4-15-1729/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-15-1729

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprillil 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.02.2015.a.

otsus väärteoasjas nr. 2302,15,001730 A.Z karistamises LS§ 228 järgi

Kaebuse esitanud isik

A.Z, isikukood XXX, elukoht XXX, XXX

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON V™S § 132 p 1 alusel jätta Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 26.02.2015.a. otsus väärteoasjas nr.

2302,15,001730 LS § 228 alusel karistuse, s.o rahatrahvi 50 trahviühiku ehk 200 euro ulatuses, muutmata.

Täpsustada nimetatud otsust ning määrata, et KarS § 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 200 eurot tasumisele ositi 8 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tasuda 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB

Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele

EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155032748.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule

kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsuse sisu:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.02.2015.a väärteoasjas nr. 2302,15,001730 tehtud otsusega tuvastati, et A.Z juhtis 04.02.2015 kl 13:10 Rahumäe tee 6 Kristiine linnaosas Tallinna linnas mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade, rikkudes LS § 73 lg 8 ja pannes toime LS § 228 järgi kvalifitseeritava väärteo.

A.Z süüline käitumine LS § 73 lg 8 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 228 järgi. Määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. KarS § 83 lg 1, 4; LS § 263 lg 6 alusel konfiskeerida A.Z-ilt ära võetud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade Hummer GPS. Konfiskeeritud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade anda KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse ja kuulub hävitamisele. Rahatrahv LS § 228 alusel määrati 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Kaebuse sisu:

A.Z esitas 11.03.2015 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

26.02.2015.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,15,001730 karistuse määra osas ja palub määrata talle minimaalsuurusele lähedane rahatrahv.

Kaebuse esitaja selgitas, et tunnistab oma rikkumist, kuid seade, mis avastati tema autost, on mitme funktsiooniga, näiteks teatab ta häälega, kui turvavöö on lahti. Selle pärast seade oligi autos ja asus istmetaskus. Ta on pensionär, elab üksi ja tööl ei käi. Määratud rahatrahv 200 eurot on liialt karm. Palub seda kergendada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, tema süü on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega ning ka tunnistaja

D. Kalinini ütlustega. Väärteorotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses esitatud väited on põhjendamata. Kaebaja karistamine sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud. Samuti on põhjendatud konfiskeerida kiirusmõõteseadet avastada võimaldav seade Hummer GPS antiradar.

Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigelt menetlusvõi materiaalõigust ning ka kaebuse argumentides ei ole osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et A.Z kaebus ei kuulu rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning seda alljärgnevatel asjaoludel.

Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus toimepandud õigusrikkumise osas, kaebaja vaidlustab talle kohaldatud rahatrahvi suurust.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et ei ole võimalik tühistada kohtuvälise menetleja otsust määratud karistuse osas.

Menetlusalune isik on väärteoasjas ise andnud ütlused, et enne teda sõitis selle autoga poeg, kes nähtavasti paigutas radari autosse. Kui tema juhtis, oli seade välja lülitatud.

Tunnistaja D. Kalinin on andnud ütlusi, et 04.02.2015 kl 13.10 sõitis autoga Rahumäe tee 6 hoovist välja, kui Rahumäe teel liikus Tuisu tänava suunas sõiduk, mille peale reageeris Spectre pulseeriva heliga andes märku sõidukis töötavast antiradarist, sõiduk peatati Rahumäe tee 2 juures ning seda juhtis A.Z.

Lisaks nähtub kohtule väärteomaterjalidest, et asjas on teostatud ka 04.02.2015 uurimiseksperiment, mille käigus kontrolliti A.Z juhitud sõiduautost MB C220 reg.nr.XXX leitud Hummer GPS reageerimist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmele Stalker DSR 2X DP 019601 PLS7. Seade

Hummer GPS lülitati töörežiimile. Kiirusmõõteseadme nr PLS7 sisse lülitamisel reageeris seade pulseeriva helija valgussignaaliga. Kiirusmõõteseadme välja lülitamisel lakkas seade signaale genereerimast. Antiradarit Hummer GPS on ka asitõendina vaadeldud.

Kohtule ei ole usutav kaebaja väide, et tema juhitud autost avastatud Hummer GPS on mitme funktsiooniga, näiteks teatab ta häälega, kui turvavöö on lahti. Selle pärast seade oligi autos ja asus istmetaskus. Sellised kaebaja väited jäävad paljasõnaliseks, kuivõrd uurimiseksperimendi käigus on tuvastatud, et kui Hummer GPS lülitati töörežiimile, reageeris antiradar pulseeriva helija valgussignaaliga politsei töötavale kiirusmõõteseadmele. Kui Hummer GPS lülitati välja, lakkas see signaale edastamast. Seega ei ole kohtule eluliselt usutav, et seade oli välja lülitatud ja asus istmetaskus. Vastasel korral ei oleks võimalik politsei kiirusmõõteseadme kohta signaali edastamine, st ka uurimiseksperimendist selgub, et kui Hummer GPS on välja lülitatud, ei edasta see signaale. Seega ei ole ka politseil võimalik avastada väljalülitatud antiradareid, kuivõrd seadmete vaheliste signaalide edastamist ei toimu. Väljalülitatud seisundis Hummer GPS oma funktsiooni ei täida.

Veelgi enam – väärteoasjas ei ole tuvastatud, et Hummer GPS seadmel oleks muid funktsioone peale eelnimetatud signaalide edastamise. Seega kaebaja väide Hummer GPS seadme teatamisest lahtise turvavöö kohta ei ole usutav. Kaebaja ütlustest ilmnev väide, et enne teda sõitis autoga poeg ning ilmselt viimane paigaldas seadme, on ennast õigustav. Sõiduauto juht peab hoolitsema selle eest, et esmalt auto oleks tehniliselt korras, samuti selle eest, et sõidu hetkel oleks olemas vajalik dokumentatsioon (ARK registreerimistunnistus jm), aga samuti ka selle eest, et sõiduautosse ei oleks paigaldatud politsei tööd segavaid seadmeid – ehk puuduksid kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade.

Kohtupraktikas on varasemalt tunnustatud ka sellist tõlgendust, mille kohaselt on karistatav juba mittetöötava antiradari ehk eelnimetatud seadme sõidukis hoidmine (nt Pärnu Maakohtu 13. juuli 2006. a otsus asjas nr 4-06-1699). Sellist seisukohta toetas ka Riigikohus oma hiljutises lahendis (3-

1-1-22-14) ning selgitas otsus punktis 12.1, et LS § 73 lg 8 kohaselt ei tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Keelu eiramise eest sätestab vastutuse LS § 228, mille kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kriminaalkolleegium on LS § 73 lg 8 ja § 228 grammatilise tõlgendamise põhjal seisukohal, et neis sisalduv sõna „võimaldav“ viitab seadme potentsiaalile, mitte selle aktiivsusele. See tähendab, et LS §-s 228 toodud koosseisu täitmiseks ei pea kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade olema sõidu ajal sisse lülitatud, vaid piisab sellest, kui sõidukis oleva seadmega on põhimõtteliselt võimalik kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida. Vastasel juhul võimaldaks regulatsioon vastutusest pääseda neil juhtidel, kes jõuavad enne politsei poolt antiradari sõidukis avastamist selle välja lülitada, kuivõrd politseil puuduks igasugune võimalus tõendada, et seade sõidu ajal töötas (eeldusel, et politsei kasutuses pole omakorda radaridetektori detektorit).

Seega tegelikkuses ei ole tähtsust asjaolul, kas kaebaja väitel sõiduautost leitud antiradar Hummer GPS töötas või mitte.

Lähtuvalt eelnevast ei pea kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist, kuivõrd A.Z on rikkunud LS § 73 lg 8 ja toime pannud LS § 228 vastava väärteo. Sellise väärteo toimepanemise eest on isikut võimalik karistada kuni 100 trahviühiku ehk

400 euro ulatuses. A.Z-ile on määratud rahatrahv keskmises määras ehk 200 eurot. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ka kohus ei ole väärteomaterjalidega tutvudes selliseid asjaolusid tuvastanud. Karistuse mõistmise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määra. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi (RK 3-1-1-58-13).

Kohus on seisukohal, et määratud rahatrahv on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle vähendamiseks ei ole aluseid.

Kohtule nähtub, et kaebaja näol on tegemist pensionäriga, kes elab üksi ning kelle ainukeseks sissetulekuks on pension. Isiku sissetuleku kohta on väärteomaterjalide hulgas ka tõend. Neil kaalutlustel peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi – 200 euro – tasumine ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuivõrd rahatrahvi kohene tasumine võib käia kaebajale üle jõu ning halvendada tema majanduslikku olukorda.

Seega, lähtudes eeltoodust, tuleb A.Z kaebus jätta rahuldamata ja jätta muutmata

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.02.2015.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,15,001730 A.Z karistamises LS§ 228 järgi 50 trahviühiku ulatuses ehk rahatrahviga 200 eurot. Kohus peab võimalikuks tasuda rahatrahvi ositi 8 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates vähemalt 25 eurot kuus.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/