4-15-1245/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-1245

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-15-1245 (2303,15,000116)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kohtuistungi toimumise aeg 06.04.2015

Väärteoasi Raimo Rammuli väärtegu liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 tunnustel väärteoprotokolli nr AB1327638 alusel

Menetlusalune isik R a i m o RAMMUL - isikukood: 39411256811; Eesti kodanik; töökoht: XXX OY; elukoht: XXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Kohtuistungil osalenud isikud

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R a i m o RAMMUL liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) päeva aresti.

2. Aresti kandmise kohaks on PPA Lõuna prefektuuri Võru arestikamber (F. R. Kreutzwaldi 52, Võru) ja arest tuleb ära kanda hiljemalt 25. maiks 2015.

Aresti kandmiseks on Raimo Rammul kohustatud vabatahtlikult ilmuma arestimajja ja aresti kandmise alguseks on tema arestimajja ilmumise päev, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev.

3. Kui Raimo Rammul hoidub kõrvale aresti kandmisest, tuleb PPA Lõuna Prefektuuril kohaldada tema sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav otsuse kuulutamise päevast alates.

Asjaolud

30.01.2015 on PPA Põhja prefektuuri Piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur Kerli Pilv koostanud väärteoprotokolli nr AB1327638 selle kohta, et 30.01.2015 kella 18.50 ajal juhtis

R. Rammul Tallinnas Lootsi 13 maja juures, liikudes Uus-Sadama tänava suunas mootorsõidukit BMW530D (registrimärgiga XXX) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus R. Rammul liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime LS §

201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Poolte seisukohad Menetlusalune isik R.Rammul kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Istungi toimumise ajast ja kohast oli ta isiklikult teadlik. Esmakordselt oli asja arutamine määratud istungile 13.03.2015 kell 11.00, mil R. Rammul istungile ei ilmunud, kuid võttis kohtuga telefoni teel ühendust ning palus asja arutamise edasi lükata seoses töötamisega Soomes. Kohus määras uue istungi R.Rammulile sobivale ajale, 06.aprilliks kell 10.00, mil R.Rammul pidi viibima Eestis. R.Rammul aga istungile ei ilmunud, ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Väärteoprotokollis antud telefon on istungi ajal välja lülitatud.

Tulenevalt VTMS § 90 lg 1 peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtueelses menetluses on R.Rammul oma süüd tunnistanud ning omakäeliselt väärteoprotokolli märkinud „tunnen kahetsust, et sõitsin laevalt maha ilma autojuhtimise õiguseta, sõitsin sellepärast, et õige autojuht jõi ennast purju“.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et R.Rammuli poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse (LS) § 210 lg 2 järgi, tema süü on tõendamist leidnud kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja taotles karistuseks 5 päeva aresti elukohajärgses arestimajas, kuna varasemalt määratud rahatrahvid on jäänud tasumata ega ole süüdlasele vajalikku mõju avaldanud.

Kohtu järeldused LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

Lisaks süü omaksvõtule, mida R.Rammul on omakäeliselt väljendanud väärteoprotokollis, on tema poolt toimepandud väärtegu 30.01.2015 tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega selle kohta, et Uus-Sadama tn suunas liikunud sõidukit BMW 530 D registrimärgiga XXX juhtis Raimo Rammul (lk 6); ärakirjadega sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega 18.03.2012 ja 04.12.2010 (lk 7, 9); väljavõttega maanteeameti liiklusregistrist selle kohta, et R.Rammulil kehtivad juhiload puuduvad (lk10) ning menetlusaluse isiku kahetsuskirjaga politseile 12.02.2015, milles ta väidab, et sõitis olude sunnil, kuna ta autojuht jõi end laeval purju ning autot ei saanud laevale jätta (lk 12).

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R.Rammulit on varem korduvalt rahatrahvidega karistatud analoogsete väärtegude eest. PPA Lõuna prefektuuri poolt 2012 määratud rahatrahvid LS § 201 lg 2 järgi (vastavalt 300 eurot ja 500 eurot) on siiani tasumata. Karistuse täitmise kohta puudub info ka erinevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvide kohta aastatel 2010-2011 (lk 13-14).

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et R.Rammuli poolt mootorsõiduki juhtimine 30.01.2015 juhtimisõiguseta isikuna, keda on sama teo eest mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud LS §

201 lg 2 järgi. Õigusvastust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Samuti leiab kohus, et väärteoasjas on kohtueelne menetlus läbi viidud väärteomenetluse nõudeid järgides.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus ei pea võimalikuks karistada R. Rammulit kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga, kuna varasemad rahatrahvid on ta jätnud kõik tasumata. Samuti ei avaldaks selline karistusliik talle soovitud mõju, kuivõrd teda on analoogsete tegude eest korduvalt rahatrahviga karistatud, kuid mingeid järeldusi ta sellest endale teinud ei ole, vaid jätkab üha uute süütegude toimepanemist.

Kohus peab vajalikuks karistada R.Rammulit 5-päevase arestiga, mis vastab tema süü suurusele ja täidab ka karistuse erija üldpreventsiivseid eesmärke.

Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole kohtu arvates põhjendatud, kuna see ei sunni süüdlast piisavalt oma käitumist korrigeerima ning mitte enam toime panema analoogseid süütegusid. Arest tuleb ära kanda PPA Lõuna prefektuuri Võru arestikambris.

R.Rammuli varasemate tasumata trahvide osas on õigus taotleda kohtult nende asendamist arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga.

Lisaks ülaltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et alates 01.01.2015 on seadusandja karmistanud vastutust sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt ja käsitleb mitte enam väärteona, vaid kuriteona sellist tegevust kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse tunnus viitab rikkumise korduvusele ja harjumuslikkusele. Kuna R.Rammuli poolt juhtimisõiguseta sõidukite juhtimine on aset leidnud pikema aja jooksul ja viimsest analoogsest teost oli möödunud üle 3 aasta, siis on kohtuväline menetleja käsitlenud seda rikkumist väärteona, mitte kuriteona ning kohus nõustub sellega. Küll aga tuleb R. Rammulil endale aru anda, et sellise väärteo uus toimepanemine tulevikus võib endaga kaasa tuua karistuse kuriteo eest KarS § 4231 järgi.

Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 107 lg 1 p 1; 108; 109; 111; 113.

Külli Iisop Kohtunik