4-15-1791/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 08.04.2015.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Tõlk

Menetlusalune isik Mihhail Ševtšenko, isikukood 37803234719, elukoht XXX, töökoht puudub

Väärtegu LS § 201 lg 2, § 242 lg 1, NPALS § 151 järgi Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse esindaja Lilia Protsykova

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi Mihhail Ševtšenko LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi ning määrata talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva. Tunnistada süüdi Mihhail Ševtšenko Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 5 päeva. KarS § 64 lg 1 alusel määrata liitkaristuseks üksikkaristest raskema suurendamise teel 12 (kaksteist) päeva aresti.

Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 01.05.2015.a. Selleks kuupäevaks aresti kandmisele mitteasumisel kohaldada Mihhail Ševtšenko suhtes sundtoomist.

Välja mõista Mihhail Ševtšenkolt joobeseisundi tuvastamise kulud summas 131 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumise kohta edastatakse eraldi.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 08.04.2015.a Harju Maakohtus.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasi nr.4-15-1791

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1250481 juhtis Mihhail Ševtšenko 07.12.2014 kell 00.12 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud. Samuti juhtis ta mootorsõidukit juhile keelatud terviseseisundis (amfetamiini, metamfetamiini tarvitamise tunnused), mis takistas liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist, samuti oli ta eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid (amfetamiini, metamfetamiini) ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma tegevusega pani Mihhail Ševtšenko toime LS § 201 lg 2, § 242 lg 1 ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtu seisukoht Menetlusalusele isikule saadetud kohtukutse sai kätte tema kasuõde. Vastavalt VTMS § 41 lg 2 kui kutsutavale ei ole võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele, seega kutse loetakse kättesaaduks. Kuna menetlusalune isik ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta juhtis sõidukit, omamata juhilube, Samuti kinnitas ta, et 3-4 päeva tagasi tarvitas amfetamiini; juhtimisest kõrvaldamise otsusega 28.11.2014.a, mille kohaselt kõrvaldati ta varasemalt juhtimisest; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt leiti isiku uriinist amfetamiini metamfetamiini, sellele lisatud hinnanguga joobe kohta, millest nähtuvalt esinesid M. Ševtšenkol läbivaatuse ajal 07.12.2014 kell

01.30 narkootilise aine amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise jääknähud ja teiste toimiku materjalidega.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et Mihhail Ševtšenko on varem korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal 11 kehtivat karistust, sh enamik neist on määratud samalaadsete rikkumiste eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et M. Ševtšenko ei ole talle määratud rahatrahve täies ulatuses tasunud. Sellest kohus järeldab, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Väärteoprotokolli kohaselt ei oma isik töökohta, seega ka kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuse väärteo toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni keskmise määra piiridesse. Kuivõrd arutatava käitumise puhul on tegemist ideaalkogumiga, st on M. Ševtšenko toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri liiklusseaduse süüteokoosseisule, määrab kohus talle nende eest ühe karistuse LS § 201 lg 2 järgi, mis näe ette raskema karistuse, eraldi aga tuleb talle määrata karistus NPALS § 151 järgi.

Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

(allkirjastatud digitaalselt)

Julia Vernikova Kohtunik