2-14-20694/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-20694 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Politseija Piirivalveameti kaudu) hagi TK vastu koolituskulude hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.12.2014 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Eesti Vabariigi määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti kaudu), lepinguline esindaja Sandra Raudsepp Kostja TK (IK XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.12.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti kaudu) esitas 29.05.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TK-lt 1768, 75 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas tähtaegselt hageja nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis 18.07.2014 määrusega nõude üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.

Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti kaudu) esitas 04.09.2014 Harju Maakohtule hagi TK vastu koolituskulude hüvitamiseks.

Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna leidis, et vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

Vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-3-1-38-05 on kohtupraktika määratlenud kohtute pädevuse osas selgelt, et ametnike teenistussuhtest tulenevaid vaidlusi lahendatakse halduskohtutes ning tööõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamine on üldkohtute pädevuses. Nimetatud seisukohale jõudis Riigikohus ka määruses tsiviilasjas 3-3-4-1-01.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja näol tegemist ametnikuga, mida kinnitavad hagiavaldusele lisatud kostja avaldus teenistusest vabastamiseks ja käskkiri kostja teenistusest vabastamise kohta. Tulenevalt eeltoodust oli kostja, kui ametnik, avalik teenistuja ka avaliku teenistuse seaduse (ATS)

01.08. - 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 4 lg 1 ja § 6 lg 1 tähenduses. Nimetatud ATS redaktsioon ei reguleerinud koolituskulude hüvitamist. Koolituskulude hüvitamist reguleeris politseiteenistuse seadus (PolTS) kui eriseadus. PolTS 01.07.2004 - 31.05.2006 kehtinud redaktsiooni § 35 lg 1 sätestas, et politseiametnik, politseikadett ja Politseikolledži lõpetanu on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta: 1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe; 2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest; 4) vabastati politseiteenistusest omal algatusel; 5) arvati välja Politseikolledžist õppetööst mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest; 6) keeldub pärast kooli lõpetamist politseiteenistusse asumisest. Sama paragrahvi lg 2 alusel ei pea koolitusja täiendusõppe kulusid hüvitama politseiametnik, kes: 1) pärast õppeasutuse lõpetamist või täiendusõppe läbimist on töötanud politseis ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat; 2) on teenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või vajadusega hooldada püsiva töövõimetuse või puudega perekonnaliiget. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestas koolitusja täiendusõppe kulude arvestamise korra siseminister määrusega. 16.12.2001 jõustunud Siseministri määruse „Politseiametnike, politseikadettide ja politseiõppeasutuse lõpetanute koolitusja täiendusõppe kulude arvestamise korra“ p 15 kohaselt peavad politseipeadirektor ja kaitsepolitsei peadirektor rakendama vastavaid meetmeid politseiametnike ja politseikadettide koolitusja täiendusõppe kulude sissenõudmiseks seaduses ettenähtud juhtudel. Ka PolTS § 1 lg 2 kohaselt laieneb politseiteenistusele avaliku teenistuse seadus PolTS-st tulenevate erisustega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohaldatakse ka PolTS-s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Koolituskulude hüvitamise nõue on teenistussuhtest tulenev nõue, kuivõrd koolituskulude hüvitamise nõuet teenistussuhtest eraldiseisvana ei eksisteeriks. Samuti toetab nimetatud seisukohta asjaolu, et PolTS § 1 lg 1 kohaselt sätestati PolTS-ga politseiteenistuse mõiste ja tingimused, kusjuures PolTS 6. peatükk reguleeris politseiametniku muid teenistustingimusi, mille hulgas oli sätestatud ka koolituskulude hüvitamise kord. Tulenevalt eeltoodust saab asuda seisukohale, et koolituskulude hüvitamise näol on tegemist teenistussuhtest tuleneva vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse.

Sarnaselt käesoleval ajal kehtiva ATS § 31 lg-s 4 ja § 32 lg-s 2 sätestatule, mille kohaselt on koolituskulude hüvitamise kohta sõlmitav kokkulepe haldusleping, kusjuures võib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 260 lg 1 p 1 kohaselt halduslepingu pooleks olev haldusorgan füüsilise isiku vastu esitatud kaebuses nõuda halduslepingust tuleneva kohustuse täitmist, käsitleda ka PolTS ja 16.12.2001 jõustunud Siseministri määruse kohaselt sõlmitud kokkuleppeid halduslepingutena, millest tulenevaid vaidlusi lahendab halduskohus.

Vastavalt kehtivale ATS § 32 lg-le 10 peab ametiasutus, juhul kui isikul on tekkinud kohustus hüvitada ametiasutusele koolituskulud ning ta ei ole kohustust täitnud, vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule pöörduma just nimelt halduskohtusse. Seega on seadusandaja täpsustanud eelnevalt korrektselt reguleerimata küsimust, millest saab lähtuda ka käesoleval juhul.

