3-13-938/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-938 Haldusasi Martin Villemsi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks lisada vangla kodukorda Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11.01.2006. a soovitusele nr 2 Euroopa Vanglareeglistik vastav sobivuse punkt seoses kinnipeetavate kambrisse paigutamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. novembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Martin Villemsi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine lihtmenetlus Menetlusosalised kaebaja Martin Villems vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Martin Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

21. novembri 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 8. maini 2015. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja Martin Villems esitas Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 15.01.2015. a määrusega vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13).

Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õiguste rikkumine olnud oluline. Kaebaja on leidnud, et tema subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik, et Tallinna Vangla kodukord järgiks Euroopa Vanglareeglistiku põhimõtteid. Kohtult taotleb kaebaja Tallinna Vangla kohustamist lisada vangla kodukorda Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11.01.2006. a soovitusele nr 2 Euroopa Vanglareeglistik vastav sobivuse punkt seoses kinnipeetavate kambrisse paigutamisega. Vanglasisesel paigutamisel on vanglal vangla sisekorraeeskirjast tulenev kaalutlusõigus, mille käigus tuleb hinnata kinni peetavate isikute eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Kinni peetaval isikul puudub õigus valida, kuhu kambrisse ja kellega kokku vangla ta paigutab ning ka õigus nõuda vangla kodukorda punkti lisamist seoses kinnipeetavate kambrisse paigutamisega. Asja materjalidest selgub ka, et M. Villems oli halduskohtule kaebuse esitamise hetkeks viidud Tallinna Vanglast üle Tartu Vanglasse. Seega ei puuduta Tallinna Vangla kodukord M. Villemsit juba alates 17.04.2013, kuna Tartu Vanglas ei kehti Tallinna Vangla kodukord. Eeltoodule tuginedes ei saa väita, et Tallinna Vangla poolt M. Villemsi taotluse, Tallinna Vangla kodukorda kinnipeetavate kambrisse paigutamise osas Euroopa Vanglareeglistikule vastava punkti lisamiseks, rahuldamata jätmine, oleks oluliselt rikkunud M. Villemsi õigusi.

Kaebaja on esitanud kohustamisnõude Tallinna Vangla kohustamiseks, kuid pole esitanud hüvitamiskaebust väidetavalt erinevate kinnipeetavatega kambri jagamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Kuigi varaliselt ei ole alust väidetavalt riivatud hüve hinnata, loeb ringkonnakohus käesoleva vaidluse siiski eeltoodule tuginedes väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu seisukoht, miks ei kuulu

M. Villemsi kohustamisnõue rahuldamisele, on õige.

Tallinna Vangla 28.03.2013. a otsustuses nr 5-8/6868-1 (tl 16), Tallinna Vangla 25.04.2013. a vaideotsuses nr 5-15/12068-1 (tl 2), Tallinna Vangla vastuses kaebusele (tl 25-26), Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a otsuses (tl 38) ja Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 56-57) on ammendavalt selgitatud, miks M. Villemsi kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole alust lisada Tallinna Vangla kodukorda lisada kinnipeetavate kambritesse paigutamise osas Euroopa Vanglareeglistikule vastavat punkti. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

4. M. Villemsi apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust, et Tartu Vangla direktor ja Tartu Halduskohus ignoreerivad Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt tuleks Eesti seadusandlikke akte sisustada Euroopa Vanglareeglistikus toodud eesmärkide ja põhimõtetega. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Kaebaja Tallinna Vanglale esitatud taotlus, lisada vangla kodukorda Euroopa Vanglareeglistikuga sobiv punkt seoses kinnipeetavate paigutamisega kambrisse, jäeti õiguspäraselt rahuldamata, kuna vanglale ei tulene kohustust kinnipeetava taotluse alusel vangla kodukorda täiendada.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi