.

Kehtiva regulatsiooni alusel võetakse töötuna arvele juriidilise isiku juhtimisja kontrollorgani liige, kes ei saa tasu. /…/ Kehtiva regulatsiooni puhul ei ole määrava tähtsusega, kas isik on ilma tööta, vaid asjaolu, kas ta saab selle eest tasu või mitte. /…/ Eelnõu järgi ei võeta enam töötuna arvele isikut, kes juhib äriühingut (juhatuse liige, täis-või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuht) ja prokuristi. Tasu saamise või mittesaamise põhjal reaalselt äriühingut juhtiva inimese töötuna arvelevõtmine ei ole aga põhjendatud.

Kehtiva TTTS-i regulatsiooni järgi on äriühingu juhatuse liikmed ning sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhtimisja kontrollorgani liikmed töötuna arvelevõtmisel eelisseisus võrreldes teiste töötavate inimestega. Näiteks võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel teenust osutavat isikut ei võeta töötuna arvele ka siis, kui ta saab poole töötasu alammäärast väiksemat tasu. Analoogselt ei võeta töötuna arvele füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat isikut (FIE) lähtudes sellest, kas ta saab tasu või mitte. FIE-t ei võeta töötuna arvele, kui ta on kantud äriregistrisse.

Asjaolu, kui edukas on tema tegevus ja kas ta saab tasu või mitte, ei ole töötuna arvelevõtmise puhul oluline. Äriühingu juhtimisega võib isik nõustuda ka siis, kui ta selle eest tasu ei saa. Juhatuse liikme leping on käsundusleping, mille puhul ei pea tasu maksma (kui nii on kokku lepitud). Samas ei tähenda see seda, et juhatuse liige ei peaks äriühingut juhtima. Seega ta ei ole ilma tööta ja tema töötuna arvelevõtmine ei ole põhjendatud. Tasuta äriühingu juhtimine on isiku vaba tahe ja kui ta on nõustunud tegema tasuta tööd, ei tähenda see siiski seda, et ta on ilma tööta.

Lisaks ei tähenda äriühingu juhtimine tasuta tingimata seda, et isik üldse tasu ei saa. Näiteks äriühingu juhatuse liige, kes on samas äriühingus ka osanik, võib tasu saada muul viisil (dividendidena, kuluhüvitisena jne).“ Seletuskirja lisas 2 on märgitud: „Kui inimene on ilma tööta ja samal ajal äriühingu, mis ei tegutse, juhtimisvõi kontrollorgani liige, saab ta otsustada, kas soovib leida tööd või tegeleda ettevõtlusega. Kui ettevõttel tegelikult majandustegevus puudub, saab isik oma tegevuse juhtimisvõi kontrollorgani liikmena lõpetada ning tal on õigus võtta end töötuna arvele ja saada töötukassast abi töö leidmisel.“ Eelnevast tulenevalt lähtub alates 01.05.2014 jõustunud TTTS § 6 lg 5 p 4 redaktsioon kontseptsioonist, et töötu on isik, kel ei ole tööd, mitte isik, kes ei saa tasu.

Äriühingu juhatuse liige ei ole töötu, sest tal on juhtida vastav äriühing, sõltumata sellest, kas ta selle eest tasu saab või mitte. Samuti nähtub seletuskirjast, et seadusandja valik on olnud teadlik mh ka nende äriühingute juhatuse liikmete osas, kus äriühingul sisuline tegevus puudub. Isikul on valik, kas taanduda äriühingu juhatuse liikme staatusest või jätkata ettevõtlusega.

9. Kaebaja töötas töölepingu alusel Roof Systems Estonia OÜ-s ning tema töötasult on tasutud augustis ning septembris 2014 töötuskindlustusmakseid kokku summas 50.39 eurot. Töösuhe nimetatud ettevõttega lõppes 20.10.2014 töölepinguseaduse § 91 lg 2 alusel. Eelneva põhjal leiab kaebaja, et tal on õigus töötu staatusele ning saada kaitset TKindlS-s sätestatud korras. TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Seega kohtule teadaolevate andmete ning kogutud tõendite põhjal puuduks kaebajal õigus töötuskindlustushüvitisele ka juhul, kui kaebaja oleks töötuna arvele võetud. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 1 kohaselt on kindlustatud isik RaKS tähenduses Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega RaKS alusel või § 22 lg-tes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. Sama seaduse § 5 lg 2 p

6 järgi on kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 8 alusel. Kuna eeltoodust tulenevalt puuduks kaebajal õigus saada töötuskindlustushüvitist, ei laieneks kaebajale ka RaKS § 5 lg 2 p-st 6 tulenev ravikindlustatus. Samas oleks kaebajal võimalik taotleda ravikindlustust RaKS § 5 lg 2 p 4 alusel äriühingu tegevuse jätkumise korral.

10. Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja 29.12.2014 avalduse lahendamisel kohaldanud õigesti TTTS § 6 lg 5 p-i 4 ja teinud otsuse, millega keelduti kaebaja töötuna arvelevõtmisest. TTTS §

6 lg 5 p-s 4 sätestatud piirang ei anna seaduse rakendajale võimalust kohaldada kaalutlusõigust asjaolude hindamiseks, sh ei tule hinnata, kas äriühing, mille juhatuse liikmena on isik äriregistrisse kantud, tegutseb või mitte. Samuti ei pea taotluse menetlemisel arvestama asjaoluga, et isiku poolt on tasutud töötuskindlustusmakseid. Kaebaja leiab, et nimetatud piirangud on vastuolus põhiseaduse §-dega 12 ja 10.

