1-15-1417/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1417 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi Denis Radajev süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, §

215 lg 2 p 1, 2 järgi; F.R süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2015 aasta otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja

Süüdistatav F.R Süüdistatav F.R , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 02.11.2014. Prokurör Agnes Ollema-

Barndõk Kaitsja Eva Rivis

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava F.R-i kaebus Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2015 otsusele tsiviilhagi väljamõistmist puuduta s osas läbi vaatamata. va

2. Jätta Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-1417 muutmata ja süüdistatava F.R-i kaebus menetluskuluna kaitsjatasu väljamõistmise osas rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati F.R süüdi KarS 199

2 p 9 § lg järgi (enne Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 04.09.2014 kohtuotsust toimepandud tegu) ja karistati vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, loeti kohtuotsusega mõistetud kergem karistus, s.o 6 kuud vangistust, kaetuks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 04.09.2014 kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega, s.o vangistusega 1 aasta liitkaristuseks ning F.R-ile mõisteti 1- . aastane (üks) vangistus Samuti mõisteti F.R-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karista vangistusega 2 ti

(kaks) aastat, KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi ja karista vangistusega 5 (viis) aastat, ti KarS § 215 lg 2 p ja karista 1, 2 järgi ti vangistusega 1 (üks) aasta. Ka oeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning rS § 64 lg 1 alusel, l F.R-ile liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat. mõisteti

KarS § 65 lg 2 alusel, suurendati kohtuotsusega mõistetud 5 aastast vangistust Pärnu Maakohtu 04.09.2014 otsusega nr 1-14- kuu 6704 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11

23 päeva vangistuse võrra, F.R-ile mõisteti ning

liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva. Vangistuse kandmise aja alguseks arva ti F.R eg, s.o 02.11.2014. kahtlustatavana kinnipidamise a F.R-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätt kuni jõu

i is kohus muutmata stunud kohtuotsuse järg se kandmisele asumiseni, seejärel tühista i vangistu s.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi Denis Radajev, kuid tema osas ei ole otsust vaidlustatud. 3.

riigi tuludesse kriminaalmenetluse kuludena: Maakohus mõistis F.R-ilt välja ekspertiisitasud 513 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 288 eurot 72 senti; sundraha 975 eurot.

4. Rahulda solidaarselt

s tsiviilhagid ja mõistis Denis Radajevilt ja F.R-ilt välja: - kasuks 226 eurot 14 senti, HP -S , Osaühingu kasuks 5460 eurot

5. Rahuldas

: tsiviilhagid ja mõistis F.R'ilt välja - kasuks 35 eurot 69 senti; HTÜ - kasuks 580 eurot; LLO

- S

Osaühingu kasuks 369 eurot 88 senti; - kasuks 25 eurot. LR

KAEBUS

6. Esitatud kaebuses ei nõustu süüdistatav tsiviilhagi, summas 5460 euro väljamõistmisega. F.R leiab, et esitatud tsiviilhagi on liialdatud, kuna ta teab, et varastatud kauba maksumus on maksimaalselt 3000 eurot. Samuti vaidlustab F.R otsust kaitsjatasu, summas 288,72 eurot väljamõistmise osas. Kaebuse esitaja märgib, et nägi kaitsjat vaid kahel korral ja siis ka rääkis peamiselt ise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on

KrMS 9 pe rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust atüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 sätestavaid menetlusõigusnorme üüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses . S

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Esitatud määruskaebuses ei nõustu apellant nii väljamõistetud tsiviilhagi summaga kui ka menetluskulu, kaitsjatasu, väljamõistmisega. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör on sõlminud kokkuleppe. Kokkuleppes on kirjas muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Kokkuleppes kajastatud summas on kannatanud esitanud tsiviilhagi ning kohus on samad summad ka süüdlaselt välja mõistnud. Kohtuistungil on F.R kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav, sõlmitud kaitsja juuresolekul, vabatahtlikult. On kinnitanud, et teab, et kannatanutele tuleb kuritegudega tekitatud kahju hüvitada. On taotlenud kokkuleppe kinnitamist. Maakohtu otsus vastabki sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt kohtuistungi protokollile on maakohus selgitanud süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas piiratud edasikaebeõigust. Piiratud edasikaebeõigus on kajastatud ka kohtuotsuses. Maakohus on isiku süüdimõistmisel, karistamisel ja tsiviilhagide väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, sealhulgas kannatanute poolt esitatud kahjutasu nõuetega ning kokkuleppes äranäidatud summade väljamõistmisega, kohtuistungi järgselt kokkulep kuid soovib pes kajastatud tsiviilhagi vaidlustada, ei ole võimalik tõlgendada KrMS § 318 lg 4 ettenähtud otsuse vaidlustamise õigusena. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostatakse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määrus, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus pole tsiviilhagide väljamõistmise osas apelleeritav tuleb F.R-i jätta KrMS § kaebus tsiviilhagi puudutavas osas

326 lg 2p 3, §

4 alusel läbi vaatamata

318 lg .

8. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppes oli kriminaalmenetluse kulud ära toodud ja süüdistatav on kohtuistungil kinnitanud, et teab, et tal tuleb riigile menetluskulud tasuda. Menetluskulusid puudutavas osas ei ole süüdistatav mingeid taotlusi esitanud( 5 kd. t.lk. 5-6). KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude täies mahus hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus, tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile -1-1-2-12), leiab, et (3 süüdistatav ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna. Seetõttu ei ole tõendatud, nagu oleks kohustuse täitmine F.R-il praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud, käesoleval juhul muuhulgas kaitsjatasu 288 euro ja 72 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – kaitsjaga kahel korral kohtumine, ei anna alust kaitsjatasude vähendamiseks. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused ja tasumäärad on ette nähtud Eesti Advokatuuri Juhatuse otsusega kinnitatud Korras. Kohtuistungil osalemise eest on kaitsja taotlenud Korras ettenähtud miinimumtasu. Kohtueelse uurimise käigus menetlustoimingutel osalemise eest põhjendatud menetluskuluna arvestatava tasu suuruse osas on vastav menetleja oma otsustuse juba teinud ning kolleegiumil puudub alus otsustusest erineva summa väljamõistmiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt ja j - uhindudes KrMS § dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium 17.03.2015 o Pärnu Maakohtu tsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata.

Ivi Kes

küla, Sten Lind, Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/