Kuigi nii kehtiva kui ka 25.07.2004 - 17.11.2006 kehtinud riigivastutuse seaduse (RVastS), mis reguleerib küll avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda, § 22 lg 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras, siis on nimetatud erikord selgelt seaduses sätestatud ning näiteks RVastS § 20 lg 4 kohaselt on avaliku võimu kandjal, kellel on õigus esitada regressinõue isiku vastu, kuid isik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, õigus pöörduda hüvitise väljamõistmiseks samuti halduskohtusse.

Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg-, ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsning maksuja tollisüsteemile). Sisekaitseakadeemia lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeerium, Rahandusministeeriumi haldusalas ja mujal avalikus teenistuses. Koolis õppimine on üks osa tervikprotsessist, kus pärast erialase hariduse omandamist asutakse ametikohale õpitud erialal. Tegemist ei ole mitte õppemaksuvaba õppega, vaid kadetile makstakse stipendiumi kui avanssi. Tasuta õpe ei tähenda hariduse kinkimist, vaid vastavalt seadusele võtab isik õppima asumisel endale kohustuse temale kulutatud koolituskulud, s.h stipendium kui avanss „tagasi teenida“. Stipendiumi maksmisel on riigil õigustatud ootus, et isik asub kooli lõpetamisel tööle sisekaitselisele erialale. Sisekaitseakadeemia lõpetanu astub teenistusse lõpetamisega samaaegselt.

PolTS § 35 lg 1 p 4 sätestas, et politseiametnik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele tehtud otsesed kulutused, kui ta vabastati politseiteenistusest oma algatusel. Kooli lõpetamisel väljastatakse koos tõendiga kooli lõpetamise kohta teatis, millest nähtub, millised kulutused on õpilasele tehtud. Kostja on allkirjastanud nimetatud teatise 26.09.2005 kinnitades seega, et ta on dokumendiga tutvunud ning nõustub esitatud andmetega. Kostja oli teadlik temal lasuvast koolituskulude hüvitamise kohustusest. Kostja on jätnud nimetatud kohustuse aga täitmata. Kui kostja sai kooli lõpetamisel kätte kooli tõendi selle kohta, kui palju talle õppimine maksma läks, ei saanud ta eeldada, et seda tagasi ei pea maksma. Tegemist ei ole tööandja nõudega töötaja vastu, vaid riigi nõudega tema kulul koolitatud isiku vastu. See nõue ei tulene Politseija Piirivalveameti ja politseiametniku vahelisest kokkuleppest, nagu kohus ekslikult arvab, vaid nõue tuleneb seadusest. Seega on maakohus ekslikult asunud järeldusele, et tegemist on ametniku teenistussuhtest tuleneva vaidlusega.

Vastus kaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses toodud asjaoludel on tegemist teenistussuhtest tuleneva koolituskulude hüvitamise nõudega. Hagiavaldusest nähtuvalt leiab hageja, et tal tekkis nõue kostja vastu seoses kostja teenistusest lahkumisega 26.09.2005, tuginedes seejuures PolTS § 35 lg 1 p-le 4, mille varem kehtinud redaktsiooni kohaselt oli politseiametnik kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele tehtud otsesed kulutused, kui ta vabastati politseiteenistusest oma algatusel. Tegemist on küll riigi nõudega tema kulul koolitatud isiku vastu, nagu õigesti määruskaebuses märgitakse, mis aga ei tähendada, et politseiametnikuga ei olnud vastavat kokkulepet. Ka seadusest tuleneva nõude maksmapanekuks on vajalikud teatud eeldused. Kuigi hageja ei ole avalduses täpsustanud, millisel perioodil ja mis tingimustel kostja politseiõppeasutuses õppis või millal politseiametnikuna töötas, võib teadaolevatest asjaoludest siiski järeldada, et tegemist on ametniku teenistussuhtest tuleneva vaidlusega. Maakohus viitas põhjendatult politseiametniku teenistustingimusi, sh koolituskulusid reguleerivatele PolTS sätetele, samuti praegu kehtiva ATS § 31 lõikes 4 ja § 32 lõikes 2 sätestatule, mille kohaselt on koolituskulude hüvitamise kohta sõlmitav kokkulepe oma sisult haldusleping. Halduslepingutest tulenevaid vaidlusi lahendab halduskohus. Asjaolu, et kostjaga sõlmiti kokkulepe koolituskulude hüvitamise korra osas (maksegraafik), ei muuda kohustuse olemust ega sisu.

Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus õigesti 01.08. - 31.12.2005 kehtinud ATS ja 01.07.2004

- 31.05.2006 kehtinud PolTS redaktsioone ning jõudis järeldusele, et antud vaidlus puhul on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine, tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1, kuulub halduskohtu pädevusse.

Kuna ringkonnakohus jätab Eesti Vabariigi määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise nõude esitamisel tuleb juhinduda Riigikohtu lahendi nr 3-2- 1-147-14 punktis 22 märgitud korrast.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes M. Klaar I. Parrest