2-15-5002/2 · 2-15-5002/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-5002

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2015. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-5002 Tsiviilasi XXXOÜ hagi XXX vastu Tarbijakaebuste komisjoni otsuse 7-1-000006-101-15 tühistamiseks Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX, e-post: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Artjom Morozov (OÜ Juridium, Suur-Sõjamäe 8b, Tallinn, e-post: juridium.est@gmail.com, telefon 5544243); Kostja: XXX(isikukood XXX, telefon XXX, e-post: XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast XXXOÜ hagi XXX vastu Tarbijakaebuste komisjoni otsuse 7-1-000006-101-15 tühistamiseks. 2. Edastada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus hagejale.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

2-15-5002 ASJAOLUD XXXOÜ esitas 31.03.2015.a hagi XXXvastu Tarbijakaebuste komisjoni otsuse 7-1-000006- 101-15 tühistamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 37 lg 3 näeb ette, et kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta, võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. TKS § 37 lg 4 järgi komisjoni otsuse täitmata jätmise korral on Tarbijakaitseametil õigus tarbija nõusolekul pöörduda tarbija esindajana sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, kui vaidlus on oluline seaduse või muu õigusakti kohaldamise ja tarbijate üldise huvi seisukohalt.

TKS § 37 lg-test 3 ja 4 nähtub, et tarbijakaebuste komisjoni otsus on õiguslikult mittesiduv dokument, mis ei tekita vaidluse pooltele õigusi ega kohustusi. Eelnevale viitab muu hulgas TKS § 37 lg-s 3 kasutatud sõnastus „kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta“. Tarbijakaebuste komisjoni otsus ei ole käsitletav täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 tähenduses. Kohus selgitab, et kui hageja tarbijakaebuste komisjoni otsusega ei nõustu, siis on hagejal võimalik jätta otsus täitmata ning otsuse sundtäitmist täitemenetluse seadustik ei võimalda. Eelnev tähendab, et kui tarbijakaebuste komisjon otsustas hagejalt kostja kasuks välja mõista leppetrahvi summas 124,12 eurot, siis sisuliselt on komisjon soovitanud hagejal nimetatud summa kostjale tasuda. Kui XXX soovib hagejalt leppetrahvi väljamõistmiseks õiguslikult siduvat lahendit, mille saab pöörata sundtäitmisele, siis tuleb XXX endal pöörduda oma nõudega kohtu poole.

Kohus märgib, et kostja ei ole teinud tarbijakaebuste komisjoni otsust ega saa seda ka tühistada. Kohus märgib, et hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks midagi nõudnud või saaks midagi nõuda konkreetselt kostja XXX. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et õiguslikult mittesiduv tarbijakaebuste komisjoni otsus oleks kuidagi rikkunud hageja õigusi. Seetõttu leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Kohus lisab, et puudub seadusest tulenev alus, mille alusel hageja saaks nõuda õiguslikult mittesiduva tarbijakaebuste komisjoni otsuse tühistamist ning mille alusel kohus saaks vastava otsuse tühistada. Seetõttu leiab kohus, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2-15-5002 Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam Kohtunik