Põhiseaduse § 12 esimene lause ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Teise lausega keelatakse kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et : „PS § 12 lõikes 1 sisaldub võrdsuspõhiõigus, mis on ühtne kõikide ebavõrdse kohtlemise aluste suhtes. See tagab tervikliku lähenemise võrdsuspõhiõigusele. PS § 12 lõike 1 võrdsuspõhiõigus on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel.

Tegu on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega“ (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 31). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas 20.03.2006 otsuses asjas nr 3-4-1-33-05, et: “/…/ selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukordi koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt.

Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kolleegium möönab, et kuigi meelevaldsuse kontroll langeb seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.“ Võrdsuspõhiõiguse väidetava rikkumise kontrolliks tuleb esmalt leida võrreldav grupp, keda koheldakse soodsamalt. Kaebaja leiab, et teda tuleb võrrelda isikutega, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, kuid kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed.

Vastustaja vastuväidete kohaselt ei saa juhatuse liikmeid võrdsustada teiste töötutega, kuna juhatuse liikmed ei ole tegelikult tööta ega töölt tõrjutud ning nende olukord ei ole samasugune nagu teistel töötutel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Juhatuse liikme kohustus on äritegevuse alalhoidmine ning edendamine. Juhul, kui juhatuse liige ei soovi jätkata äritegevusega, on tal õigus oma ettevõtte tegevus lõpetada. Nö riiulifirmade eksisteerimine ei saa olla eesmärk omaette. Ka TTTS ja TKindlS muutmise seaduse seletuskirjas (eelnõu 521 SE) on hinnatud erisusi töölepingu alusel töötava inimese ning äriühingu juhtimisja kontrollorgani liikme vahel.

Seletuskirja kohaselt seisneb peamine erinevus selles, et: „/…/ töölepingu alusel töötaja on suuremas sõltuvuses tööandjast, st peab alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Juhatuse liige on oma tegevuses sõltumatum, määrates ise tegutsemise aja ja koha. Tasu mittesaamise põhjal ei saa väita, et äriühingu juht on ilma tööta. Isegi, kui ta on kokku leppinud tasumittesaamises, peab ta täitma neid ülesandeid, milleks ta on nõusoleku andnud.“

11. Kaebaja hinnangul peaks TTTS § 6 lg 5 p-s 4 nimetatud isikud vabastama töötuskindlustusmakse tasumise kohustusest. Käesoleval juhul töötas kaebaja töölepingu alusel Roof Systems Estonia OÜ-s ning tema eest tasus töötuskindlustusmakset tööandja. Seega ei olnud kaebaja kohustatud tasuma töötuskindlustusmakset äriühingu juhatuse liikmena. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik, mida tööandja on kohustatud töötasult kinni pidama ja maksma (TKindlS § 4 lg 1). Tööandjal ei lasu kohustust kontrollida, kas isik on täiendavalt juriidilise isiku juhatuse liige, milline nõue oleks ka ebaproportsionaalne. Juhul, kui tööleping lõpetatakse, on töötajal õigus taotleda töötuna arvele võtmist TTTS §-s 6 sätestatud tingimustel. Selline õigus oleks olnud ka kaebajal juhul, kui ta ei oleks olnud äriühingu juhatuse liige. Juhatuse liikme staatusega kaasnevat käsitles kohus otsuse eelnevates punktides.

12. Kaebaja leiab, et TTTS § 6 lg 5 p 4 võib olla vastuolus põhiseaduse §-s 10 märgitud sotsiaalriigi põhimõttega, kuna kaebaja ei saa kasutada tööturuteenuseid, mida on nimetatud TTTS-s. Riigikohus on 21.01.2004 asjas nr 3-4-1-7-03 tehtud otsuses märkinud, et sotsiaalriik sisaldab ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama (p 14), ning sotsiaalriigi põhimõte on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise (p 16). Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Töösuhtes on nõrgemaks pooleks töötaja, kelle õiguste kaitseks on töölepingu seaduses ette nähtud mitmeid kaitsvaid norme (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 määrus nr 3-2-1-143-11). Eesti Töötukassa eesmärk on aidata see nö nõrgem pool tööturuteenuste osutamise kaudu kiiresti tagasi tööturule. Äriühingu osanikul ning juhatuse liikmel on võimalus leida väljund töö/sissetuleku leidmiseks muul moel, milline võimalus töötajal puudub. Vastustaja kinnitusel on kaebajal õigus saada töötukassast järgmiseid teenuseid: töövahendus, karjäärinõustamine ning õigus saada teavet tööturust ja selle teenustest, mis aitavad ennetada tõrjutust tööturult ning saada edukalt tööle. Riik on sotsiaalsete garantiide tagamisel alati raske valiku ees – millised isikute grupid vajavad rohkem abi – eelarve vahendite piiratuse tõttu. Konkreetsel juhul on seadusandja teinud otsustuse, mille kohaselt äriühingu juhatuse liikmed ei saa olla töötud. Kohtulik kontroll nendes küsimustes, st sotsiaalpoliitiliste valikute tegemises, on väga piiratud. Kohus ei ole TTTS § 6 lg 5 p 4 regulatsioonis tuvastanud kaebaja põhiõiguste rikkumist, sh vastuolu põhiseaduse §-ga 10.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa töötuna arvele võtta äriühingu juhatuse liiget ning seaduse rakendajal puudub selle asjaolu (kas isik on äriühingu juhatuse liige) tuvastamisel kaalutlusõigus, kas isik arvele võtta või mitte, on põhiseadusega kooskõlas. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ning seetõttu jäävad võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik